2-12-40795/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 10. 10.2012. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.11.2007 laenulepingu nr 01320158003. Laenulepingu alusel kohustus Hageja Kostjale välja maksma eluasemelaenu summas 63.911,65.-EUR kinnistu ostmiseks asukohaga XXX. Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingu alusel (edaspidi Pandileping) seati 02.11.2007 Hageja kasuks hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, reg. nr. XXX. Põhjusel, et Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles Hageja 25.11.2009 Laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles. Kostjale saadeti 29.09.2009 ülesütlemisavaldus tähitult ja lihtkirjana aadressile XXX. Laenulepingu ja Arvelduslaenu täitmist tagas hüpoteek, mis olid seatud kinnistule aadressil summas 86.280,72.-EUR XXX, reg. nr. XXX. Tagatis realiseeriti 14.09.2011 täitemenetluse korras täitemenetluse läbiviija kohtutäitur Veiko Kaasiku poolt hinnaga 16.000.-EUR, millest maksti Hagejale välja 14.069,50.-EUR ning täitemenetluse kulu oli 1930,50.- EUR. Saadud summa ei olnud piisav, et katta Kostja võlgnevust Hageja ees. Sellest tulenevalt on Hageja nõue seisuga 24.09.2012: põhivõlg summas 48.143,66.-EUR; intressid summas 7238,87.EUR; viivised summas 13.569,31.-EUR. Kostja kohustus Laenulepingu punkti 4.1 alusel maksma laenu põhisumma Hagejale tagasi järjestikuste osamaksetena iga kuu 08. kuupäeval. Laenulepingu punkti 4.2 alusel on tagasimaksete summad näidatud Laenulepingu lisas toodud tagasimaksete graafikus. Laenulepingu punktide 7.3 alusel on selle lahutamatuks osaks eraisiku laenulepingu üldtingimused (edaspidi Üldtingimused). Üldtingimuste § 3 lõike 5 alusel loetakse Laenulepingust tulenevalt Kostja maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui Kostja on loonud Hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluva summa Laenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki või kontoga seotud krediidilimiiti. Kostja teenindas Laenulepingut kuni 20.03.2009. Pärast seda ei võimaldanud Kostja Hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega. Laenulepingust tulenevat võlgnevust vähendati ainult tagatise müügist. Sellest tulenevalt on Kostja Laenulepingust tuleneva kohustuse jätnud täitmata ja seega kohustust rikkunud Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 alusel. Üldtingimuste § 11 lg 2 alusel on Hagejal õigus Kostja makseviivituse tõttu Laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel tagasimakse tähtpäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega. Kostjale saadeti nõuetekohaselt ka teade Laenulepingu ülesütlemise kohta, andes Kostjale aega kaks nädalat võlgnevuse tasumiseks. Üldtingimuste § 13 lõike 2 alusel loetakse Hageja poolt Kostjale posti teel saadetud teade üleantuks hiljemalt seitsmendal päeval pärast postitamist aadressil, mille Kostja on Hagejale viimasena teatanud. Hageja informeerimiskohustus oli täidetud. Järelikult on Laenuleping lõppenud erakorraliselt ning VÕS § 82 lg 7 kohaselt on kohustus muutunud Laenulepingust tulenevalt sissenõutavaks summas 48.143,66.- EUR ning nõuded ei ole aegunud. Eelnevast tulenevalt on põhinõue suuruses 48.143,66 EUR sissenõutav.

