lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-8963/41

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-8963/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 217 lg 8Esindamine kohtusVÕS § 29 lg 1, 3Lepingu tõlgendamineVÕS § 65 lg 1SolidaarvõlgnikudVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8963

Tsiviilasi

AS Swedbank hagi Helar Heina ja Karin Raitma vastu 22 368 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

22 368 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. mai 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karin Raitma apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. mai 2013.a

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Karin Raitma (IK: XXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Valli Murde Vastustaja (hageja): AS Swedbank (RK: 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta Tartu Maakohtu 29. mai 2012.a otsus muutmata ja Karin Raitma apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Karin Raitma kanda. 2) Karin Raitmale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta riigi kanda. 3) Vabastada Karin Raitma apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 400 (nelisada) eurot riigituludesse tasumise kohustusest, jättes nimetatud kulu riigi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 351 lg 1Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil
TsMS § 392 lg 3Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 148Käendaja õigus nõuda tagatist või kohustuse täitmist

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Swedbank AS (hageja) esitas hagi Helar Heina (kostja 1) ja Karin Raitma (kostja 2) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12. septembril 2001 laenulepingu nr 01-071816-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele elamu ehitamiseks laenu 24 173 eurot. Pooled sõlmisid perioodil 3. aprillist 2002 kuni 8. maini 2006 kokku seitse laenulepingu lisa, millega muudeti lepingut ja suurendati laenulimiiti 132 795,83 euroni. 3. septembril 2007 leppisid pooled kokku lepingu uues sõnastuses. Kostjate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, ja kinnistule asukohaga XXX. Kostjad kohustusid tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa kuni 15. aprillini 2036. Intressi määraks oli kuue kuu Euribor + 1,3% aastas. Kohustuse (va intressi) täitmisega viivitamisel oli hagejal õigus nõuda viivist. Kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 28. novembril 2008 kostjatele kirjaliku lepingu ülesütlemise teate, kus hoiatas kostjaid, et kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. 5. märtsi 2009 teatises informeeris hageja kostjaid, et lõpetas lepingu ühepoolselt 3. märtsil 2009. Hageja vähendas oma nõuet ja 1. märtsi 2012 seisuga võlgnevad kostjad hagejale 22 368 eurot, millest 11 184 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 2429,13 eurot intress ja 8754,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja välja mõista lisanduva viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja andmetel kostjad tunnistavad nende vastu suunatud nõuet ega ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagile. Kuivõrd kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, siis ei pea hageja võimalikuks kostja II vabastamist kohustuste täitmisest. Kostjate omavahelised suhted ning kokkulepped ei mõjuta hageja nõudeõigust kostjate vastu. Lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ka siis, kui laenusaajate suhted muutuvad, sissetuleku suurus väheneb jne. Hageja ei pea võimalikuks nõuet enam vähendada, kuna on käesoleval juhul nagunii jätnud kostjate vastu esitamata nõude summas 30 173,76 eurot. Tegelikult võlgnevad kostjad hagejale 52 541,76 eurot, millest hageja nõuab üksnes 22 368 euro tasumist.
2.Kostja I tunnistas hagi ega vaielnud sellele vastu. Kostja II märkis, et tasumisele kuuluv summa on tema jaoks liiga suur. Kostja I soovis kohtuvälist lahendust ning andis nõusoleku asja lõpetamiseks kompromissiga.
3.Kostja II kinnitas oma vastuses kaaslaenusaajaks olemist. Kostja II sõlmis lepingu ja selle lisad kostja I kinnitusel, et viimase abikaasa võtab kostja II kohustused üle esimesel võimalusel. Kostja II kirjutas 8. mai 2006 laenulepingu lisale alla teadmisega, et vabaneb mõne aja pärast laenukohustusest, kuna selle võtab üle kostja I abikaasa B. H.. Mõne aja (ilmselt 1-2 kuu) pärast selgus, et kostja I on koos abikaasaga võtnud ühise laenu, mistõttu ei ole kostjal II võimalik laenukohustust üle anda. Kostja II leiab, et teda on laenulepingut ja selle lisasid sõlmides eksitatud ja valet informatsiooni edastatud. Samuti jäi kostjale II lepingut sõlmides arusaamine, et kui laenul on tagatised, siis peaksid need olema piisavad laenu katmiseks makseraskuste tekkimisel. Kuna laenu sihtotstarve oli kostja I elamu ehitus ja laenust kasusaajaks oli kostja I ning kostja II korteri müügist saadud raha läks võla katteks, siis teeb kostja II ettepaneku, et võlgnevuse ja kõik menetlusega seotud kulud tasub hagejale kostja I. Kostjal II puuduvad vahendid hageja nõude täitmiseks. Kostja II ainuke sissetulek käesoleval ajal on emapalk – kostja II kasvatab üksi kuue kuu vanust last.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas 29. mai 2012 otsusega Swedbank AS-i hagi ja mõistis Helar Heinalt ja Karin Raitmalt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja 22 368 eurot, millest 11 184 eurot on põhinõue, 2429,13 eurot intress ja 8754,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistis välja ka jooksva viivise põhinõudelt 11 184 eurolt alates 2. märtsist 2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte enam kui 2429,13 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt Helar Heina ja Karin Raitma kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et laenulepingu nr 01-071816-EL ja selle lisa näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et kostjad rikkusid lepingulisi kohustusi, eelkõige kohustust tagastada krediidisumma ja tasuda intress osade kaupa lepingus kindlaksmääratud kuupäeval. Käesolevaks ajaks on hageja kostjatega sõlmitud lepingu üles öelnud, mistõttu on kogu kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt võlgnevad kostjad hagejale tagastamata laenusummana 11 184 eurot (põhinõue), intressina 2429,13 eurot ja
1.märtsi 2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 8754,87 eurot. Kohtule esitatud laenulepingu ja selle lisade alusel oli kostjatel raha maksmise kohustus, mida kostjad on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjad on lepinguid sõlmides nõustunud hageja poolt pakutud lepingutingimustega intressi- ja viivisemäära osas. Kostja I on vastuses hagile tunnistanud hagi ja märkinud, et ei vaidle hagile vastu. Kostja I on soovinud asja kohtuvälist lahendamist kompromissiga, kuid kohtule ei ole käesoleva ajani esitatud kinnitamiseks poolte allkirjastatud kokkulepet. Kostja I on võtnud hagi õigeks ja tunnistanud hageja nõuet täies ulatuses, so summas 22 368 eurot, mistõttu rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 alusel hagi kostja I suhtes. Kostja II on vastuses hagile võtnud hageja nõude omaks TsMS § 231 lg 4 tähenduses, kuna ei ole vaidlustanud hageja faktiliste asjaolude kohta esitatud väiteid. Kostja II esitatud vastuväited tulenevad solidaarvõlgnike sisesuhtest, ta ei ole esitanud vastuväited hageja nõudele, samuti ei ole ta vaidlustanud intressi- ja viivisearvestust ega taotlenud viivise

vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 aluse. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ka kostja II suhtes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Karin Raitma esitas Tartu Maakohtu 29. mai 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi K. Raitma suhtes rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta kostja II väite selle kohta, et ta ei ole hagejalt kunagi raha saanud; 2) jättis maakohus välja selgitamata kostja II tegeliku seisundi laenulepingutes. Tõlgendamisel ilmneb, et kostja II on tegelikult käendaja VÕS § 142 mõttes. Sellega on kohus rikkunud otsuse põhjendatuse nõuet. Nii sai juhtuda, kuna kohus jättis täitmata TsMS § 351 lg-s 1 ja TsMS § 392 lg-s 3 sätestatud kohustused.; 3) lasub kohtul asjaolude väljaselgitamise kohustus. Nimelt ei nähtu materjalidest ka see, mille alusel vastustaja/hageja vähendas nõuet umbes kümme korda. Viimases laenulepingus on laenusummaks märgitud 132 795 eurot, nõudmises on märgitud 11 184 eurot; 4) on ebaõiglane kohtu etteheide, et kostja II ei ole vaidlustanud intressi- ja viivisearvestust ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kostjal II puuduvad juriidilised teadmised. Antud juhul pidi kohus tulenevalt TsMS § 217 lg-st 8 selgitama kostjale II võimalust saada riigi õigusabi. Esimese astme kohus eiras nimetatud sätet, asetades sellega kostja II hagejaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
6.Swedbank AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on selgituste nõudmine TsMS § 392 lg 3 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Asja materjalide pinnalt ei saanudki kohtul tekkida asjas mingeid küsimusi, kuna apellant on vastuses hagile selgesõnaliselt kinnitanud, et ta on laenusaaja. Samuti on ebaõige apellandi väide, et kohus jättis täitmata TsMS § 351 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Apellant esitas hagile kõik omapoolsed seisukohad nagu ka vastustaja ning täiendavalt kellelgi midagi lisada ei olnud; 2) kuna apellant on kinnitanud, et ta sõlmis laenulepingu kaaslaenusaajana, siis ei saa apellant hakata hilisemalt väitma, et ta sõlmis enda arvates hoopis käenduslepingu. Tegemist on ka täiesti uue väitega, millele apellant maakohtu menetluses ei tuginenud; 3) on asjakohatu apellandi väide selle kohta, et ta ei ole vastustajalt kunagi raha saanud. Mitme laenusaajaga laenulepingu puhul lepitaksegi kokku üks arveldusarve number, millele laenusumma kantakse. Laenulepingu sõlmimisel pidi apellant arvestama, et sellega kaasnevad kohustused, mis tuleb täita ka siis kui laenusaajate vahelised suhted halvenevad; 4) on asjakohatu apellandi väide, et asja materjalidest ei nähtu, mille alusel vähendas vastustaja oma nõuet ja seega on asjaolud ebaselged. Maakohtus apellant nõude summale vastu ei vaielnud ning tegemist on täiesti uue vastuväitega apellatsiooniastmes;

