Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
27.mai 2013Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Osaühingu Aktiva Finants hagi T.I. vastu võlgnevuse summas 688,62 € väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
688,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150), Hageja lepinguline esindaja Uljana Feldman (e-post: [email protected] ) Kostja: T.I. (isikukood x, elukoht x)
2.Välja mõista T.I.’lt (isikukood x) Aktiva Finants OÜ kasuks (registrikood 10746479) 477,49 € (nelisada seitsekümmend seitse eurot ja 49 senti; s.h põhinõue 285,20 €, intress 81,19 € ja viivis 111,10 €).
3.Jätta menetluskulud täpsustatud nõudele vastavas osas T.I. kanda, seda ületavad hageja kulud jäävad hageja enda kanda. T. I. võimalikud kulud jäävad tema enda kanda.
4.Välja mõista T.I.’lt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulude katteks 395 € (kolmsada üheksakümmend viis eurot, millest 320 € õigusabikulude ja 75 € riigilõivu katteks).
5.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb T.I.’l tasuda Aktiva Finants OÜ-le viivist tasumata menetluskulusummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (EKP + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
OÜ Aktiva Finants esitas 16.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult T.I.’lt 733,62 € saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu 04.02.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning avaldus anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.02.2013 hageja kohtu nõudmisel esitas oma põhistatud nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduse kohaselt OÜ Langersen ja kostja sõlmisid 07.03.2007 järelmaksugraafiku, mille alusel kohustus kostja tasuma ostetud kaupade eest 422,46 € ja intressid. OÜ Langersen edastas kostja andmed ja tellitava kauba väärtuse OÜ-le Aktiva Finants, kellel oli sõlmitud OÜ-ga Langersen faktooringuleping. OÜ Aktiva Finants, kontrollinud avalikest allikatest kostja krediidivõimet, andis OÜ-le Langersen nõusoleku tasuda kostja tellimuse eest ning võimaldada kostjal tasuda tellitud kaupade eest OÜ-le Aktiva Finants maksegraafiku alusel. Vastavalt faktooringulepingule edastati maksegraafik kostjale koos kaubaga. Kostja ei täitnud graafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, 01.12.2009 hageja saatis kostjale kirjaliku teate lepingurikkumise kohta ja 07.09.2010 teate lepingu ülesütlemise kohta. 30.04.2013 hageja, võttes arvesse kostja aegumise vastuväidet, täpsustas nõuet. Hageja jättis nõudest välja 2007.a ja 2008.a tasumisele kuulunud, kuid kostja poolt tasumata osamaksed. Täpsustatud nõude kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista kokku 477,49 € , millest 285,20 € on põhivõlg, 81,19 € intressivõlg ja 111,10 € viivised.
KOSTJA VASTUS
Kostja 24.04.2013 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ei ole saanud ühtegi võlgnevuse kohta juba mitu aastat, tal ei ole ka endal võlg meeles olnud ning nüüdseks on nõue aegunud. Samas kostja märgib, et on nõus menetluskulud tasuma kohtuotsusest tulenevalt summalt. Kui kohtuotsus tehakse kostja kasuks, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja välistas asja lahendamise kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus leidis, et kostja seisukoht kogu nõude aegumise on ekslik, kohus määras asjaolude ja kompromissivõimaluse väljaselgitamiseks kohtuistungi. Kostja kinnitas kohtukutse kättesaamist, kuid istungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud. Hageja sõnul olevat kostja talle teatanud, et ta istungile ei tule, kohtu telefonikõnesid vahetult enne istungi algust kostja vastu ei võtnud. Hageja taotlusel kohus lahendas asja kohtuistungil kostja osavõtuta sisuliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja lihtsustatud menetluses. TsMS § 444 alusel kohus piirdub otsuses õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Pooltevaheline võlasuhe tuleneb järelmaksulepingust (tl 18), millega OÜ Aktiva Finants faktoorina võimaldas kostjal tasuda ostetud kauba eest järelmaksuga maksegraafiku alusel (lk 16-17) ning kostja kohustust tasuma hagejale maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks osamakseid ja intressi järelmaksu võimaldamise eest. Maksegraafikus on märgitud, et kauba müüja loovutas järelmaksugraafikus toodud summade nõudeõiguse OÜ-le Aktiva Finants. Kostja ei ole eitanud kauba saamist, samuti ei vaidlustanud kostja võla olemasolu ega suurust. Kostja ainus vastuväide on nõude aegumine. Poolte vahel ei ole vaidlust järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise põhjendatuse ega õiguspärasuse üle. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu tasumata järelmaksusumma sissenõutavaks 07.09.2010.
