Võlausaldaja: SMNAS, registrikood: XX, asukoht: XXX Esindaja: juhatuse liige MV, e-post: XXX
ühine
avaldus
menetluskulude
Võlgnik: B OÜ, registrikood: XXX, asukoht: XXX, juhatuse liige SG Võlgniku eriõigusjärglane: SIOÜ, registrikood: XXX, asukoht: XXX Võlgniku ja tema eriõigusjärglase lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siret Siilbek, e-post: [email protected] Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista SMNAS-lt (registrikood: XXX) SIOÜ kasuks võlgniku B OÜ (registrikood: XXX) menetluskulud 763,80 eurot.
3.SMNAS-l määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
hüvitatavatelt
4.
Määrus kätte toimetada võlausaldaja esindajale ning võlgniku ja tema eriõigusjärglase esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.
2-12-48357 Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.Tsiviilasjas nr 2-12-48357 30.01.2013.a tehtud ja 15.02.2013.a jõustunud kohtumäärusega jättis Harju Maakohus SMNAS-i avalduse B OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, B OÜ-le ajutise halduri nimetamata ning menetluskulud täies ulatuses SMNAS-i kanda.
2.B OÜ ja SIOÜ esindaja esitas 18.03.2013.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avalduses on menetluskuludena näidatud õigusabikulud 5763,54 eurot (käibemaksuga). Avalduses taotletakse ka viivise väljamõistmist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avalduse kohaselt on B OÜ loovutanud menetluskulude hüvitamise nõude SIOÜ-le. Võimalike menetluslike minetuste ning vaidluste vältimiseks esitatakse menetluskulude hüvitamise avaldus õigusjärglasega ühiselt. TsMS § 175 lg 3kohaselt on lubatud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulude hüvitamine, kui need on tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Kuni 16.01.2013 esindas B Osaühingut Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partners OÜ vandeadvokaat A. Ratnikov ning alates 17.01.2013 Advokaadibüroo Aterna OÜ vandeadvokaat S. Siilbek. Tasu vandeadvokaat A. Ratnikovi osutatud õigusabi eest on kokku 2962,50 eurot ning vandeadvokaat S. Siilbeki osutatud õigusabi eest 3418,04 eurot. B OÜ ei ole alates 15.02.2011 enam käibemaksukohustuslane ning ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on õigusabikulud toodud koos käibemaksuga. Avaldusele on lisatud e-maksuameti andmepäring ja Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partners OÜ arved:
07.12.12.nr B 1 600 eurot;
13.12.12.nr B 2 562,50 eurot;
21.12.12.nr B 3 1200 eurot;
04.01.13.nr B 1 600 eurot; ning Advokaadibüroo Aterna OÜ arved:
23.01.13.nr 2-130027 2345,04 eurot;
06.03.13.nr 2-130078 456 eurot. Lepingulise esindaja kulud tsiviilasjas nr 2-12-48357 koosnesid Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partners OÜ arvetest nähtuvalt järgnevast (tunnihinnaga 125 eurot): nr B 1: nõustamine, pankrotiseaduse selgitamine – 4h – 500 eurot, KM 20% 100 eurot; nr B 2: taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks, pankrotiseaduses nõustamine 09.12.2012 - 1,5h – 187,50 eurot, 10.12.2012 – 1,5h – 187,50 eurot, Tulemustasu 93,75 eurot; Kokku: 468,75 eurot + KM 20% 93,75 eurot; nr B 3: vastuse koostamine, dokumentidega tutvustamine – 8h – 1000 eurot + KM 20% 200 eurot; nr B i 1 (13): istungiks ettevalmistamine – 3,oh – 375 eurot; istungil osalemine – 1h – 125 eurot; Kokku: 500 eurot + KM 20% 100 eurot; Advokaadibüroo Aterna OÜ arvete järgi: nr 2-130027: õigusaB18,4h – hind 100 eurot – summa 1840 eurot; Transporditeenus 1tk – 14,20 eurot; Tõlketeenus 1 – hind 100 eurot; Kokku: 1954,20 eurot + KM 20% 390,84 eurot, kokku: 2345,04 eurot; nr 2-130078: õigusabi 3,8h – hind 100 eurot – summa 380 eurot + KM 20% 76 eurot, kokku: 456 eurot.