5) oli apellant niigi teadlik võimalusest saada riigi õigusabi, mistõttu ei pidanud maakohus seda võimalust talle enam selgitama. Hagile esitatud vastuses on ta ise märkinud, et ta taotleb riigi õigusabi ja esitab sellekohase avalduse Tartu Maakohtule hiljemalt 2. aprillil 2012.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
8.Kolleegium ei nõustu apellandi etteheitega maakohtule, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata apellandi (kostja II) väite selle kohta, et ta ei ole hagejalt (vastustajalt) kunagi raha saanud. Maakohus on laenulepingu asjaolusid ja sellest kostjale II (apellandile) tulenevaid kohustusi oma otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud (kohtuotsuse lk 4), selgitades muuhulgas, et kostjad on võtnud laenu ühiselt, olles VÕS § 65 lg 1 järgi solidaarvõlgnikeks. Hageja nõude aluseks olevast laenulepingust nr 01-071816-EL ei tulene, et apellandil tekkinuksid laenuandja ees kohustused vaid eeldusel, et laenulepingu alusel väljamakstav raha antakse panga poolt täielikult või osaliselt kaaslaenusaaja K. Raitma kasutusse. Asja materjalidest nähtuvalt olid lepingu pooled kokku leppinud selles, et laenusumma kantakse laenusaaja H. Heina arvelduskontole. Laenusumma täpsemat kasutamist oli kaaslaenusaajatel võimalik korraldada omavahelisel kokkuleppel, kuid see ei mõjuta laenuandja lepingust ja VÕS § 65 lg-st 1 tulenevat õigust nõuda lepinguliste kohustuste täitmist kaaslaenusaajatelt solidaarselt. Ka on maakohus oma otsuse põhjendustes õigesti märkinud, et kostja II vastuväited hagile tulenesid solidaarvõlgnike sisesuhtest.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamiskohustust rikkudes välja selgitamata K. Raitma tegeliku seisundi laenulepingutes ja et apellanti oleks tulnud käsitada hoopis käendajana VÕS § 142 mõttes. Vastavalt juba eelpool märgitule on maakohus oma otsuse põhjendustes selgitanud, et kostjad võtsid laenu ühiselt solidaarvõlgnikena. Menetluses ei ole esile toodud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et laenulepingu sõlmimisel oli laenuandja ja laenusaajate ühine tegelik tahe suunatud sellele, et kaaslaenusaajana lepingule alla kirjutanud K. Raitma osales lepingusuhtes tegelikult käendajana (VÕS § 29 lg 1). Samuti ei ole esile toodud niisuguseid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et lepingut sõlmides pidas K. Raitma ennast H. Heina käendajaks ning laenuandja AS Swedbank teadis või pidi teadma, et kaaslaenusaaja mõistis oma positsiooni lepingus kui käendaja oma (VÕS § 29 lg 3). Kolleegium nõustub ka vastustaja seisukohaga, et maakohtu menetluses ei tuginenud K. Raitma sellele, et tema seisundit lepingus on ebaõigesti käsitletud ning et lepingut tuleks tõlgendada erinevalt lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest. Kolleegium märgib lisaks, et K. Raitma suhtes solidaarvastutuse kohaldamata jätmiseks ei tuleneks alust ka VÕS §-st 148, mis käsitleb käendaja õigust nõuda põhivõlgnikult tagatist või kohustuse sissenõutavaks muutumise korral selle täitmist võlausaldajale. VÕS § 148 reguleerib eeskätt käendaja ja põhivõlgniku vahelist sisesuhet, mille alusel käendaja vabaneb võlausaldajale kohustuse täitmise kohustusest sel teel, et esitab põhivõlgnikule oma nimel võlausaldaja põhivõlgniku vastu suunatud nõude ning nõuab nõudele vastava kohustuse täitmist võlausaldajale. See ei piira aga iseenesest võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist mõlemalt solidaarvõlgnikult.
