Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-56396
Tsiviilasi
XXXhagi XXXAS vastu kindlustushüvitise 49 463,00 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
56 506,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; XXX); Kostja: XXXAS (registrikood XXX; XXX); Kostja lepinguline esindaja: Allan H (e-post: XXX). kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.10.2011.a varakindlustuse lepingu, mille alusel väljastas kostja hagejale kuuluvate ehitiste kindlustamiseks poliisi kehtivusega 27.10.2011.a kuni 26.10.2012.a. Poliisi järgi olid kindlustatud XXX külas XXXasuv elamu kindlustussummaga 57 521 eurot, kodune vara kindlustussummaga 10 547 eurot, saun kindlustussummaga 8400 eurot ning laohoone ja kõrvalhoone kindlustussummaga 4219 eurot. Samuti oli kindlustatud korter asukohaga XXX, kindlustussummaga 26 204 eurot. Lepingu järgi oli soodustatud isikuks hüpoteegipidaja AS Swedbank.
2.14.12.2011.a ehk kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimus tulekahju, mille tagajärjel hävis täielikult elumaja koos koduse varaga ning saun. Hageja esitas kostjale avalduse, milles palus välja maksta kindlustushüvitis summas 69 503 eurot. 10.01.2012.a otsusega teatas kostja, et tulekahjus hävinud objektide põlengueelne tegelik turuväärtus oli Pindi AS ekspertarvamuse järgi 21 000 eurot. Pärast tulekahju on väärtus 2400 eurot. Seega on kinnistu turuväärtus tulekahju tagajärjel vähenenud 18 600 euro võrra. Koduse vara hüvitamise summaks loeti 1440,70 eurot.
3.Kostja tellis ehitusettevõttelt XXXOÜ tulekahjus hävinenud objektide taastamise kalkulatsiooni, mille järgi oli hüvitise summaks 65 437,86 eurot. Kostja märkis 10.01.2012.a otsuses, et kinnistu turuväärtuse vähenemisel põhinev hüvitis summas 18 600 eurot hüvitatakse hagejale pärast hüpoteegipidajalt juhtnööride saamist. Hoone taastamiseks tehtud kulude osas teatati, et need hüvitatakse kuludokumentide ja teostatud tööde aktide alusel. Hagejat teavitamata kandis kostja AS-le Swedbank üle 18 600 eurot.
4.Hageja teatas kostjale, et ta ei taasta hävinud ehitisi ja palus välja maksta ülejäänud summa ehk 49 463 eurot hagejale. Kostja keeldus sellest, viidates eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20101 punktile 279. Hageja tugines VÕS § 422 lg 1, § 428 lg 1, § 431 lg 2, § 434 lg 1, samuti VÕS § 448 lg 1. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 75 järgi võib varalise kahju hüvitamine toimuda kahjustatud vara või vara osa taastamise teel või rahalise hüvitamise teel. Üldtingimused ÜU 20021 on peamised kindlustustingimused. Eluasemekindlustuse tingimuste TEK p 278 järgi maksab kindlustushüvitist kindlustusandja vastavalt nimetatud tingimustele. TEK p 279 näeb ette, et hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitist tingimused, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Hageja leidis, et Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kindlustusvõtja hüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama.
5.Hageja nõudis kostjalt seega 49 463 euro väljamõistmist. Samuti leidis hageja, et tema nõue kindlustusandja vastu muutus sissenõutavaks 14.12.2011.a ehk kindlustusjuhtumi toimumise päeval. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 3680,05 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
6.Kostja vastuväidetele vastates leidis hageja, et soodustatud isikul AS-l Swedbank on õigus kindlustusandja täitmisele vaid juhul, kui kindlustusrisk realiseerub. AS Swedbank ei ole kindlustusvõtja ja tegu on lepinguga kolmanda isiku kasuks. VÕS § 80 lg 2 alusel võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. VÕS §-st 425 ei tulene, et soodustatud isikul oleks täitmise nõue kindlustusandja vastu. Kindlustusvõtja peab esitama nõude kindlustusandja vastu, et see täidetaks soodustatud isikule. Kostja on tasunud soodustatud isikule 18 600 eurot ja soodustatud isik ei esitanud kostjale vastuväiteid kindlustushüvitise maksmise kohta, seega tuleb hüpoteegipidaja nõusolek hüvitise maksmiseks lugeda antuks. Kostja vastuväited on asjakohatud.
7.Hageja leidis, et kostja esitatud XXX AS hindamise akt tuleb kostjale tagastada ning see ei
oma tõendamisväärtust. VÕS § 490 lg 1 järgi oleks eksperdi nimetamiseks pidanud olema hageja nõusolek, kuid hageja ei ole nõusolekut ega arvamust andnud. Kindlustuspoliisi järgi oli elamu kindlustussummaks 57521 eurot ja kindlustusväärtuseks 57521 eurot. Sauna kindlustussummaks ning –väärtuseks oli 8400 eurot, koduse vara kindlustussummaks 4155 eurot. Kokku 70 076 eurot. Kui nimetatud summast lahutada 18 600 eurot, 1440,70 eurot ja 3x191 eurot, on tulemuseks 49 463 eurot. XXX akt on tühine ja kindlustushüvitise lõppsummaks on 49 463 eurot.
8.Kindlustuspoliisis ei ole pooled kokku leppinud, et hageja peab kindlustusjuhtumi toimumise korral hüvitise saamiseks kindlustatud asja taastama. Sellest ei teavitanud kostja lepingu sõlmimisel hagejat. VÕS § 480 lg 4 järgi võivad pooled ehitise kindlustamise korral kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Selles ei ole hageja kostjaga kokku leppinud.
9.VÕS § 428 lg 1 järgi oli kindlustusandja kohustatud teavitama kindlustusvõtjat enne lepingu sõlmimist lepingu suhtes kehtivatest tüüptingimustest. Kostja eluasemekindlustuse tüüptingimused TEK 20101 kahjustavad hagejat ebamõistlikus ulatuses, millega jääb saavutamata lepingu eesmärk – hüvitada kindlustusjuhtumi korral hagejale tekkinud kahju. VÕS § 42 lg 1 järgi tuleb TEK 20101 p 279, 280 ja 281 jätta kohaldamata. Teiste kindlustusseltside tingimused antud asjas tähtsust ei oma. Kõik kindlustusseltsid käsitlevad tarbija puhul ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi.