laenusumma tagasimaksmisel osamaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksab Kostja Hagejale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summast iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu kehtivuse ajal kuni lepingu lõppemiseni (25.11.2009) kogunes viivis summas 238,29.- EUR. Lisaks sellele muutus Laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ning alates Laenulepingu lõppemisest on Hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast ülesütlemist (26.11.2009) kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Antud hagiavaldusega palub Hageja nõuda Kostjalt välja viivised Laenulepingu alusel kuni hagiavalduse esitamiseni (24.09.2012) summas 13.569,31.-EUR (võttes arvesse VÕS § 94 lgs 1 toodud intressimäära). Eelnevast tulenevalt on kõrvalnõuded suuruses 20.808,18.- EUR sissenõutavad. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu leiab, et see on täies ulatuses alusetu ja põhjendamata. 02.11.2007 koostati Tallinna notar Mari-Liis Parmas notaribüroos notariakti nr 6235 kinnistu võlaõiguslik müügileping ning hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping. Lepingu kohaselt müüs XXX XXX XXX kinnistu, registriosa nr XXX. Nimetatud kinnistu müügihinnaks leppisid Pooled kokku 2 000 000 EEK-i, millest 1 000 000 finantseeris Nordea Pank Finland Plc. Laenulepingu tagatisena seati müüdavale kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteek 1 350 000 EEK-i Nordea Pank Finland Plc kasuks. 02.11.2007 sõlmiti Nordea Pank Finland Plc , XXX ja XXX vahel laenuleping ülalkäsitletud kinnistu ostmiseks -eluasemelaenuna. Hagimaterjalidest nähtuvalt öeldi laenuleping erakorraliselt üles 14.10.2009. 02.11.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 1 kohaselt annab pank laenu summas 1 000 000 EEK-i. Kostja ei ole nimetatud laenusummat saanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Kostja on laenu saanud. Vaidlusalune laenuleping on seega rahatu. Antud laenulepingust tulenevalt ei ole Kostja laenu saanud ning ei ole ka kinnistut ostnud. Lepingute (nii laenu kui ka müügilepingu) sisust tulenevalt sai laenu XXX ja seda kinnistu ostmiseks—eluaseme laenuna. Kostja ei olnud kinnistu müügilepingu osapooleks. Kinnistu müügilepingus ei ole ja ei saagi olla, et XXX ja Kostja oleksid ostnud kinnistu kaasomandisse. Müügilepingu punkti 5.2.3 . kohaselt Ostja, so XXX ja Hüpoteegipidaja esindaja, so pank, kinnitavad, et Hüpoteegipidajaga on sõlmitud krediidileping, so laenuleping, mille arvel saab Ostja, so XXX, täita müügilepingu alapunktis 5.3. võetud kohustuse, so ostuhinna 1miljoni EEK-i tasumise Müüja, XXX. Seega, korralduse laenu 1 miljoni kandmiseks kolmanda isiku kontole tegi XXX ja sellel ei ole mingit seost ega puutumust Kostjaga. Ülalkäsitletust nähtub üheselt, et Kostja ei ole laenu saanud, tal puudus ka selleks vajadus ja soov. Hageja ei ole esitanud ühetegi dokumenti , et nimetatud laenusumma on Kostjale üle kantud. Asjaolu, et Kostja laenu ei ole saanud, kinnitab ka asjaolu, et ta ei ole ühtegi senti pangale maksnud perioodil 2007- 2012 , ja nimelt seetõttu, et tal puudusid sellesisulised kohustused panga ees. Et Kostja pangast laenu ei saanud, siis on ka loogiline, et talle ei ole saadetud ka teateid jm dokumente, millised seoses käesolevas hagis käsitletud laenulepingu ja müügilepinguga. Laenulepingust tulenevalt ei ole väljaloetav, kas laen võeti välja ühes või mitmes osas. Müügilepingust tulenevalt oli selleks 3 pangapäeva. Kui lepingud sõlmiti 02.11.2007, siis eeldatavasti pidi raha Kostjale üle kantama ajavahemik 03.11.2007-05.11.2007. Kostjal on kontod Swedbank kui SEB Pank kui ka Nordea Pank . Teistes Eesti Vabariigis tegutsevates pankades Kostjal kontosid ei ole. Kostja esitab väljavõtted kontodest perioodil 2007 oktoober- dets, millest nähtuvalt ei ole ta laenu saanud.