10.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus jätnud välja selgitamata asja lahendamisel olulisi asjaolusid ka seoses Swedbank AS-i nõude suurusega. Kumbki kostjatest maakohtus hageja nõude suurusele vastu ei vaielnud. K. Raitma on oma 02.04.2012.a vastuses (t lk 70) tuginenud sellele, et temale kuuluv korteri XXX müüdi ja müügist saadud raha läks laenulepingust nr 01-071816-EL tuleneva võla katteks. Vastuse lisaks (t lk 71-80) olevate Korteriomandi müügi, hüpoteegi loovutamise, hüpoteegikande muutmise ja asjaõiguslepingute (notariaaldokument nr 1613, koostatud 28.05.2009) p 2 kohaselt müüs K. Raitma oma korteriomandi hinnaga 374 000 krooni, kusjuures ostja kohustus tasuma ostuhinna K. Raitma kohustuse täitmiseks Swedbank AS-i kontole, selgitusega: „Karin Raitma LL 01-071816-EL osaline tagastamine“ hiljemalt 3 pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Hageja Swedbank AS nimetatud summa laekumist lepingu nr 01-071816-EL katteks ei vaidlustanud ning ka hagiavaldusele lisatud dokumendilt „Lepingul sooritatud operatsioonid“ (t lk 56-61) nähtub, et laenulepingu põhiosa katteks on laenusaajate poolt 28.05.2009.a tasutud 23 889,54 eurot, mis vastab 374 000 kroonile vahetuskursiga 15,656. Seega kajastub apellandi poolt tasutu hageja (vastustaja) nõude arvestuses. Hageja nõude kujunemine summas 22 368,00 eurot (sh võlgnevuse põhiosa summas 11 184,00 eurot, intressid 2429,13 eurot ja viivised 8754,87 eurot) nähtub eelviidatud dokumendilt „Lepingul sooritatud operatsioonid“ ning kostja ei ole selles toodud arvestustele esitanud niisuguseid vastuväiteid, mis annaksid alust arvestuste õigsuses kahelda. Kolleegium leiab, et VÕS-i mõttest tulenevalt on võlausaldajal õigus oma nõuete esitamisest võlgnike vastu osaliselt loobuda ilma, et loobumise ulatust tuleks eriliselt põhjendada või tõendada. Käesoleva asja lahendamisel omab tähtsust see, et hagimenetluses esitatud ulatuses on kohtu hinnangul hageja nõue tõendatud ja põhjendatud.
11.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud apellandi õigusi ka sellega, et kohus ei selgitanud talle võimalusi saada riigi õigusabi. TsMS § 217 lg 8 alusel tuleb kohtul selgitada menetlusosaliseks olevale füüsilisele isikule võimalust saada riigi õigusabi juhul, kui isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on K. Raitma olnud teadlik võimalusest taotleda maakohtult riigi õigusabi ja/või menetlusabi. Kohtule 02.04.2012.a esitatud vastuses on apellant märkinud, et taotleb riigi õigusabi juhuks, kui H. Hein ei saavuta kohtuvälist kokkulepet tsiviilasjas. Riigi õigusabi avalduse esitamist maakohtule kavandas K. Raitma 02.04.2012.a. Samas märgib K. Raitma, et on Tartu Maakohtule juba esitanud taotluse riigi õigusabi/menetlusabi saamiseks. Seega puudub alus heita maakohtule ette riigi õigusabi taotlemise võimaluse selgitamata jätmist, ehkki asja materjalidest nähtuvalt on K. Raitma esitanud sellekohase taotluse alles 14.06.2012.a, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist.
12.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. Tartu Maakohtu 19.06.2012.a määrusega anti K. Raitmale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jäävad K. Raitmale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2012.a määrusega anti K. Raitmale menetlusabi, vabastades ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 400 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja selle tähendust apellandi jaoks, samuti apellandi varalist seisundit, mida ringkonnakohus on menetlusabi andmise otsustamisel kontrollinud, esineb mõjuv põhjus vabastamaks K. Raitma TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu

summas 400 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Seega tuleb riigilõiv jätta selles osas riigi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja