Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.jaanuar 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-48357
Tsiviilasi
SMNAS avaldus B OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: SMNAS, registrikood XXX asukoht: XXX, lepinguline esindaja: Marge R , e-post: XXX Võlgnik: B OÜ, registrikood XXX, asukoht: XXX, juhatuse liige SG, lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek, epost: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2013.a
Jätta SMNAS avaldus B OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Jätta B OÜ-le ajutine haldur nimetamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses SMNAS kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja võlausaldajate nõue Võlausaldaja nõue I võlgniku vastu tuleneb võlgniku ja EEAS vahel 15.06.2010.a. sõlmitud liisingulepingust nr 1378180, mille kohaselt liisis EEAS võlgnikule seadmeid ja võlgnik oli kohustatud seadmete liisimise eest maksma EEAS-le kokkulepitud tasu. EEAS loovutas võlausaldajale 18.05.2011.a. võlausaldajale ülaltoodud liisinglepingu lisadest 7, 9, 11 ja 18 tulenevad rahalised nõuded summas 160 466,08 eurot, mis on seotud antud lepingu lisas A määratletud seadmetega. Nõue loeti loovutatuks alates 18.05.2011.a. EEAS teavitas võlgnikku nõude loovutamisest 18.06.2011.a. Võlausaldaja nõue II võlgniku vastu tuleneb Swedbank Liising AS ja võlgniku vahel 02.08.2010.a. sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle lisast 1, mille kohaselt liisis Swedbank Liising AS võlgnikule seadmeid ja võlgnik oli kohustatud seadmete liisimise eest maksma kokkulepitud tasu.23.08.2011.a. loovutas Swedbank Liising AS võlausaldajale nõude summas 63 891,33 eurot võlgniku vastu, mis koosneb antud liisingulepingu vara jäägist,
viivistest ja muudest vara tagastamise kuludest. 16.11.2012.a. sõlmisid Swedbank Liising AS ja võlausaldaja nõude loovutamise lepingu parandamise kokkuleppe, millega täpsustasid antud lepingu kuupäevi. Nõue loeti loovutatuks võlausaldajale 23.08.2011.a., võlgniku teavitati nõude loovutamisest 23.08.2011.a. Võlausaldaja tegi võlgnikule pankrotihoiatuse 18.10.2012.a. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 18.10.2012.a. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud. Võlausaldaja põhistab pankrotiavaldust PankrS § 10 lg 2 p 1 ja PankrS § 10 lg 2 p 3ga. Võlgnikul on maksuvõlg summas 1 379 148,49 eurot, võlgnik ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile 2011.a. käibedeklaratsioone ja sotsiaal- ja tulumaksu deklaratsioone, võlgnik ei ole esitanud äriregistrile 2010.a. ja 2011.a. majandusaasta aruandeid., võlgnikul on maksehäired alates 2011.a., kohtutäitur on müünud võlgniku vara hinnaga 3750 eurot ja 11.09.2012.a. on Ametlikes Teadaannetes võlgniku suhtes avaldatud sundlõpetamisteade. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja täiendas pankrotiavaldust PankrS § 10 lg 2 p-ga 4 tulenevalt võlgniku 07.03.2011.a. kirjast EEAS-le, milles võlgnik teatas, et ei suuda oma kohustusi täita. Võlgniku vastuväited Pankrotiavaldusest ei selgu, millal ja millisel õiguslikul alusel muutus liisingulepingus 1 toodud nõue sissenõutavaks. Lisast 10 lk 17 tuleneb, et on olemas 01.02.2011.a. alanud tuvastamata võlgnevus side eest ja mille suuruseks on 64 000 eurot ja rohkem. Võlausaldaja pole selgitanud, kas liisinguleping 1 on pankrotiavalduse esitamise momendiga lõppenud või mitte. Samuti puuduvad antud fakti osas mistahes tõendid. Võlausaldaja ei ole esitanud arvestust, kuidas tema arvestas, et võlgnikul on liisingulepingu 2 mittetäitmise tõttu tekkinud võlgnevus kokku 63 891,33.- eurot. Võlgniku arvates on ka antud osas esitatud nõue ebaselge. Pankrotiavaldusest ei selgu, millal ja millisel õiguslikul alusel muutus liisingulepingus 2 toodud nõue sissenõutavaks. 