Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(5)

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.10.2011 esitas Julianus Inkasso OÜ Harju Maakohtusse hagi IN vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista võlgnevuse 207,51 eurot, viivise ning menetluskulud. Kohtu nõudel selgitas hageja oma viivisenõuet ja palus 06.12.2011 kostjalt välja mõista viivise 207,50 eurot perioodi 18.10.2009 kuni 26.10.2011 eest. Hagi ja selle 01.10.2012 täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja AS EM (edaspidi E ) 01.12.2003 liitumislepingu nr XXX, 22.08.2006 nr XXX ja 24.02.2009 nr XXX, mille alusel pakkus E kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja kohustus nende eest esitatud arvete alusel tasuma. Kostja endine perekonnanimi oli R . Hagejal ei ole nõuet 01.12.2003 lepingust nr XXX. Hageja nõue tuleneb 22.08.2006 lepingust nr XXX ja selle 13.04.2008 lisast ning 24.02.2009 lepingust nr XXX ja selle samal kuupäeval sõlmitud kahest lisast. Lepingu lisade alusel sai kostja endale soodustingimustel järelmaksuga telefonid. Järelmaksugraafikud kehtisid kuni 18.10.2009 ja 18.08.2010. Lepingute lahutamatuks lisaks olid 01.01.2006 jõustunud mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimused. Kostja on kõik nimetatud lepingud allkirjastanud ja väljendanud, kes SIM-kaarti kasutama hakkab (kasutaja andmed ei oma tähendust). Kuna kostja ei rikkunud 2006. a. sõlmitud lepingut, võis kostjaga sõlmida uue lepingu 2009. a. Kostjal tekkisid võlgnevused 01.07.2009 arve tasumisel, 375 Eesti krooni suurusest arvest tasus kostja 161,59 Eesti krooni. Viimane kostjale esitatud arve on 01.10.2009 arve nr XXX summas 4196,26 Eesti krooni, millest on tasumata 207,51 eurot (endises vääringus 3246,89 Eesti krooni). Kostja tegi selle arve alusel kaks makset: 13.10.2009 ja 19.10.2009 summas 949,37 Eesti krooni, mis on 01.10.2009 arve kogusummast maha arvatud. 01.10.2009 arve esitati enne järelmaksugraafikute lõppemist. Liitumislepingute lisaks olevate järelmaksuga müügilepingute kohaselt peab kostja juhul kui liitumisleping lõppeb enne järelmaksugraafiku lõppemist, tasuma käsitlustasu 1000 Eesti krooni. Tegemist on soodustingimustel ja tavatingimustel müüdava telefoni hinnavahe hüvitamise nõudega. Hageja ei pea arveid allkirjastama. Arve mittekättesaamine ei vabasta arve tähtaegse tasumise kohustusest (üldtingimuste p 7.7). Hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevalt viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Kostja on kohustatud tasuma viivist perioodi 18.10.2009 kuni 26.10.2011 eest summas 207,50 eurot. Hageja nõue ei ole aegunud. 01.10.2009 esitatud arve aegumise kulg hakkas 01.01.2010 kell 00.00 ja nõue oleks aegunud 31.12.2012 kell 00.00, kuid hageja esitas maksekäsu avalduse 11.05.2011 (tsiviilasi nr 2-11-21908). AS EM loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest lihtpostiga. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal ei ole täitmata kohustusi hageja ees. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ühtegi nimetatud lepingut. Nimetatud lepingud on sõlmitud erinevate juriidiliste isikutega ja üle 3 aasta tagasi. 24.02.2009 lepingus nr XXX SIM-kaardi kasutajaks märgitud isikut kostja ei tunne. On arusaamatu, miks sõlmis E kostjaga 24.02.2009 lepingu, kui

2(5)