2-12-48357 27.05.2013.a esitas B OÜ ja SIOÜ esindaja kohtu nõudmisel nõude loovutamise lepingu koos allkirjastanud isiku volikirjaga.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos tõenditega toimetas kohus 30.04.2013.a kätte vastaspoole esindajale ja andis 10-päevase tähtaja vastuväidete esitamiseks. 06.05.2013.a esitas SMNAS-i esindaja avaldusele vastuväite, millises vaidleb õigusabikuludele vastu: 2.1.1.TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja tööd tegema selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud ning kas väljamõistetav õigusabi kulu on vastavuses tegelikult tehtud tööga. Võlausaldaja on seisukohal, et Võlgniku poolt kantud kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud, mistõttu oleks nende täies ulatuses Võlausaldajalt väljamõistmine põhjendamatu ja Võlausaldaja suhtes ebaõiglane.
2.1.2.Esmalt juhib Võlausaldaja tähelepanu, et Võlgniku lepingulise esindaja, Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ, kaks esimest arvet (B 1 tervikuna ja B 2 osaliselt) on esitatud väidetava õigusabiteenuse eest, mida Võlgniku esindaja osutas Võlgnikule enne seda, kui Võlgnik üldse käesolevast menetlusest teada sai, s.o 07.12.2012. a ning 09.12.2012. a. Oma 10.12.2012. a taotluses märkis Võlgnik, et sai käesolevast menetlusest teada SIOÜ-lt 10.12.2012. a kell 09.45 hommikul. Seega on ilmselgelt põhjendamatud Võlgniku väidetavad õigusabi kulud, mis tal tekkisid enne käesolevast menetlusest teadasaamist. Samuti on igati põhjendamatu arvetel märgitud teenuste (nõustamine ja pankrotiseaduse sätete selgitamine) eest tasumise hüvitamine Võlausaldaja poolt, kuna Võlausaldaja ei pea kinni maksma kellegi õigusabitunde ning seda eriti olukorras, kus isik kasutab professionaalset õigusabi ning ei esinda ennast menetluses ise. Lisaks on arvetel B i 1 ja B 2 märgitud ajakulu ebamõistlik. On arusaamatu, kellele ja miks selgitas Võlgniku esindaja pankrotiseaduse sätteid 4 tundi ning millest koosnes Võlgniku esindaja 09.12.2012. a ajakulu 1,5 tundi. Puudub kahtlus selles, et menetlusosalisele tema esindaja poolt õigusteadmiste jagamine ei ole selliseks tegevuseks, mille eest peaks tasuma teine menetlusosaline. Samuti on arusaamatu ning põhjendamatu arvel nr B 2 märgitud tulemustasu summas 93,75 eurot. Võlausaldaja peab aktsepteeritavaks arvel nr B 2 märgitud Võlgniku esindaja ajakulu 1,5 tundi asjaoludega tutvumiseks ning istungi edasilükkamise taotluse koostamiseks, võttes muu hulgas arvesse, et tutvuda sai Võlgniku esindaja vaid SI OÜ-lt samal hommikul saadud käesoleva tsiviilasja pankrotiavaldusega.
2.1.3.Võlausaldaja juhib tähelepanu, et Võlgniku lepingulise esindaja 21.12.2012.a arvelt nr B 3 nähtub, et Võlgniku esindaja on kulutanud Võlausaldaja pankrotiavaldusele vastuväidete koostamiseks kokku 8 tundi. Võttes arvesse, et tegemist ei olnud keeruka kohtuasjaga ning Võlgniku vastuväited 28.12.2012. a dokumendis on vaid paljasõnalised vastuväited stiilis „kõik on tõendamata ja arusaamatu“ ning Võlgnik omapoolt väga sisulisi vastuväiteid ega tõendeid ei esitanud, on ilmselge, et kogu 28.12.2012. a vastuväidete koostamiseks väidetavalt kulutatud aeg, so 8 tundi, ei olnud vajalik ja põhjendatud ning vastavuses tegelikult tehtud tööga. Võlausaldaja peab aktsepteeritavaks 28.12.2012. a vastuväidete koostamise ajakuluna 4 tundi.
2.1.4.Võlgniku lepingulise esindaja 04.01.2013. a kuupäevaga arve nr B1 on esitatud käesoleva tsiviilasja 07.01.2013. a istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest. Esmalt on juba arusaamatu, kuidas Võlgniku esindaja teadis ette, kui kaua tal istungiks valmistumine aega võtab ning kui kaua istung kestab. Väidetavalt kulus Võlgniku esindajal istungiks ettevalmistumiseks 3 tundi, mis on aga ilmselgelt ebamõistlik võttes arvesse istungi iseloomu (istung hagita asjas) ning pikkust, milleks oli 30 minutit. Seega peab Võlausaldaja nimetatud arvet põhjendatuks 1 tunnise ajakulu osas, mis
2-12-48357 sisaldab istungiks ettevalmistust ning istungil osalemist.