23.08.2011.a. (2010.a.) võlausaldaja ja Swedbank Liising AS vahel sõlmitud nõude loovutamise ja liisingulepingu esemete omandiõiguse üleandmise leping (edaspidi nõude loovutamise leping 2) ja 16.11.2012.a. võlausaldaja ja Swedbank Liising AS vahel sõlmitud nõude loovutamise ja liisingulepingu esemete omandiõiguse üleandmise lepingu parandamise kokkulepe on vastuolulised ja ebaselged. Jääb ebaselgeks, millal sõlmiti nõude loovutamise leping 2 - kas 23.08.2011.a. või 23.08.2010.a. Võlausaldaja ja Swedbank Liising AS ei saanud kahepoolselt otsustada kõnealuste seadmete omandiõiguse üle ilma võlgnikuta, kuna viimane on olnud võlausaldaja väite kohaselt liisinguvõtjaks ja seega omas õigusi antud seadmetele. Eeltoodust järeldub, et tühise nõude loovutamise lepingu 2 alusel ei saa võlausaldaja nõuda pankrotiavalduse rahuldamist, kuna kõnealuse lepinguga ei võinud võlausaldaja ja Swedbank Liising AS kahepoolselt otsustada seadmete omandiõigust ilma kolmanda osapooleta. Ei ole selge, millal lõppes liisinguleping 2. Võlgnik ei ole enne 10.12.2012.a. pankrotihoiatust kätte saanud põhjusel, et pankrotihoiatuses toodud e-posti aadresse võlgnik ei kasuta: e-posti aadress lõpuga XXX ei kuulu võlgnikule ja tema ei kasutata seda alates 2011.a.; e-posti aadress lõpuga hotmail.com ei kuulu võlgnikule; e-posti aadress lõpuga gmail.com ei kuulu võlgniku seaduslikule esindajale. Lisa 7 ei tõenda pankrotihoiatuse kättesaamist, kuid ei välista võimalikku elektroonilist saatmist. Võlausaldaja ei või tõendada pankrotihoiatuse väidetava saatmisega faktilist kättesaamist. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja esitatud faktid ei tõenda PankrS §10 lg 2 p 3 asjaolude esinemist. Võlgnikul on rahaline nõue võlausaldaja vastu ja mis on tunduvalt suurem, kui võlausaldaja nõue võlgnik vastu. 26.07.2010.a. sõlmiti B OÜ ja SMNAS vahel teenusleping nr 0000, mille
alusel võlgnik kohustus osutama võlausaldajale hosting-teenust ning võlausaldaja kohustus tasuma võlgnikule kuutasu summas 150 000 eurot, millele lisandub käibemaks, s. o. kokku 180 000 eurot. Lepingu osaks oleva tellimusdokumendi p 2 kohaselt arvestatakse tasumata arvetelt viivist 0,2% päevas. Sellest tulenevalt on võlausaldaja kohustatud tasuma 22.10.2012 seisuga viivist kokku 1 154 520 eurot. Võlgnikul on tunduvalt suurem rahaline nõue (seisuga 22.10.2012.a. kokku mitte vähem kui 2 234 520.- eurot), kui võlausaldajal võlgniku vastu. Nõue on loovutatud. Võlausaldaja on tsiviilasjas nr 2-12-42722 vaidlustanud nõude loovutamise. Võlgniku osakapital summas 3 500 000 eurot on piisav võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik esitas alternatiivse tasaarvestusavalduse võlausaldaja vastu. Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p. 1), samuti asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p. 4). Osundatud sätete koosmõjust tuleneb, et PankrS § 15 lõikes 2 sätestatud eespoolnimetatud asjaolude esinemise korral tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta rahuldamata. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik esitada uue võlausaldaja vastu kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kohtule kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine s.t menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et hagimenetluses tuleb lahendada võlausaldaja nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldajal nõude kehtivuse, olemasolu, sissenõutavuse ja muud küsimused. Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal tekkinud võlgniku vastu, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõude olemasolu ei tõenda nõude loovutamise leping, vaid nõude tõendamiseks peab võlausaldaja esitama nõude olemasolu tõendavad algdokumendid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt 3-2-1-50-05), et nõude olemasolu peab tõendama võlausaldaja. Nii on PankrS § 15 lg 2 p. 1 ja § 31 lg 1 lause 2 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud PankrS eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-04. Riigikohus on 6. märtsi 2002.a. otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlgnik ei ole liisingulepingu I aluseks olevaid esemeid tagastanud. EEAS 11.04.2011. a kirjast nähtub alljärgnev: Liisingulepingu alusel B OÜ-le antud seadmete tagastamisel EEAS-le ilmnes /.../ ning EEAS-le tagastatud seadmete tegelik maksumus aga moodustab /.../. Eeltooduga on ümber lükatud võlausaldaja
pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu, et vaidlusaluseid seadmeid ei ole EEAS-le tagastatud. Kuivõrd vaidlusalused seadmed on tagastatud, nõustub kohus võlgniku seisukohaga, et võlausaldaja nõue ei saa tuleneda asjaolust, nagu ei oleks seadmeid EEAS-le tagastatud. Hagimenetluses vajab tuvastamist võlausaldaja nõude summas 160 466,08 eurot kujunemine võlgniku vastu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on EEAS esitanud võlgnikule kapitalirendilepingust tulenevaid kreeditarveid kokku summas 542 940,30 eurot. Kas ja millises ulatuses nõue võib võlausaldajal olla võlgniku vastu, vajab tõendamist hagimenetluses. Nõude loovutamise lepingus ei ole üleantavaid nõudeid konkreetselt määratletud. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et seotus liisingulepingu lisas a määratletud seadmetega ei ole piisav, et tuvastada selge nõude olemasolu. Sellise määratluse alla võivad kuuluda erinevad materiaalõiguslikud nõuded nagu asjade väljaandmise nõue, kahju hüvitamise nõu jms. Samuti vajab tuvastamist, millal muutus võlausaldaja nõue sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et ka liisingulepingu II osas vajab hagimenetluse tuvastamist võlausaldaja nõude materiaalõiguslik alus ja nõude kujunemine. 23.08.2010.a. nõude loovutamise ja liisingulepingu esemete omandiõiguse üleandmise lepingu punktidest 1.2 ja 1.4 on antud lepingu esemeks: Liisingulepingust II tulenev nõue võlgniku vastu summas 63 891,33 eurot, mis koosneb vara jäägist, viivistest ning vara tagastamise kuludest (punkt 1.2); Liisingulepingu II esemeks olnud serverite omandi üleandmine (1.4). VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et liisingulepingu esemete omandi üleandmise kohustuse osas on võlausaldajaks võlgnik, mistõttu peab kohustuse kehtivale üleandmisele eelnema võlgniku nõusolek. VÕS § 175 lg 2 järgi on kohustuse üleandmise lepingu käsutustehing kehtetu, kui võlausaldaja sellele nõusolekut ei anna. Seega ei saa kohustus võlgniku suhtes üle minna, kui võlgnik seda heaks kiitnud ei ole. Võlgniku nõusolek antud tehingu tegemiseks puudub. Hagimenetluses vajab tuvastamist poolte tahe ülaltoodud lepingu sõlmimisel ja kas antud leping võiks olla täies ulatuses tühine. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 1 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada eelkõige ka lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi ning sama sätte p 3 kohaselt lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Nõude loovutajata ei ole poolte ühist tahet võimalik tuvastada. Hagimenetluses vajab tuvastamist ka võlgniku tasaarvestusnõude kehtivus võlausaldaja vastu. Võlgniku vastuväidete kohaselt on võlgnikul võlausaldaja vastu nõue summas 2 234 520 eurot (1 080 000 eurot põhivõlgnevust ning 1 154 520 eurot viivisevõlgnevust). Võlgnik tegi oma 17.01.2013. a menetlusdokumendis alternatiivse protsessuaalse tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas võlausaldaja nõude, mis tuleneb liisingulepingust I summas 160 466,08 eurot ning liisingulepingust II summas 63 891,33 eurot, oma nõudega summas 2 234 520 eurot. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb võlausaldaja võlgnikule 2 010 162,59 eurot (arvestades seisuga 22.10.2012. a välja arvestatud viivist), millest 1 080 000 eurot moodustab põhivõlg ning 930 162,59 eurot viivis. VÕS § 186 p 2 kohaselt on üheks võlasuhte lõppemise aluseks tasaarvestus. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad vastastikused rahalised nõuded kattuvas osas ühe poole tahteavalduse alusel kujundusõigusena. Seega tasaarvestuse kehtivuse korral puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu. Võlausaldaja on tuginenud väitele, et võlgnikul puudub õigus nõudele tugineda ja et võlgnik on 24.07.2012. a nõude loovutanud. Samas
puudub vaidlus selles, et tsiviilasjas nr 2-12-42722 on võlausaldaja esitanud vastuväite, et 24.07.2012. a võlgniku poolt nõude loovutamise leping ei kehti. Kohus leiab, et selline võlausaldaja vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Riigikohus on oma
Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.