10.Hageja leidis, et ka ÜU 20021 p 72 kahjustab hagejat ebamõistlikult. Kostja kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 75 järgi võib toimuda varalise kahju hüvitamine kahjustatud vara või vara osa taastamise teel, samaväärsega asendamise teel või rahalise hüvitamise teel. Kindlustusandjal on õigus otsustada, millisel viisil varalise kahju hüvitamine toimub. Kostja tingimuste punktis 72 ette nähtud viivise määr on 0,1% päevas ehk suurem, kui hageja poolt nõutud. Antud sätte viimane osa, mis piirab viivise summat 10%-le hüvitise summast, on tühine, sest see piirab hageja õigusi õiguskaitsevahendite rakendamisele. Hageja nõudis kostjalt viivist seadusjärgses määras.
11.02.04.2013.a esitas hageja kohtule hagiavalduse nõude muutmise avalduse. Hageja palus soodustatud isiku nõusolekul maksta hüvitis välja soodustatud isiku AS Swedbank kontole nr
XXXXXXXXXXXXX.
12.Hageja tõi välja, et poliisil oli selgelt viidatud kindlustuse üldtingimustele ÜU20021. Samas oli poliisil ka viide eluasemekindlustuse tingimustele TEK 20101. Seega on kahju hüvitamise kohustuse osas tekkinud konflikt. ÜU 20021 p 75 on üldkohaldatav säte, mille alusel ei ole piiratud hageja kahjuhüvitise saamise valikut. TEK 20101 p 279 on imperatiivse iseloomuga. Hagejal ei ole võimalik oma õiguste piiramist mõjutada. Kostja kahjustab hagejat ebamõistlikult sellega, et kostjale antakse ainuõigus lepingutingimusi tõlgendada. Hagejal puudub õigus valida, kuidas käituda siis, kui kindlustusobjekt hävib. Kostja kui tingimuse kasutaja seob oma kohustuse täitmise asjaoluga, mille saabumine sõltub üksnes temast. Kostja käitumine hageja suhtes ei vasta hea usu põhimõttele. Hüvitise maksmine ainult ehitise taastamise korral on vastuolus hea usu põhimõttega. Tüüptingimuste punktide 279 ja 280 tühisus tuleneb VÕS § 35 lg
5.Tingimuses, millega seostatakse kindlustushüvitise väljamaksmine kindlustatud asja taastamisega, peavad pooled eraldi kokku leppima, kuid seda ei tehtud. Poliisil on peamisteks tingimusteks märgitud ÜU20021, mille p 75 piirangut ette ei näe. Tüüptingimuste tõlgendamisel vabaneks kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui hageja ei soovi ehitise taastamist.
13.Kindlustusjuhtumi eelse väärtusena tuleb käsitleda ehitise ehitusväärtust enne tulekahju, millest on maha arvatud kulum. Kui isik soovib ehitist taastada, siis tuleb hüvitada ka kulumi osa. Kui kindlustuslepingu sõlmimisest kuni kindlustusjuhtumi toimumiseni on möödunud
vähem kui kolm kuud ja lepingu sõlmimise hetkel oli kostjale teatatud kõigist puudustest, mis võisid alandada kindlustatud eseme väärtust, siis hüvitise arvestamisel kulumit ei arvestatud ja hüvitise suurus ei olenenud sellest, kas ehitis taastatakse või mitte. Kostja ise on määratud kindlustushüvitise summa. Kostja ei vaielnud, et samaväärse ehitise ehitamine maksaks 65 437,86 eurot. Seda kinnitab TEK20101 p 265. Kostja on kohustatud maksma hüvitist, mis vastab taastamise või taassoetamise mõistlikele kuludele. Punkti 279 tühisuse tõttu pole hagejal kohustust asja taassoetada või taastada. Kuna kostja on tasunud soodustatud isikule 18 600 eurot, on selle võrra vajalik rahasumma vähenenud. Jääk 46 837,86 eurot ei kata kõiki vajalikke kulusid, mis on seotud kindlustusobjekti taastamisega kindlustuskohas.
14.Hageja nõue 46 837,86 euro suuruses summas muutus sissenõutavaks alates 11.01.2012.a, sest kostja tunnistas 10.01.2012.a otsusega juhtumi kindlustusjuhtumiks. Kostja ei ole hagejale hüvitist tasunud. Hageja taotles kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 11.01.2012.a.
15.20.05.2013.a esitatud seisukohtades leidis hageja, et teda diskrimineeritakse, kui kindlustusandja dikteerib, millistel alustel toimub kahju hüvitamine. 2009.a soovis hageja kinnistut müüa, kuna soovis asuda välismaale elama. Hiljem hageja muutis oma otsust. Kinnistu müügihind 23 000 eurot oli XXX AS poolt määratud hind, kes ei olnud nõus kinnistut kõrgema hinnaga müüma. XXX AS hinnangust võib kahtlustada, et tegu on ühe inimese arvamusega, mis on korruptsioon ja kokkumäng kindlustusfirmaga. Ebaõige on kostja arvamus nagu tuleks hüvitisest maha arvata kulum. Kostja ise on kinnitanud, et sõlmitud lepingu puhul hüvitisest kulumit maha ei arvestata. Kostja eksitab kohut ja rikub ausa mängu põhimõtteid. Kuivõrd kostja on maksnud avansiliselt soodustatud isikule 18 600 eurot, siis järele jäänud jääk ei kata kindlustusobjekti taastamise kulusid.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et tal oli hagejaga sõlmitud eluasemekindlustuse leping, poliisi nr XXX . Kostja tõi välja, et poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli soodustatud isikuks AS Swedbank.
17.Kostja nõustus samuti, et 14.12.2011.a said tulekahju tagajärjel oluliselt kahjustada elamu ja saun. Tulekahju põhjust ei õnnestunud kindlaks teha. XXXkalkulatsiooni järgi kujuneb elamu taastamise maksumuseks 57 037,86 eurot ja sauna taastamise maksumuseks 13 885,08 eurot. Kahju suuruse osas seega poolte vahel vaidlust ei ole.
18.Kostja tunnistas oma 10.01.2012.a otsusega juhtumi kindlustusjuhtumiks ning otsustas hüvitada ehitistele tekkinud kahju kokku kuni summani 65 437,86 eurot. Kindlustustingimustes kokku lepitu järgi maksis kostja esmalt soodustatud isikule avansilise osa hüvitisest summas 18 600 eurot. Hüvitis maksti AS-le Swedbank välja viimase taotluse alusel. Ülejäänud osa hüvitisest oli kostja valmis kandma üle hoonete taastamist puudutavate kuludokumentide alusel.
19.Swedbank AS on kinnistu hüpoteegipidaja ning poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel soodustatud isikuks. Vastavalt VÕS §-le 500 ei kehti kindlustushüvitise maksmine muul eesmärgil või ehitise taastamist tagamata hüpoteegipidaja suhtes. Juhul, kui kostja hüvitaks kahju hagejale ilma hoone taastamist tagamata, on hüpoteegipidajal õigus nõuda kindlustusandjalt uut maksmist. Juhul, kui kindlustushüvitis tuleks välja maksta rahas, on selleks VÕS § 425 lg 1 alusel õigus soodustatud isikul. Hageja ei saa nõuda hüvitise väljamaksmist endale.