Kostjat ei saa antud lepingus käsitleda ka Käendajana, sellisel juhul on tegemist tühise lepinguga. Antud vaidluse kontekstis oleks Kostja tarbija VÕS § 34 mõttes. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Antud juhul ei sisalda leping Käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, mistõttu on Leping tühine . Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on laenulepingust tulenev nõue Kostja vastu alusetu ka sellel alusel ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Ka laenulepingu punktis 6 ei ole märget, et laenuleping oleks tagatud käendusega. Hageja on esitanud hagiavalduses eksitavad ja ebatäpsed andmed. Nii on ta hagiavalduse pantis 1.1. nimetanud, laenulepingu alusel kohustus Hageja Kostjale välja maksma eluasemelaenu XXX kinnistu ostmiseks. Hageja on siis eksinud, see ei olnud mitte kostja vaid see oli XXX. Kostja rõhutab, et ta ei ole saanud pangast laenu ja tal puudus selleks ka igasugune huvi ja vajadus. Seega, kui Hageja väidab, et ta Kostjale laenu andis, siis tuleb seda ka tõendada. Hagiavalduse punkti 2.1 kohaselt on leping üles öeldud, kuivõrd Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt. Punkti 4.3. kohaselt on Kostja justkui laenulepingut teenindanud kuni 20.03.2009. Jällegi, Kostja ei ole laenu saanud ja ta ei ole ühtegi seni pangale ka maksnud ehk siis laenu teenindanud. Hageja väide taaskord tõendamata. Hageja on punktis 2.1. nimetanud, et Leping öeldi üles 23.11.2009, kuid hagimaterjali Lisa 3 nähtuvalt öeldi leping üles 14.10.2009. Seega taaskord ebatäpsed andmed ja tõendamata. Hagiavaldusest peab olema selgelt väljaloetav nõue, selle tekke mehhanism ja intresside ja viivist arvestuse käik . Nimetatud hagiavaldus seda aga ei sisalda ja esitatu on ebaselge. Hagiavaldusest ei ole väljaleotav, millise perioodi eest ja milliselt summalt on arvestatud viiviseid, intresse ja kui palju tegelikkuses on laenu tagasi makstud. Hagis on vaid nimetatud summad, kuid puudub arvutuslik käik ja periood. Hagimaterjalide Lisa 4 kohaselt müüdi XXX kinnistu, registriosa nr XXX septembril 2011 hinnaga 16 000 €. Müügitehingu asjaolud on Kostjale siiani teadmata, ühtegi dokumenti ei ole temale edastatud, seda enam puudus tal ka võimalus oma arvamust avaldada , kui väidetav võlgnik ja /või käendaja, võimaliku müügihinna osas ja selle korralduses osas ehk siis suurema kahju ärahoidmiseks. Kostja on seisukohal, et nimetatud vara müüdi alla turuhinna ja vastavasisulise hinnangu esitab ta vajadusel menetluse käigus. Hagimaterjalide Lisa 3 kohaselt öeldi leping erakorraliselt üles 14.10.2009. Tagatis realiseeriti alles 2011 teisel poolel. Kostja on arusaamisel, et pank oleks saanud suuremat kahju ära hoida, kui ta oleks realiseerinud tagatise koheselt peale lepingu ülesütlemist. Teiseks on pank viivitanud ka kohtusse hagi esitamisega pea aasta. Hagi esitati alles 10.10.2012, so mõned päevad enne aegumistähtaja lõppu. Kahtlemata on see panga õigus, kuid õiguste realiseerimine ei saa teenida kasusaamise eesmärki. Hageja käitumine ei ole vastavusest hea usu põhimõttele. Kostja on seisukohal, et kui pank alustanud kinnistu realiseerimisega kohe peale lepingu üleütlemist ja teavitanud ka sellest Kostjat, oleks kahju sh viivisnõue kordades väiksem. Seda enam, et Kostjat ei informeeritud , on tegemist Kostja õiguste pahatahtlik rikkumine. Kostja leiab, et pank on oma tegevusetusega endale ise kahju tekitanud ja selle hüvitamist nõuda Kostjalt , so vähemalt viiviste osas, oleks ebaõiglane juhul , kui kohtu hinnangul on selleks õiguslik alus olemas.