2.1.5.Võlgnik vahetas pärast 07.01.2013. a istungit lepingulist esindajat. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse punktis 1.4 toob Võlgnik välja, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Käesoleval juhul ei ole Võlgnik põhjendanud, miks oli esindaja vahetamine vajalik ning Võlausaldaja on seisukohal, et vahetamise vajadus puudus. Võlausaldaja leiab, et esindaja vahetuse tõttu tekkinud Võlgniku topeltkulude väljamõistmine Võlausaldajalt on ilmselgelt ebaõiglane, kuna esindaja vahetamine on Võlgniku enda valik. Seega juba ainuüksi kahe esindaja olemasolu, mis toob omakorda vähemalt osaliselt kaasa topelt töö- ja ajakulu, viitab üheselt asjaolule, et Võlgniku menetluskulud on põhjendamatult suured ning nende täies ulatuses Võlausaldajalt väljamõistmine on ebaõiglane.
2.1.6.Võlgniku uue esindaja, Advokaadibüroo ALTERNA, esimene arve (nr 2-130027) koosnes õigusabist ajakuluga 18,40 tundi, transporditeenus 1 tk 14,20 eurot ning tõlketeenus 100 eurot. On absoluutselt mõistetamatu, mille peale kulutas Võlgniku esindaja 18,4 tundi käesolevas asjas. Kuna arvelt nr 2-130027 ei tulene, millise õigusabi eest see esitatud on, eeldab Võlausaldaja, et see sisaldab Võlgniku 17.01.2013. a seisukohta ning osalemist 23.01.2013. a istungil. Võlausaldaja on seisukohal, et võttes arvesse, et tegemist ei olnud keeruka kohtuasjaga ning Võlgniku vastuväiteid sisaldava 17.01.2013. a menetlusdokumendi sisuline osa on esitatud kõigest 5 leheküljel, on ilmselge, et 17.01.2013. a menetlusdokumendi koostamiseks väidetavalt kulutatud aeg ei olnud vajalik ja põhjendatud ning vastavuses tegelikult tehtud tööga. Samuti ei saanud väidetavale ajakulule 18,4 tundi erilist mõju avaldada 23.01.2013. a toimunud istung, mis kestis 55 minutit. Põhjendamatu on ka Võlgniku esindaja tarnsporditeenus Võlgniku menetluskuluna. On arusaamatu, mis transporditeenusega on tegemist ning kes seda kellele osutab. Juhul, kui tegemist on Võlgniku lepingulise esindaja transpordiga istungile ja tagasi, siis selle kuluna 14,20 eurot on ebamõistlikult palju (Advokaadibüroo ALTERNA asub aadressil Tartu mnt 84A, Tallinn, mis asub Kentmanni kohtumajast vähem kui 2 km kaugusel). Samuti ei saa Võlausaldaja nõustuda tõlketeenusega summas 100 eurot. Võlgniku poolt esitatud inglise keelsete dokumentide tõlked ei ole kinnitatud ega koostatud vandetõlgi poolt. Kokku on Võlgniku esindaja poolt tõlgitud 2 lehekülge mittejuriidilist teksti, mille eest 100 eurot nõuda on ebamõistlikult palju. Arvest nr 2-130027 peab Võlausaldaja aktsepteeritavaks 17.01.2013. a menetlusdokumendile kulutatud ajana 2,5 tundi ning 23.01.2013.a istungil osalemise ajakuluna 1,5 tundi, st kokku 4 tundi.
2.1.7.Tervikuna põhjendamatu on Võlgniku lepingulise esindaja 06.03.2012. a arve nr 2-130078 õigusabi eest ajakuluga 3,8 tundi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kogu Võlgniku esindajate väidetavalt käesoleva tsiviilasjaga seoses kulutatud tööaeg kokku 41,2 h põhjendatud ja vajalik, samuti on põhjendamatu ning ebamõistlik transporditeenus summas 14,20 € ning tõlketeenus summas 100 €. Võlausaldaja on seisukohal, et Võlgniku lepinguiste esindajate ajakuluna kokku on aktsepteeritav 10,5 h (6,5 h Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ ning 4 h Advokaadibüroo ALTERNA).
2.2.Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määratakse hagita asjas kindlaks kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 8 samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.
2.2.1.PankrS § 3 lõike 2 kohaselt lahendatakse võlgnikule ajutise halduri nimetamine hagita menetluses. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagita menetluse kohta sätestatut.