20.Ehitisi on võimalik kindlustada ehitusväärtuses, millest lahutatakse ehitise seisundit väljendav mõistlik summa (VÕS § 479 lg 3) või ehitise taastamise maksumuses (VÕS § 480 lg 3). Antud juhul leppisid pooled kokku sellest, et hageja ehitised kindlustatakse üldreeglina
kokkuleppelises kindlustusväärtuses ehitise taastamise maksumuses ning kindlustushüvitisest ei arvestata maha kulumit.
21.Eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20101 esimesel lehel on pealkirja „Hoone, rajatise, korteri siseviimistluse taastamise kohustus“ all kirjas tingimused, mis käsitlevad hüvitise maksmist. TEK 20101 p 3 järgi makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. P 4 järgi makstakse juhul, kui kindlustusobjekti ei taastata, ainult avansiline hüvitis. Sama tuleneb p 278, 279. TEK 20101 p 280 näeb ette, et kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise. P 281 järgi on avansilise hüvitise suuruseks kinnisasja, mille osaks kindlustusobjekt on, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustushüvitis avansilist hüvitist ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest.
22.AS XXX arvamuse kohaselt oli hageja kinnistu turuväärtus enne tulekahju 21 000 eurot ja pärast tulekahju 2 400 eurot. Seega on kinnistu turuväärtus vähenenud 18 600 euro võrra. Selle summa hüvitas kindlustusandja avansilise maksena. Ülejäänud osas ei ole kindlustushüvitise nõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole asunud hooneid taastama ega ole esitanud taastamistööde kohta kuludokumente.
23.Kostja on tunnistanud juhtumi kindlustusjuhtumiks ega ole keeldunud hüvitise maksmisest. Ehitiste kindlustamisel peaks kindlustusvõtja huvi seisnema selles, et kindlustushüvitise eest taastatakse hävinenud ehitis. Eestis tegutsevad kindlustusseltsid hüvitavad ehitise taastamismaksumuse üldreeglina ainult juhul, kui ehitis taastatakse. Selline põhimõte sisaldub XXX AS kodukindlustuse tingimustes, XXX AS kodukindlustuse tingimustes, XXX kodukindlustuse tingimustes ning XXX nce AS kodukindlustuse tingimustes. Kostja kindlustab üldreeglina ehitisi taastamisväärtuses ning ehitise taastamisel ei arvestata hüvitisest maha hoone kulumit. Kui hoonet ei taastata, makstakse hüvitist turuväärtuse vähenemise alusel, mis seab kindlustusvõtja samasse seisu, mis oli enne kindlustusjuhtumit. Kindlustusvõtjal on võimalik kinnistu võõrandada ning avansiline makse katab selle väärtuse vähenemise.
24.Kui hävinud ehitist ei taastata, kuid kindlustusvõtjale tuleks maksta rahaline hüvitis, millest ei ole maha arvatud kulumit, oleks kindlustusvõtja paremas olukorras, kui enne juhtumi toimumist. Kostja arvates on tingimuste TEK 20101 punktides 3-4 ja 278-283 selgelt ja arusaadavalt kirjas, et pooled on sidunud kindlustushüvitise maksmise ehitise taastamisega.
25.Ebaselgeks jääb, milles seisnes hageja jaoks kindlustustingimuste raskesti arusaadavus. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused ning see ei saa kindlustusvõtjale olla üllatuslik. Kindlustuslepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda poliisil kajastatud erikokkulepetest ning seejärel kindlustusliigi üldtingimustest. Hagiavaldusest nähtub, et hageja arvates tuleb tüüptingimusi tõlgendada teisiti, kui hageja on neist aru saanud. Samas hageja ei selgita, kuidas tingimusi tõlgendada tuleks. Samuti osundas kostja, et antud juhul oli viivise määr kokku lepitud kindlustustingimustes. Kindlustustingimuste ÜU 20021 p 72 järgi peab kindlustusandja hüvitise maksmisega viivitamisel maksma viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga päeva kohta, kuid mitte rohkem, kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast.
26.Vastuseks hageja nõude täiendusele leidis kostja, et ta kindlustab ehitisi üldreeglina kokkuleppelises kindlustusväärtuses ehitise taastamise maksumuses ning kindlustushüvitisest ei arvestata maha kulumit. TEK 20101 tingimuste p 37 järgi on hoone kindlustusväärtuseks selle taastamisväärtus ehk hoone kindlustuskohas endisel kujul taastamise maksumus ilma amortisatsiooni arvestamata. Selles leppisid pooled kindlustuslepingus kokku. Kuivõrd tegu on kindlustusvõtja jaoks oluliste tingimustega, on sellele sättele eraldi tähelepanu juhitud ja tähistatud märkega NB. Tingimuste TEK20101 punktidele 3, 4, 278-283 rõhutatult tähelepanu
juhitud ning need ei saanud hagejale märkamatuks jääda. Tingimuste sõnastus on selge ja hagejaga sarnasele mõistlikule isikule üheselt arusaadav.
27.Hageja on jätnud selgelt ja arusaadavalt põhistamata, miks on tema viidatud tüüptingimused tühised ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd hagejal selged ja arusaadavad väited puuduvad, on kostja tüüptingimused kehtivad ja kuuluvad kohaldamisele.
28.Hageja arvates on peamised tingimused ÜU20021. Samas hageja ei selgita, mida ta peab silmas „peamise“ all ning millist õiguslikku tähendust peaks see omama. ÜU 20021 tingimused reguleerivad kindlustuslepingu üldküsimusi ja kostja kasutab neid enamuse sõlmitavate lepingute korral. Kuivõrd hagejaga sõlmiti eluasemekindlustuse leping, siis tuleb poolte õiguste ja kohustuste väljaselgitamiseks pöörduda TEK20101 tingimuste poole. ÜU 20021 p 15 näeb ette, et kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlustuslepingu dokumentidest kui tervikust. Vastuolude korral lähtutakse esmajärjekorras kindlustuspoliisil märgitud kindlustusandja ja kindlustusvõtja poolt eraldi kokkulepitud tingimustest, seejärel kindlustusliigi lisatingimustest, siis kindlustusliigi üldtingimustest ja viimaks käesolevatest tingimustest. Seega tuleb eelkõige lähtuda kindlustusliigi üldtingimustest ehk TEK20101 tingimustest, alles seejärel ÜU20021 tingimustest. Kindlustustingimuste vahel puudub hageja väidetud konflikt.