4.Järelmaksuleping on krediidileping VÕS § 401 lg 2 mõistes: krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu ja VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb saadud krediidilt maksta intressi. Järelmaksulepingu üldtingimuste punktis 4.6. on sätestatud ostja kohustus maksta faktoorile intressi 24% kauba jääkmaksumuselt aastas. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 p 2 sätestab, et faktooringlepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kostjat on maksegraafikus VÕS § 257 kohaselt teavitatud nõude loovutamisest. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustatud järelmaksulepingust tulenevad kohustused tasuma hagejale ja hagejal on õigus võlga kostjalt sisse nõuda.
5.Kohus leiab, et kostja seisukoht nõude aegumise kohta on ekslik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja nõue kostja vastu tuleneb lepingust (tehingust). TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest 07.09.2010. Eeltoodu ja TsÜS § 135 – 137 sätetest tulenevalt nõude aegumine algas praegusel juhul 01.01.2011 kell 00:00. Kolmeaastane aegumistähtaeg lõppenuks 31.12.2013 kell 24:00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.11.2012 ja hagiavalduse 25.02.2013, seega on mõlemad avaldused esitatud enne aegumistähtaja lõppemist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine lisaks peatas aegumistähtaja kulgemise (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Kohus rahuldab 30.04.2013 täpsustatud nõuete osas hagi täies ulatuses.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab lihtmenetluses tehtavas lahendis kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu ja õigusabikulud. Hageja menetluskulude nimekiri oli lisatud juba hagiavaldusele. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud.
24.05.2013 esitas menetluskulude nimekirja, milles on õigusabi osutamine toimingute kaupa lahti seletatud koos ajakuluga. Lisaks hagis taotletud ja hagile lisatud kuludokumendiga tõendatud riigilõivule 100 € ja õigusabikulule 287,60 € taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja esindaja kohtuistungile sõidu kulu auto kütuse tasuna 277 km eest summas 43 €, kuludokumenti selle kohta esitatud ei ole.
7.Kohus leiab, et põhjendatud on riigilõivu väljamõistmine kostjalt. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 € ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 55 € vastavalt hagihinnale 688,62 €. Menetluse käigus kostja vastuväidetest tulenevalt hageja vähendas nõuet. Uue nõudega hagi hinnaks on 477,49 €. Kohe sellise hinnaga hagi esitamisel tulnuks hagejal riigilõivu kokku tasuda 75 € (riigilõivu soodusmäär kuni 500 € suuruse hinnaga hagi esitamisel veebilehe www.etoimik.ee kaudu). Kuna hageja vähendas nõuet kostja aegumise vastuväite alusel ning kohus rahuldas vähendatud nõude, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 €.
8.Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 287,60 € jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ tsiviilasjades hinnaga kuni 640 € kehtestatud piirmäära 320 € raamesse. Koos sõidukuluga 43 € aga ületavad õigusabikulud piirmäära 15,14 € võrra. TsMS § 175 lg 1 alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud piirmäära ulatuses, s.o summas 320 €. Kohus võtab arvesse, et hageja pakkus kostjale mõistlikku kompromissi, kuid kostja põhjendamatult keeldus sellest, samuti kostja ei ilmunud kohtuistungile ega teavitanud sellest kohut. Kirjaliku menetlusega nõustumine välistab üksnes tagaseljaotsuse tegemise kostja suhtes, see ei võta kostjalt kohustust kohtuistungile mitteilmumisest teatada, kui kohus on istungi korraldamist vajalikuks pidanud.
9.Hageja taotlusel kohus mõistab kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas; otsuse tegemise ajal kehtiv intressimäär on 8,75% aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.