2.2.2.TsMS § 172 lõike 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lõike 1 kohaselt makstakse tunnistajale tunnistajatasu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires.
2.2.3.Vabariigi Valitsuse määruse „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 322) § 7 lõike 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10- kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Enne
2-12-48357 14.01.2013. a kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 tulenevalt oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ning 14.01.2013. a jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 tulenevalt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,90 eurot.
2.2.4.Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-17-11 (vt p 11) kinnitanud, et TsMS § 172 lõige 8 esimese lause kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Selliselt piiratakse oluliselt hagita menetluses väljamõistetavate õigusabikulude (mis on TsMS § 144 punkti 1 kohaselt üks kohtuvälise kulu liik) suurust. Riigikohus leidis, et hagita menetluses on põhjendatud hüvitada menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt. Seda kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses (vt TsMS § 5 lg 3, § 477). Seda õigustab ka asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks.
2.2.5.Eeltoodust tulenevalt ei ole Võlgnikul alust nõuda Võlausaldajalt õigusabikulude väljamõistmist suuremas ulatuses, kui tunnistajale makstav tunnistajatasu.
2.2.6.Seega isegi olukorras, kus menetluskulud kuuluksid täies ulatuses, so 41,2 tunni ulatuses hüvitamisele (kuigi Võlausaldaja on seisukohal, et ei kuulu ja on oma vastuväited esitanud eespool) ning isegi kui võtta aluseks maksimaalne, st 10- kordne tunnistajatasu määr, so vastavalt 18 ja 19 eurot tunnis, oleks maksimaalne summa, mida saaks Võlgnikule õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista 18 € x 19 h = 342 eurot ning 19 € x 22,2 h = 421,80 eurot, ehk väljamõistetav summa saaks kokku maksimaalselt olla 763,80 eurot.
2.2.7.Võlausaldaja peab aga õiglaseks lugeda, et Võlgniku lepinguliste esindajate ajakulu on kokku olnud 10,5 tundi (Advokaadibürool A. Ratnikov & Partners OÜ vastavalt 6,5h ning Advokaadibürool ALTERNA 4h), ning kui võtta arvesse keskmine tunnistajatasu määr (s.o 5kordne tunnistaja tasu määr), siis kuulub Võlgnikule Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ õigusabiteenuste eest hüvitamisele 6,5 h x 9 € = 58,50 eurot ning Advokaadibüroo ALTERNA õigusabiteenuste eest 4 h x 9,5 € = 38 eurot, st kokku 96,50 eurot. Juhindudes eeltoodust palub võlausaldaja jätta rahuldamata B OÜ ja SIOÜ 18.03.2013. a ühine avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 5 763,54 eurot (koos käibemaksuga) ning määrata B OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas nr 2-1248357 96,50 eurot koos käibemaksuga.
4.Kohus edastas võlausaldaja vastuväite 08.05.2013.a B OÜ ja tema eriõigusjärglase esindajale, andes võimaluse esitada hiljemalt 15.05.2013.a vastuväitele oma seisukoht. Seisukohta ei esitatud. Kohtunikuabi seisukoht Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on käesolevas tsiviilasjas B OÜ kantud õigusabikulud menetluskulud. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtunikuabi, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ja hinnanud võlgniku esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning õigusabi tulemuslikkust, leiab, et võlgniku esindaja toimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalik, välja arvatud 13.12.2012 arvel nr Bi 2 märgitud tulemustasu
2-12-48357 ning 23.01.2013 arvel nr 2-130027 märgitud transporditeenus ning tõlketeenus. Puudub põhjendus, mille seisnes tulemustasu. Samuti ei ole esitatud transpordikulu tõendavat selgitust või dokumenti. Tõlketeenust ei ole kohus nõudnud, seega ei pea vastaspool tõlkekulusid hüvitama. Kuivõrd pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad on hagita asjad, tuleb kohtuväliste kulude hüvitamiseks kohaldada TsMS § 172 lg 8, mille kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lõike 1 kohaselt makstakse tunnistajale tunnistajatasu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse määruse „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lõike 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Enne 14.01.2013. a kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ning 14.01.2013. a jõustunud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis. Eeltoodut arvestades kuulub SMNAS-lt SIOÜ kasuks väljamõistmisele B OÜ õigusabikulu summas 763,80 eurot (18 € x 19 h = 342 eurot ning 19 € x 22,2 h = 421,80 eurot, kokku 763,80 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
1.jaanuari 2013 oli 0,75%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012, Intressimäära avaldamise teated). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 152, § 172, § 174, § 175–178, § 466, § 661, VÕS § 113.