29.Hageja seisukohtadest nähtub, et pooled on kokku leppinud tingimuses siduda hüvitise väljamaksmine kindlustatud asja taastamisega, kuid seda viisil, mida ei ole võimalik aktsepteerida. Sega hageja möönab, et pooled on kokku leppinud tingimuses, mille järgi seotakse hüvitise maksmine hoone taastamisega. Hageja on sõlminud lepingu tingimusel, et osa hüvitisest makstakse hoone taastamise käigus. Kindlustuslepingu sõlmimisel oli hagejal võimalik valida, millise kindlustusseltsiga ja millistel tingimustel leping sõlmida. Ebaselge on, miks hageja sõlmis lepingu tingimustel, millistega ta tagantjärgi nõustuda ei soovi. Hagiavalduse rahuldamiseks ei piisa sellest, et hagejale teatud tingimused ei meeldi.
30.Ebaselgeks jääb, milles seisneb kostja hea usu vastane tegevus. Kostja on lähtunud kindlustuslepingus kokku lepitust, hüvitanud soodustatud isikule avansilise maksena 18 600 eurot ning teatanud, et hüvitab ülejäänud kahju ehitise taastamise käigus. Hoone taastamine sõltub eelkõige kindlustusvõtjas ning seega sõltub hüvitise väljamaksmine hagejast, mitte kostjast. Kostja tingimused ei ole vastuolus VÕS § 42 lg 3 punktiga 13.
31.Hageja püüdis enne tulekahju tulutult müüa kinnistut hinnaga 23 000 eurot. AS XXX hinnangul oli kinnistu turuväärtus enne tulekahju 21 000 eurot ja pärast tulekahju 2 400 eurot. Kinnistu turuväärtus on tulekahju tõttu vähenenud 18 600 eurot ja selle summa on kostja hüvitanud. Kindlustusvõtjal on võimalik kinnistu võõrandada ning hüvitis katab kinnistu väärtuse vähenemise. Kindlustustingimused ei ole kahjustanud hüpoteegipidaja ega kindlustusvõtja huve ja kindlustusvõtja majanduslik olukord ei ole kindlustusjuhtumi tõttu halvenenud.
32.AS XXX arvamuse näol ei ole tegemist VÕS §-s 490 nimetatud eksperdi arvamusega. VÕS § 490 reguleerib olukorda, kus pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud, et hüvitise maksmise kohustuse või kahju suuruse määrab ekspert. Pooltevahelises lepingus selline kokkulepe puudub. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hageja arvates XXX AS arvamus tühine. Hageja hinnangul on arvamusega määratud kindlustusväärtus, kuid jääb ebaselgeks, millel selline järeldus põhineb. Kindlustusväärtuseks on antud juhul ehitise taastamisväärtus, mitte kinnisasja turuväärtuse vähenemine. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et avansiline makse oleks valesti arvutatud. Kui arvamus oleks tühine, ei oleks tõendatud hageja kinnistu turuväärtuse vähenemine ning kostjal puuduks avansilise makse tegemiseks alus.
33.Kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurus on 65 437,86 eurot. Kostja on hüvitanud koduse vara eest 1400 eurot ning maksnud avansilise maksena 18 600 eurot. Kostjale on seni välja maksmata hüvitis summas 46 708,86 eurot. Hageja on jätnud arvestamata omavastutuse summas 129 eurot.
34.TEK 20101 p 37 alusel on hoone kindlustusväärtuseks selle taastamisväärtus ehk endises kohas endisel kujul taastamise maksumus, ilma amortisatsiooni arvestamata. Hageja ei ole leidnud, et TEK 20101 p 37 oleks tühine tüüptingimus. VÕS § 480 lg 4 lubab ehitist kindlustada taastamisväärtuses. Seega on ebaselge, miks peaks hüvitisest maha arvestama kulumi ja miks seda oleks pidanud tegema kolme kuu jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest. Kui hüvitisest kuuluks mahaarvestamisele kulum, oleks hagejale makstava hüvitise suurus kujunenud arvestatust oluliselt väiksemaks.
35.Hageja viitab, et tema arvutatud kahju summa suuruse õigsust kinnitab TEK 20101 p 265. Antud säte reguleerib koduse vara kindlustamist ja jääb selgusetuks, miks peaks sellest sättest lähtuma hoone eest makstava hüvitise arvutamisel. Hageja ja kostja vahel tegelikult puudub vaidlus kahjusumma suuruse osas. Kui hageja alustab taastamistöödega ning esitab selle kohta kuludokumendid, on kostja koheselt valmis hüvitama 46 708, 86 eurot. Kuivõrd hageja ei ole asunud hoonet taastama, ei ole hüvitise nõue 46 708,86 euro osas muutunud sissenõutavaks ning hagejal puudub õigus nõuda viivist.
36.Hageja arvates muutus tema nõue sissenõutavaks alates kindlustusjuhtumi toimumisest 14.12.2012.a. VÕS § 450 lg 1 järgi muutub kindlustusandja kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kahjujuhtumi toimumise päeval ei teki kindlustusandjal automaatset kahju hüvitamise kohustust.
37.Kostja leidis, et hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks ka 10.01.2012.a. Kindlustushüvitise väljamaksmine sõltus AS Swedbank seisukohast. Kostja saatis soodustatud isikule järelepärimise 10.01.2012.a ning korduva teate 06.03.2012.a. 07.03.2012.a vastas soodustatud isik, et soovib kasutada oma õigusi ja palus kogu hüvitise enda arveldusarvele kanda. Juhul, kui hagiavaldus oleks põhjendatud, ei muutunud kindlustushüvitise nõue sissenõutavaks enne 10.03.2012.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
39.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 05.10.2011.a varakindlustuse lepingu, mille alusel väljastas kostja hagejale kuuluvate ehitiste kindlustamiseks poliisi kehtivusega 27.10.2011.a kuni 26.10.2012.a; 2) poliisi järgi olid muuhulgas kindlustatud XXX külas XXX kinnistul asuv elamu kindlustussummaga 57 521 eurot, kodune vara kindlustussummaga 10 547 eurot, saun kindlustussummaga 8400 eurot ning laohoone ja kõrvalhoone kindlustussummaga 4219 eurot; 3) kindlustuslepingu järgi oli soodustatud isikuks hüpoteegipidaja AS Swedbank; 4) 14.12.2011.a toimus tulekahju, mille tagajärjel hävis täielikult elumaja koos koduse varaga ning saun; 5) hageja esitas kostjale avalduse, milles palus välja maksta kindlustushüvitis summas 69 503 eurot;
6) 10.01.2012.a otsusega teatas kostja, et tulekahjus hävinud objektide põlengueelne turuväärtus oli 21 000 eurot ja tulekahju järgne väärtus 2400 eurot; 7) kostja kandis soodustatud isikule kinnistu turuväärtuse vähenemise tõttu avansilise hüvitisena üle 18 600 eurot; 8) ehitusettevõtte XXXOÜ kalkulatsiooni järgi kulub tulekahjus hävinenud objektide taastamiseks 65 437,86 eurot; 9) kostja teatas hagejale, et maksab ülejäänud osa kindlustushüvitisest välja ehitiste taastamiseks esitatud kuludokumentide ja teostatud tööde alusel; 10) hageja ehitiste taastamist ei soovi.