Kostja on seisukohal, et pank ei ole endale pandud kohustust piisava põhjalikkusega täitnud, mis on endaga kaasa toonud ebaselge olukorra, mille lahendamist ta Kostja kaasabil soovib, kuid millel puudub õiguslik alus. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja, XXX ja kostja sõlmisid 02.11.2007 laenulepingu nr 01320158003 (tl 10-11). Laenulepingu alusel kohustus hageja XXX ja kostjale välja maksma eluasemelaenu summas 63.911,65.-EUR kinnistu ostmiseks asukohaga XXX, XXX. Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingu alusel seati 02.11.2007 hageja kasuks hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, XXX (tl 14-22). Hageja ütles 25.11.2009 laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles. Kostjale saadeti 29.09.2009 ülesütlemisavaldus tähitult ja lihtkirjana aadressile XXX (tl 23). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma võlgnevuse summas 68 951,84 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on laenuleping rahatu, kuivõrd laenulepingu alusel sai raha XXX, kostja ei ole laenulepingu alusel hagejat raha saanud. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks 02.11.2007. a sõlmitud laenulepingu. Kuivõrd laenusaajad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja laenulepingu 25.11.2009.. a ennetähtaegselt üles (tl 23). VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja vastuväide kostjat oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et laenusaajad on laenu saanud. Asjaolu, et laenusumma ei ole välja makstud XXX vaid XXXle, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Vaidlusaluse lepingu punkt 7.1. järgi kui käesolevas lepingus on kaks laenusaajat, vastutavad nad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Sellisel juhul on pangal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täielikku või osalist täitmist mõlemalt laenusaajalt ühiselt, samuti kummalti eraldi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tekkinud solidaarkohustus ning hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 65 lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühekorra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust tulenevalt saab võlausaldaja solidaarkohustuse kaudu valikuvõimaluse, milliselt solidaarvõlgnikult ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu realiseeriti avalikul enampakkumisel. Kohtu hinnangul on paljasõnalised kostja väited selle kohta, et tagatise müüdi alla turuhinna. TsÜS § 65 järgi eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Juhul kui kinnistut ei suudetud enampakkumisel müüa kõrgema hinnaga, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegelikult toimunud müügi hind ongi kinnistu harilik väärtus.

Samuti ei saa 1 aasta ja 9 kuu pikkust müügiperioodi pidada ebamõistlikuks. Tagatise realiseerimise järgselt on täitmata põhikohustus summas 48 143,66 eurot. Kohtu hinnangul on täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Hageja on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse kostja enda poolt lepingusse märgitud aadressil. Seega oli kostjal mõistlik võimalus ülesütlemise avaldusega tutvuda ja TsÜS § 70 järgi on tahteavaldus kostja poolt kätte saadud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb selles osas rahuldada. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 5,65 % aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 7 238,87 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1. Kokku moodustab viivis 13 703,77 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia (tl 48). Kohus on seisukohal, et laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostja hinnangul on hageja käitunud pahauskselt ning laenu väljastamisel jätnud teostamata laenuanalüüsi. Hageja käitumine oma õiguste realiseerimisel ei vasta hea usu põhimõttele. Kohtu hinnangul ei ole oma seadusest ja lepingust tulenevate õiguste realiseerimine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja selgituste kohaselt meelitas XXX kostja panka lepingut sõlmima. Kostja lihtsalt läks panka ja kirjutas lepingule alla. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited puudutavad solidaarvõlgnike omavahelist sisesuhet. Kostja vastuväited on olulised määramaks, millises ulatuses on solidaarvõlgnikud kohustuse täitmise ees vastutavad sisesuhtes, kuid kostja vastuväited ei vabasta teda kohustuse täitmisest võlausaldaja ees. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.