väidetavalt oli kostja rikkunud eelmistest lepingutest nr XXX ja XXX tekkinud kohustusi. Üldtingimused ei ole poolte vahel kooskõlastatud. Üldtingimused kuulusid juriidilise isiku majandustegevuse juurde, kuid selle isikuga olid kostjal suhted 2006, E on registrist kustutatud 23.03.2007. Kostja ei ole arveid nr XXX ja 11880080 saanud. Arvetel puudub hageja allkiri. Kostja ei ole nõude loovutamise teatist saanud, kostja ei tunnista hagejat uue võlausaldajana. 01.12.2003 liitumislepingu nr XXX ja 22.08.2006 nr XXX alusel esitatud nõuded on aegunud. Lisaks korralistele maksetele tasus kostja E 13 226,69 Eesti krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Julianus Inkasso OÜ hagi IN vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et 01.12.2003 liitumislepingu nr XXX ja 22.08.2006 nr XXX alusel esitatud nõuded on aegunud. Kostja nõustub hagejaga, et hageja nõue ei ole aegunud. 01.10.2009 esitatud arve aegumise kulg hakkas 01.01.2010 kell 00.00 ja nõue oleks aegunud 31.12.2012, kuid hageja esitas maksekäsu avalduse 11.05.2011 (tsiviilasi nr 2-11-21908). Hagiavalduses (t.lk 3) on hageja märkinud, et 30.09.2010 loovutas AS E M võlgniku vastase nõude põhisummas 207,51 eurot Julianus Inkasso OÜ-le. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et AS EM ja kostja sõlmisid lepingu nr XXX (t.lk 8) 22.08.2006 ja EE AS ja kostja lepingu nr XXX (t.lk 5-6) 24.02.2009. Kostja ei ole tõendanud, et lepingud on sõlminud äriühing. Nimetatu ei nähtu ka lepingutest. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et tähtsust ei oma asjaolu, kellele kostja andis lepingu alusel SIM-kaardi kasutada. Hagiavalduse 01.10.2012 täpsustuse kohaselt tuleneb hageja nõue nimetatud lepingutest (t.lk 62). Hageja on esitanud nõude loovutamise kohta 30.09.2010 teatise (kirja väljatrükk; t.lk 24), mis on (t.lk 62) edastatud kostjale, kuid kuna teatisi ei säilitata paberkandjal, siis ei ole ka vastavat dokumenti olemas koopiana kostjale edastatud kirjast, vaid on säilitatud edastatud kirja tekst andmebaasis. Kostja väidab, et ei ole nõude loovutamise teatist saanud ning ei tunnista hagejat uue võlausaldajana. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendina väidetavalt EE AS-i poolt kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta, millest tuleneb, et väidetavalt on EE AS-i ja hageja vahel 30.09.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuivõrd teatis ei ole allkirjastatud ja hagiavaldusele ei ole lisatud nõude loovutamise lepingut, on nõude loovutamine tõendamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendatud õiguslikku alust nõuda kostjalt tema ja EE AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja esitas 16.08.2012 digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja (t.lk 65), milles EE AS kinnitab, et on loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le nõude IN vastu põhisummas 207,51 eurot koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

3(5)

Kohus leiab, et hageja esitatud teatise väljatrükk (t.lk 24) ja 16.08.2012 digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri nõude loovutamise kohta (t.lk 65) ei ole piisavad tõendamaks nõudeõiguse olemasolu hagejal. Tõendeid kogumis hinnates, ei ole tõendatud EE AS-i poolt nõude kostja vastu hagejale loovutamine 30.09.2010. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõike 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega peab nõude loovutamiseks olema sõlmitud leping. Hageja lepingut ei esitanud. Kohus leiab, et olukorras, kus on tekkinud kahtlus, kas nõue on üldse kunagi loovutatud, tuleb igal juhul esitada nõude loovutamise tõendamiseks leping. Kostja on käesolevas menetluses põhjendatult seadnud kahtluse alla asjaolu, kas hageja on loovutamise teel üldse kunagi nõude omandanud ja kostjale edastanud. Kohus leiab, et kahtluse kõrvaldamiseks ei piisa loovutaja aastaid hiljem allkirjastatud kinnituskirjast. VÕS § 164 lg 1 sätestab konkreetse dokumentaalse tõendi s.o lepingu, millega nõudeõigust tõendada. Nõude loovutaja hilisemat kinnistuskirja ei loe kohus kohaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Eriti olukorras, kus hageja ei suuda tõendada ka allkirjastatud nõude loovutamise teatise kostjale edastamist, kuna teatis ei ole säilinud. Hagejal peavad olema säilinud kõik nõuet tõendavad dokumendid. Tulenevalt VÕS § 170 lõikest 1, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud 30.09.2010 nõude loovutamise teatise (t.lk 24) kostjale edastamist. Kostja on vastuses märkinud, et ei ole nõude loovutamise teatist saanud. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks tõendanud nõudeõiguse olemasolu, ei ole ta tõendanud, et hageja oleks kostjat võlgnevusest teavitanud või hagejal on kostja vastu nõue. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus ka 30.09.2010 nõude loovutamise teatise kättesaamist puudutavat ja nõude olemasolu tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja on menetluses väitnud, et tal ei ole täitmata kohustusi hageja ees ning tema ei ole arveid XXX, 11880080 ning nõude loovutamise teadet saanud. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt võlgnevuse tasumise kohustus ja sellest teadmine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3

4(5)

teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevalt tuleb hagejal tõendada, et XXX, 11880080 arved jõudsid kostjani. Hageja ei ole tõendanud ja on ka kinnitanud, et ei saa tõendada arve kostjale edastamist, kuna arved saadetakse klientidele lihtpostiga. Samuti ei saa hageja tõendada väidetavalt 30.09.2010 allkirjastatud teatise edastamist, kuna nimetatud dokumendid saadetakse lihtpostiga ning neid ei säilitata. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks kätte saanud EE AS-i poolt esitatud arved või nõude loovutamise teatise. Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et ta EE AS-i poolt edastatud teadet ja arveid kätte ei ole saanud. Seega tulnuks hagejal tõendada, et EE AS on kostjale nimetatud dokumendid saatnud ja kostja on need ka kätte saanud. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 02.05.2012 lahendis nr 3-2-1-50-12 ja 21.12.2007 lahendis nr 3-2-1-123-07. Lahendi nr 3-2-1-50-12 punkti 13 kohaselt kannab kolleegiumi hinnangul tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Samasugusele seisukohale on Riigikohus e-kirja korral jõudnud 21. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuse p-s 14. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka asjaolu, et kostja arvete kättesaamine on tõendatud nende osaliselt tasumisega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on viidatud arveid osaliselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt, tõendeid kogumis hinnates, tuleb hageja nõue kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist EE AS-i poolt kostja vastu 30.09.2010. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.