40.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu kindlustushüvitise väljamaksmist soodustatud isikule summas 49 463 eurot vaatamata sellele, et ta kahjustatud ehitisi taastada ei soovi.
41.Hageja leidis, et Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kindlustusvõtja hüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama. Kindlustuspoliisis ei ole pooled kokku leppinud, et hageja peab kindlustusjuhtumi toimumise korral hüvitise saamiseks kindlustatud asja taastama. Samuti leidis hageja, et need kostja tüüptingimuste punktid, mis näevad ette kohustuse ehitis hüvitise saamiseks taastada, on tühised ja hea usu põhimõttega vastuolus. Sellised tingimused kahjustavad hagejat ebamõistlikult ja jääb saavutamata lepingu eesmärk hüvitada hagejale tekkinud kahju. VÕS § 42 lg 1 järgi tuleb TEK 20101 punktid 279, 280 ja 281 jätta kohaldamata. Teiste kindlustusseltside tingimused asjas tähtsust ei oma ning need on ebamõistlikult kahjustavad. Hageja nõudis kostjalt 49 463 euro väljamõistmist ja soodustatud isikule kandmist.
42.Hageja ei vaidlustanud soodustatud isikule välja makstud summa suurust, kuid asus seisukohale, et XXX AS hindamise akt on tühine ega oma tõendamisväärtust, sest hageja ei ole sellise hinnangu koostamiseks nõusolekut ega arvamust andnud. Akt on korruptiivselt koostatud kindlustusseltsi huvides. Poliisil on viidatud nii kindlustuse üldtingimustele ÜU20021 kui eluasemekindlustuse tingimustele TEK 20101, mistõttu on tekkinud konflikt. Kostja kahjustab hagejat ebamõistlikult sellega, et kostjale antakse ainuõigus lepingutingimusi tõlgendada. Hagejal puudub õigus valida, kuidas käituda siis, kui kindlustusobjekt hävib. Hüvitise maksmine ainult ehitise taastamise korral on vastuolus hea usu põhimõttega. Tingimuses, millega seostatakse kindlustushüvitise väljamaksmine kindlustatud asja taastamisega, peavad pooled eraldi kokku leppima, kuid seda ei tehtud. Poliisil on peamisteks tingimusteks märgitud ÜU20021, mille p 75 piirangut ette ei näe.
43.Hageja leidis, et kindlustusjuhtumi eelse väärtusena tuleb käsitleda ehitise ehitusväärtust enne tulekahju, millest on maha arvatud kulum. Kuna aga kindlustusjuhtum toimus kolm nädalat pärast lepingu sõlmimist, siis kulumit ei olnud ja kostja on ise määranud hüvitise summa. 20.05.2013.a seisukohas aga leidis hageja, et kulumit maha arvestama ei pea. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates 11.01.2012.a, sest 10.01.2012.a tunnistas kostja juhtumi kindlustusjuhtumiks.
44.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja rõhutas, et antud juhul leppisid pooled kokku, et ehitised kindlustatakse kokkuleppelises kindlustusväärtuses ehitise taastamise maksumuses ning kindlustushüvitisest ei arvestata maha kulumit. Eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20101 esimesel lehel on pealkirja „Hoone, rajatise, korteri siseviimistluse taastamise kohustus“ all kirjas tingimused, mis käsitlevad hüvitise maksmist. Hagiavalduses nõutud osas ei ole kindlustushüvitise nõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole asunud hooneid taastama ega ole esitanud taastamistööde kohta kuludokumente. Kostja on tunnistanud juhtumi kindlustusjuhtumiks ega ole keeldunud hüvitise maksmisest. Eestis tegutsevad kindlustusseltsid hüvitavad ehitise taastamismaksumuse üldreeglina ainult juhul, kui ehitis taastatakse.
45.Pooled leppisid kokku, et kui hoonet ei taastata, makstakse hüvitist turuväärtuse vähenemise alusel, mis seab kindlustusvõtja samasse seisu, mis oli enne kindlustusjuhtumit. Kuivõrd tegu on kindlustusvõtja jaoks oluliste tingimustega, on sellele sättele eraldi tähelepanu juhitud ja tähistatud märkega NB. Kindlustusvõtjal on võimalik kinnistu võõrandada ning avansiline makse katab selle väärtuse vähenemise. Tingimuste TEK 20101 punktides 3-4 ja 278-283 selgelt ja arusaadavalt kirjas, et pooled on sidunud kindlustushüvitise maksmise ehitise taastamisega. Hagiavaldusest nähtub, et hageja arvates tuleb tüüptingimusi tõlgendada teisiti, kui hageja on neist aru saanud. Samas hageja ei selgita, kuidas tingimusi tõlgendada tuleks.
46.ÜU 20021 tingimused reguleerivad kindlustuslepingu üldküsimusi. Seega tuleb eelkõige lähtuda kindlustusliigi üldtingimustest ehk TEK20101 tingimustest, alles seejärel ÜU20021 tingimustest. Kindlustustingimuste vahel puudub hageja väidetud konflikt. AS XXX arvamuse näol ei ole tegemist VÕS §-s 490 nimetatud eksperdi arvamusega. Hageja on jätnud arvestamata omavastutuse summas 129 eurot. Kahjujuhtumi toimumise päeval ei teki kindlustusandjal automaatset kahju hüvitamise kohustust.
47.Arvestades poolte väiteid ja asjas kogutud tõendeid, nõustub kohus kostja vastuväidetega. VÕS § 426 lg 1 näeb ette, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks. See ei mõjuta aga VÕS §-s 477 sätestatut.
48.VÕS § 476 lg 1 näeb ette, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muuhulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Samas sätestab VÕS § 477 kindlustusandja vastutuse osas olulise piirangu. Nimelt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Seega kohaldub kindlustuslepingutele kahju hüvitamise üldprintsiip, milline on toodud VÕS § 127 lõikes 1. Nimelt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamine ei saa olla rikastumise allikas.
