Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust esitada (TsMS § 630 lg 2) ning otsus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Kohtuotsus kuulub jõustumisel viivitamatult täitmisele. Otsus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. I Asjaolud ja hageja nõue. 21.12.2012 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagiavalduse M I` vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 19.01.2008 sõlmisid Swedbank AS (hageja, end. ärinimega AS Hansapank) ja M I (kostja) teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga xxxx ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. 1) 19.10.2008 sõlmisid hageja kostja internetipanga vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 08-180985-VL, mille alusel võimaldati kostjale laenu summas 1278,23 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale intressi 25%. Lepingu lõpptähtajaks määrati 23.03.2012. Üldtingimuste p 4.1 kohaselt pidi laenu tagastamine toimuma igakuiste annuiteetmaksetena ning kostja kohustus tagama maksepäeval annuiteetmakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud: kostja jäi laenu põhiosa ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 12.11.2011 ja kuni 12.03.2012 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 üksteisele järgneva intressi maksega. 16.01.2012 saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse olemasolust, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 31.01.2012. Hageja hoiatas ühtlasi kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel, ütleb hageja lepingud seoses võlgnevusega üles ja alustab kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 23.03.2012 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 14.06.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 583,66 eurot, sh põhiosa 445,53 eurot, intress 51,28 eurot ja ajavahemikul 12.12.2011 -20.12.2012 arvestatud viivis põhiosalt summas 86,85 eurot. 2) 17.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev. krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000 eurot, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxx. Vastavalt lepingu p 5.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa

laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Kasutatud krediidilimiidilt arvestati intressi määraga 19%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 255,62 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidi eest jättis kostja maksepäeval intressi tasumata, rikkudes sellega lepingu p 5.1 ja 5.4. 16.01.2012 saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse olemasolust, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 31.01.2012. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel, ütleb hageja lepingud seoses võlgnevusega üles ja alustab kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Seisuga 20.12.2012 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus kokku 292,68 eurot, millest põhiosa moodustab 255,62 eurot, intress 20,80 eurot, viivis 16,26 eurot. Kokku on kahe lepingu järgi kostja võlgnevus 876,34 eurot, millest põhiosa moodustab 701,15 eurot, intress - 72,08 eurot ja põhiosa viivis - 103,11 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja p 4; 101 lg 2; 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule ja palub kostjalt välja mõista 876,34 eurot, samuti viivise protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 701,15 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teleteenuse leping, programmi väljavõte, käenduseta väikelaenulepingu üldtingimused, lepingutel sooritatud operatsioonide väljavõtted, kostjale saadetud teatis, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, võlgnevuse arvestus, riigilõivu maksekorraldused ja hageja esindaja volitusi tõendav volikiri. II Kostja vastus hagile. Kostja on vastuseks hagiavalduses esitatud nõudele oma kirjas 18.03.2013 kohtule teatanud, et ta tunnistab hagi ja soovib tasuda võlgnevuse kokkuleppel hagejaga. 01.05.2013 teatas kostja, et kokkuleppe vormistamine hagejaga on ebaõnnestunud. Samas edastas kostja kohtule avalduse, milles ta võtab hagi õigeks ja teatab, et loobub asjas ka edasikaebeõigusest. III Edasine menetluse käik 02.05.2013 edastas kohus kostja avalduse hagejale tutvumiseks. Samuti selgitas kohus pooltele edastatud e-kirjas hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi vastavalt TsMS § 440 lg 1 ja 444 lg 3 sätestatule ning ka TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestatud võimalust riigilõivu osaliseks tagastamiseks. 05.05.2013 teatas kostja kohtule, et ta jääb hagi õigeksvõtu juurde. 06.05.2013 edastas hageja taotluse hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemiseks. Samas avalduses täpsustas hageja seisuga 06.05.2013 põhinõuetelt arvestatud viiviseid. Hageja nõudeks jäi kostjalt välja mõista lepingutest tulenev võlgnevus, mis koosneb põhiosast summas 701,15 eurot, intressist summas 72,08 eurot ning seisuga 06.05.20134 sissenõutavaks muutunud viivisest summas 152,58 eurot, s.o. kokku võlgnevus summas 925,81 eurot. Samuti palub hageja edaspidiselt välja mõista põhivõlalt (701,15 eurolt) viivise protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja teatab, et ta loobub otsusele edasikaebeõigusest ning palub TsMS § 150 lg 2 p 3 ja 4 tulenevalt tagastada 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust. 07.05.2013 määras kohus korraldava määrusega hagi menetlemiseks kirjalikus menetluses. Kohus selgitas veelkord hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, määras pooltele

täienduste taotluste esitamise tähtaja (hiljemalt 20.05.2013) ning teatas ühtlasi (täienduste/ taotluste puudumise korral) kohtuotsuse teatavaks tegemise aja (27.05.2013). Pooled täiendusi ja taotlusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole esitanud. IV Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostja poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse ning kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kostja kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingust ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust. Vastavad lepingud on hagiavaldusele lisatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja selle aluseks olevad dokumendid. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda lepingu üles. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestatule, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt kostja poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja 06.05.2013 hageja esitatud avalduses täpsustatud ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleval juhul on hageja esitanud täpsustatud viivisnõude seisuga 06.05.2013 ning taotleb ka edaspidi protsendina põhivõlalt 701,15 eurolt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 järgi seadusjärgses määras, s.o. EKP intress + 7% aastas (viivise arvestuse täpsustamisel on hageja ekslikult märkinud nimetatud määraks EKP intress + 8% - hageja täpsustav teade kohtule 27.05.2013) .

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse esitamisel on hageja Swedbank AS tasunud 21.12.2012 riigilõivu summas 125 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, viitenumbriga 2900072136 ja selgitusega: „hagi, M I, 2012-12-21”. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsust tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Käesolevas asjas on mõlemad pooled kohtule esitatud avalduses teatanud, et loobuvad kohtu poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. Seoses eeltooduga kuulub TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 125 : 2 = 62,50 eurot ning kostjalt kuulub hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 62,50 eurot. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 174-1, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 1 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 03. juunil 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.