49.VÕS § 479 lg 1 näeb ette, et kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Täiendavalt reguleerib VÕS § 479 lg 3, et ehitise kindlustusväärtuseks loetakse selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kindlustuslepingus oleks ehitise kindlustusväärtuse määramisel maha arvatud ehitise vanust ja amortisatsiooni väljendav summa.
50.VÕS § 480 kohaselt võivad pooled kokku leppida nn kokkuleppelises kindlustusväärtuses, mille puhul VÕS § 480 lg 1 järgi võib kindlustusväärtuse kokku leppida eelnevalt määratud kindla summana. VÕS § 480 lg 4 näeb ette, et ehitise kindlustamise korral võivad pooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Seega tuleb seadusest, et kindlustuslepingu sõlmimisel on pooltel seaduslik õigus lähtuda ehitise kindlustamise korral kokkuleppeliselt selle taastamise maksumusest, jättes arvestamata ehitise vanuse ning amortisatsiooni. Erinevalt hageja väidetest on sellise kokkuleppe sõlmimine seaduse kohaselt võimalik ning selline kokkulepe ei ole iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on esitanud kostja vastu nõude nimelt kokkuleppelise kindlustusväärtuse alusel hüvitise saamiseks.
51.Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusandja VÕS § 489 lg 1 järgi viivitamatult kindlaks tegema hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. VÕS § 450 lg 1 kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse määramiseks vajalike toimingute tegemisega. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostja seisukohaga, mille järgi ei muutunud hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks mitte kindlustusjuhtumi toimumise päeva seisuga ega mitte juhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamise päeva seisuga, vaid siis, kui olid teostatud kindlustusandja kohustuse täitmise ulatuse määramiseks vajalikud toimingud. Kas need toimingud on käesolevas asjas tehtud ja kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, hindab kohus täiendavalt.
52.Ühtlasi ei nõustu kohus hageja seisukohaga, mille järgi ei saa antud asjas arvestada XXX AS hinnangut, sest see on tühine. Hageja seisukohtadest ei nähtu, mida täpselt hageja „tühisuse“ all silmas peab ning millisele õiguslikule alusele ta seejuures tugineb. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et kostja kandis soodustatud isikule nimelt XXX AS hinnangu alusel üle 18 600 eurot. Antud summat on hageja arvesse võtnud oma nõude suuruse määratlemisel. Hageja viited VÕS §-le 490 ei ole kohased. Kohus nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt ei ole pooled kokku leppinud, et hüvitise suuruse määraks ekspert. Hüvitise suuruse pidi kindlaks tegema kostja ning kostjal oli õigus tugineda seejuures kinnisvaraekspertide hinnangule. Sisuline vaidlus XXX AS hinnangu õigsuse ja selle alusel arvutatud hüvitise suuruse üle puudub. Hageja väited selle kohta, et XXX AS akt kujutab endast kokkumängu kostjaga ja on korruptsioon, on põhistamata emotsionaalsed hinnangud, millised kohus jätab tähelepanuta.
53.Hageja on käesolevas asjas esitanud vastuolulisi väiteid. Ühest küljest on hageja leidnud, et kindlustusandjal ei ole üldse õigust nõuda hüvitise väljamaksmise eeldusena hagejalt ehitiste taastamist. Teisalt on hageja väitnud, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet, mis kohustaks hagejat ehitist taastama. Samuti on hageja väitnud, et vastavad tüüptingimused, mis sellise kohustuse ette nägid, on tühised ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja väidetest võib sisuliselt siiski järeldada, et hageja möönab vastavate ehitise taastamist nõudvate sätete olemasolu kostja tüüptingimustes, kuid hageja ei soovi nende tingimustega nõustuda.
54.Kohus leiab, et hageja käsitlus selle kohta, nagu ei saaks kindlustusandja ehitise kindlustamise puhul ühelgi juhul nõuda ehitise taastamist ning peab kokkuleppelise hüvitise summa kindlustusvõtjale või soodustatud isikule välja maksma sõltumata sellest, kas ehitis taastatakse, ei ole õige. Kohtupraktikast seesugust imperatiivset järeldust ei tulene ning õigusaktid võimaldavad kindlustuslepingus ette näha kokkuleppelise kindlustusväärtuse, mis on seostatav ehitise taastamise maksumusega.
55.Riigikohus on leidnud, et see, millises ulatuses tuleb kahju hüvitada, sõltub sellest, kas ja kuidas on pooled kindlustuslepingus kokku leppinud (RK TKo 3-2-1-90-06, p 15). VÕS § 480 lg 4 alusel võivad pooled ehitise kindlustamisel kindlustusväärtusena kokku leppida ehitise taastamise maksumuse. Ehitise hävimise korral ei saa rääkida selle taassoetamise maksumusest või turuväärtusest kui kahjust, sest samale kinnisasjale ei ole võimalik ehitist asemele osta. Võimalik on üksnes ehitise taastamine (RK TKo 3-2-1-155-05, p 19). Ebaõige on arusaam, et kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral on kindlustusvõtjal igal juhul õigus nõuda hüvitist, mis vastab hoone taastamise maksumusele, hoone vanust ja amortisatsiooni arvestamata. VÕS § 480 lõikes 4 sätestatud juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks. Kui on kokku lepitud VÕS § 480 lg 4 alusel kokkuleppelises kindlustusväärtuses, siis kohaldatakse VÕS § 477 samal viisil, st et kahju suuruse arvestamisel lähtutakse üksnes ehitise taastamise kuludest. VÕS § 477 järgi ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus (RK TKo 3-2-1-133-12, p 23). Seega tuleneb kohtupraktikast vastupidine – kui lepingus on kindlaks määratud kokkuleppeline kindlustusväärtus, ei saa kindlustusvõtja igal juhul nõuda ehitise taastamise kuludele vastavat hüvitist, ilma hoone vanust ja amortisatsiooni arvestamata. Nimelt vastava nõude aga ongi
hageja antud asjas esitanud. Hageja soovib hoone taastamise kuludele vastava hüvitise väljamaksmist talle, ilma ehitisi tegelikult taastamata ja ilma nende vanust ning amortisatsiooni arvestamata.
56.Hageja viidatud lahendis 3-2-1-113-08 on Riigikohus leidnud, et üldjuhul ei mõjuta kindlustusandja vastutust see, et kindlustusvõtja ei soovi hävinud ehitist taastada (RK TKo 3-21-113-08, p 13). Riigikohus on samas lahendis leidnud, et tingimuses, millega seotakse kindlustushüvitise väljamaksmine ehitise taastamisega, peavad pooled olema selgelt kokku leppinud (samas, p 16). Seega ei ole Riigikohus välistanud kokkulepet, mille järgi on kindlustusvõtja hüvitise saamiseks kohustatud ehitise taastama. Kui selline kokkulepe on sõlmitud ja kindlustusvõtja ei asu ehitist taastama, on kindlustusandjal isegi õigus esitada kindlustusvõtja vastu alusetult saadu tagastamise nõue VÕS § 1028 järgi (RK TKo 3-2-1-133-12, p 24). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et leping, mille järgi kindlustusvõtja on kohustatud kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral hüvitise saamiseks ehitise taastama, on põhimõtteliselt seaduslik ning täitmisele kuuluv. Kohus nõustub samuti kostja väitega, mille kohaselt on selline eeltingimus Eesti kindlustusseltside puhul ehitiste kindlustamisel tavapärane, mida tõendavad kostja esitatud tõendid (toimiku lk 104-107). Kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral ei saa kindlustusvõtja esitada nõuet kogu hüvitise väljamaksmiseks ilma ehitist taastamata ja ilma selle kulumit ning amortisatsiooni arvestamata. Järgnevalt tuleb hinnata, kas ehitiste taastamise eeltingimuses pooled ka tegelikult kokku leppisid.
57.Kindlustuspoliisist nr XXX (toimiku lk 12-17) nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping, mille osaks olid lepingus viidatud kindlustustingimused. Lepingus oli viidatud kindlustuse üldtingimustele UÜ 20021 ning eluaseme kindlustust puudutavas osas eluasemekindlustuse tingimustele TEK 20101. Poliisi eluasemekindlustust puudutavas osas on märgitud, et kindlustatud on Võsul, XXX külas Põlvamaal asuv elamu, kodune vara, saun ja kõrvalhoone. Elamu kindlustusväärtuses on lepingus märgitud 57 521 eurot ja soodustatud isikuks AS Swedbank. Sauna kindlustusväärtuseks oli 8400 eurot, kõrvalhoone puhul 8 437 eurot. Kohus leiab, et selgete viidete tõttu kohaldatavatele tüüptingimustele oli kostja täitnud VÕS § 428 lg 1 punktis 3 tuleneva teavitamise kohustuse.
58.Kindlustuse üldtingimuste ÜU20021 (toimiku lk 24-27) punktist 15 nähtub, et kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlustuslepingu dokumentidest kui tervikust. Vastuolude korral lähtutakse esmajärjekorras kindlustuspoliisil märgitud kindlustusvõtja ja kindlustusandja poolt eraldi kokkulepitud tingimustest, seejärel kindlustusliigi lisatingimustest, siis kindlustusliigi üldtingimustest ja viimaks käesolevatest üldtingimustest. Samade tingimuste punkti 75 järgi võib varalise kahju hüvitamine toimuda kahjustatud vara või vara osa taastamise teel, kahjustatud vara või vara osa asendamise teel teise samaotstarbelise, samaväärse ja samasse hinnaklassi kuuluva vara või vara osaga või rahalise hüvitamise teel. Kindlustusandjal on õigus otsustada, millisel viisil varalise kahju hüvitamine toimub. Seega reguleeris kostja üldtingimuste antud säte, kuidas erinevaid kindlustustingimusi kohaldada ning hageja viidatud konflikti kindlustustingimuste vahel ei esinenud. Kuivõrd tegemist oli ehitiste kindlustamisega, kuulusid esmajoones kohaldamisele eluasemekindlustuse tingimused.
59.Eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20101 (toimiku lk 28-43) esilehel on tumedalt trükituna ja tähistatuna märkega „NB!“ toodud „Hoone, rajatise, korteri siseviimistluse taastamise kohustus“. Antud alapealkirja all on märgitud, et hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Samuti on märgitud, et kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas.
60.Tingimuste punkti 279 nähti taas märkega „NB!“ ette, et hoone, rajatise või korteri
siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Tingimuste punkt 280 nägi ette, et kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas. Vastavalt punktile 281 oli avansilise hüvitise suuruseks kinnisasja, mille osaks kindlustusobjekt on, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tagajärjel, kui mitte rohkem kui käesolevate kindlustustingimuste alusel arvutatud kindlustushüvitis. Vastavalt punktile 282 ei võeta avansilise hüvitise määramisel arvesse muid kinnisasja turuväärtust vähendavaid asjaolusid, kui kindlustusjuhtum. Punkti 283 järgi makstakse kindlustushüvitis avansilist osa ületavas osas välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks.
61.Eeltoodud tingimusi hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli selgelt kokku lepitud kindlustusvõtja kohustuses asuda ehitist taastama juhul, kui ta soovib saada kokkuleppelist hüvitist, mis vastab ehitise taastamise kuludele. Selline kokkulepe sisaldub selgelt tüüptingimustes ning on kirjaviisiga eraldi esile tõstetud. Tüüptingimuste sõnastus on keeleliselt selge, lihtne ja üheselt mõistetav. Kuivõrd kokkulepe sisaldus üldtingimustes, ei saa hageja tugineda väitele, nagu ei oleks pooled vastavas lepingulises kohustuses üldse kokku leppinud. Kohus osundab, et hageja väited on siinkohal vastuolulised, sest hageja on pidanud samu tüüptingimusi tühisteks, millest võib järeldada, et hageja möönab nende tingimuste lepingu osaks olemist.
62.Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja viidatud tüüptingimused, mis nägid talle hüvitise saamise eeldusena ette kohustuse asuda ehitisi taastama, on tühised ja vastuolus hea usu põhimõttega.
63.VÕS § 6 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 37 lg 1 järgi on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada sada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.
64.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
65.VÕS § 43 lg 3 p 13 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et tingimuse kasutaja seob oma kohustuse täitmise asjaoluga, mille saabumine sõltub üksnes temast, samal ajal kui teine lepingupool võtab endale kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma.
66.Riigikohus on leidnud, et lepingu osaks saavad olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui esitluslaadilt eeldatavasti
arusaadavad. Arusaamatud on eelkõige keeleliselt raskestimõistetavad tüüptingimused, kui ka tingimused, millisest ei ole võimalik lepingu teisi tingimusi ja lepingu ülesehitust arvestades mõistlikult aru saada (RK TKo 3-2-1-76-07, p 22). Samuti on Riigikohus leidnud, et tüüptingimuste puhul ei ole vajalik, et lepingu pool oleks tegelikult tüüptingimustega tutvunud ja nende sisust teadlik. Piisab, kui lepingupoolel oli olemas mõistlik võimalus tüüptingimustega tutvuda. Tüüptingimuste arusaamatust tuvastades ei tule lähtuda mitte konkreetse lepingupoole arusaamisvõimest, vaid samalaadses situatsioonis tavapärase keskmise mõistliku isiku arusaamisvõimest (samas, p 22).
67.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hagejal oli võimalik tüüptingimustega tutvuda. Hageja ise on tüüptingimused kohtule esitanud koos poliisiga. Kohus selgitas hagejale oma 14.03.2013.a pöördumises (toimiku lk 118-119), et hagejal tuleb põhistada, milline tüüptingimuste säte on tühine ja millisel põhjusel. Kohus selgitas, et seisukohtade põhistamise ja tõendamise kohustus ei ole asendatav õigusnormide üldsõnalise tsiteerimisena. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja üheselt põhistanud, miks on TEK 20101 punktis 279 ja 280, samuti ÜU20021 p 75 tühised ning hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavad.
68.Kohus peab asjakohatuteks hageja väiteid, milliste järgi ei ole tema võimeline mõjutama tingimuste kohaldamisega seotud asjaolusid ning kuivõrd tingimuste tõlgendamise ainuõigus on antud kostjale, puudub hagejal võimalus valida, kuidas käituda. Selline käsitlus ei ole millegagi põhjendatud. Ühestki lepingu osaks olevast tüüptingimusest, sealhulgas TEK 20101 punktidest 279 ja 280, ei tulene hagejale keeldu ise tingimusi tõlgendada. Hageja ei ole samas vaatamata kohtu selgitustele ühelgi viisil põhistanud, kuidas tema arvates tingimusi tõlgendama peaks. Hageja seisukohtadest ei tulene, et vaidlustatud tüüptingimused oleksid raskesti mõistetavad või mitmeti tõlgendatavad. Vastupidi, hageja seisukohtadest nähtub selgelt, et hagejale on tüüptingimuste sisu arusaadav, kuid hageja ei soovi neid tingimusi täita. Teisi sõnu soovib hageja saada kindlustushüvitist kokkuleppelise kindlustusväärtuse ulatuses, arvestamata hoone kulumit, kuid hageja ei soovi täita sellise hüvitise väljamaksmise eeltingimusena hoone taastamise kohustust. Miks hoone taastamise kohustus on kokkuleppelise kindlustusväärtusega lepingu puhul hea usu põhimõtte vastane ning hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav, ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et tüüptingimuste tühisuse tuvastamiseks ei ole piisav see, et tarbija ei soovi omal valikul täita tüüptingimustest tulenevaid kohustusi.
69.Ebaõige on hageja viide, et hoone taastamise kohustuse täitmine kindlustushüvitise maksmise eeldusena on selline asjaolu, mille saabumine sõltub üksnes kindlustusandjast. Kohus nõustub kostja väidetega, et tegemist on vastupidise olukorraga – hoone taastamine ei sõltu mitte kindlustusandjast, vaid ainult kindlustusvõtjast. Miks on hoone taastamise kohustus kindlustusvõtjaga sarnase mõistliku isiku jaoks mittemõistetav või raskesti arusaadav tingimus, ei ole hageja välja toonud. Asjakohatud on hageja väited, milliste järgi ei saa ta hoonet taastada seetõttu, et avansiline kindlustushüvitis on soodustatud isikule välja makstud ning järelejäänu eest ei saa hoonet taastada. Hageja on jätnud tähelepanuta, et ta nõuab kogu kindlustushüvitise väljamaksmist soodustatud isikule ning sõlmitud lepingu puhul puudub hagejal õigus nõuda hüvitise väljamaksmist endale. Kohtu hinnangul on asjakohatud hageja väited, milliste järgi kandis kostja avansilise hüvitise soodustatud isikule üle ilma hageja nõusolekuta ja teda sellest teavitamata. Võlaõigusseadus ega poolte vahel sõlmitud leping ei näinud kostjale kohustust küsida hüvitise väljamaksmiseks soodustatud isikule hageja nõusolekut või teda sellest eelnevalt teavitada. Hagejale oli juba lepingu sõlmimisel teada, et soodustatud isikuks on poliisil märgitud hüpoteegipidaja AS Swedbank, mistõttu pidi hagejale olema teada, et tal endal kindlustusvõtjana puudub kindlustushüvitise saamise õigus. Soodustatud isiku mõistet ja viimase õigusi selgitas kohus hagejale 14.03.2013.a saadetud pöördumises (toimiku lk 118-119).
70.Kohus leiab, et sisuliselt tooks hageja nõude rahuldamine kostja vastu kaasa alusetu
rikastumise. Kindlustusvõtja ja soodustatud isik oleksid asetatud paremasse olukorda võrreldes olukorraga, kus kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud. Kui kindlustusjuhtumit ei oleks aset leidnud, oleks hagejale kuulunud kinnistu koos elamuga, mille turuväärtus oleks olnud XXX AS hinnangul 21 000 eurot. Soodustatud isik on juba saanud kinnistu turuväärtuse vähenemist arvestanud hüvitise ning täiendav hüvitis, mis makstaks välja ilma kohustuseta ehitisi taastada ja ilma arvestamata ehitiste vanust ning kulumit, tooks kaasa alusetu rikastumise mitmekordse kinnistu turuväärtuse hinna võrra. Seesuguseks rikastumiseks kindlustusleping alust ei anna.
71.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja eluasemekindlustuse tingimused TEK20101 punktid 279 ja 280, samuti kindlustuse üldtingimuste ÜU20021 punkt 75 ei ole tühised ega vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist on lepingu osaks olevate tüüptingimustega, mis näevad hagejale ette kohustuse ehitised hüvitise saamise eeltingimusena taastada. Kuivõrd hageja ei ole esitanud hagejale taastamist tõendavaid kuludokumente, ei ole muutunud sissenõutavaks kostja kohustus maksta vastavas osas täiendavat kindlustushüvitist. Kui hageja ei asugi ehitisi taastama, kohaldub TEK20101 punkt 280, mille kohaselt on kostjal kohustus maksta avansilise hüvitisena ainult kinnistu turuväärtuse vähenemist kompenseeriv hüvitis. Pooltevahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku lk 50-54) nähtub, et kostja selgitas hagejale, et avansilist hüvitist ületavas osas ei ole hüvitist makstud, sest hageja ei ole asunud hoonet taastama.
72.Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue. Kohus märgib, et kuigi hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määra, mitte tüüptingimustes ettenähtud määra alusel, ei ole viivisenõude rahuldamiseks alust, sest hageja nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 450 lg 1 järgi muutub kindlustusandja kohustus sissenõutavaks siis, kui on lõpetatud kindlustusandja vastutuse ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud. Antud juhul on nendeks toiminguteks hageja poolt kostjale hoone taastamist tõendavate kuludokumentide esitamine. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole asunud ehitisi taastama ega ole esitanud kostjale mistahes kuludokumente.
73.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.