lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-12880/9

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-12880/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1730
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2013, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-12880

Tsiviilasi

A F (pankrotis) kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 14.03.2013 otsusele täiteasjas nr 022/2013/888

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.03.2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A F määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja: A F (pankrotis, ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx); Puudutatud isikud: Kohtutäitur Elin Vilippus (A.Lauteri 5, 10114 Tallinn); E V (ik 48305144718, elukoht Sõpruse pst 242-126, 13412 Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta A F määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 26.03.2013 määrus muutmata.
2.Määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
3.Menetluskulud jätta kaebuse esitaja A F kanda. Asjaolud ja menetluse käik
1.07.02.2013 koostas kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2013/888 kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille kohaselt algatas kohtutäitur AF (avaldaja) suhtes täitemenetluse pankrotihaldur Andres Tootsmani 19.10.2012 pankrotivara kordusenampakkumise akti (sundenampakkumise akt) nr 2-12-21268 ja sissenõudja E Vi täitmisavalduse alusel. Avaldajat kohustati vabastama kinnistu aadressil Trummi 22a Tallinn ja sellel asuva eluruumi. Ühes täitmisteatega koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse, paludes täiteasja algatamine ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tühistada. Kaebuse kohaselt puudus täiteasja nr 022/2013/888 algatamiseks alus, kuna pankrotihalduri pankrotivara kordusenampakkumise akt ei saa olla täitedokumendiks. Alusetult algatatud täitemenetluses ei saa teha kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust. 14.03.2013 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas 20.03.2013 Harju Maakohtule kaebuse, paludes kohtutäituri 14.03.2013 otsus tühistada ja lõpetada täiteasja nr 022/2013/888 menetlus. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäitur Elin Vilippuse ja E Vi kanda. Kaebuse kohaselt ei saa pankrotimenetluses koostatud enampakkumise akt olla täitemenetluse algatamise aluseks. Pankrotimenetluses koostatav enampakkumise akt ja täitemenetluses koostatav enampakkumise akt on kaks erinevat asja. Pankrotimenetluses koostatakse enampakkumise akt pankrotiseaduse ja justiitsministri poolt antud määruse „Pankrotivara enampakkumise vormi kehtestamine” alusel. Täitemenetluses koostatakse enampakkumise akt täitemenetluse seadustiku ja justiitsministri poolt antud määruse „Kohtutäituri määrustik” alusel. Pankrotimenetluses koostatud enampakkumise akt ei ole sundenampakkumise aktiks, nagu seda kohtutäitur kinnisasja väljaandmise täitmisteates ekslikult märkinud on. Põhiseaduse § 33 ja § 34 mõtte kohaselt on inimese kodu ning elukoht puutumatud. Nimetatud sätete kohaselt saab elukohast sundkorras väljatõstmine toimuda üksnes kohtuotsuse alusel. Täitemenetluse nr 022/2013/888 algatamise aluseks ei ole jõustunud kohtuotsus. Avaldaja on edastanud 21.12.2012 E Vi esindajale vastuse, millega selgitas, et kinnisasja valduse üleandmiseks puudub alus ning viitas toimingutele, mis peaksid eelnema kinnisasja valduse üleandmisele, kuid mida pole tehtud. Lähtuvalt eeltoodust puudus täiteasja nr 022/2013/888 algatamiseks alus. Alusetult algatatud täitemenetluses ei saa teha kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust. 28.09.2012 avaldas pankrotihaldur enampakkumisteate, mille kohaselt pidi toimuma avaldajale kuuluva kinnistu enampakkumine 19.10.2012. Avaldaja esitas pankrotihaldurile kompromissettepaneku, mis välistas pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt enampakkumise toimumise 19.10.2012. Vaatamata eeltoodule võõrandas pankrotihaldur 19.10.2012 toimunud enampakkumisel kinnistu, rikkudes seejuures PankrS § 134 lg 1. Avaldaja on esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-1244523). Vaidlustatud dokument ei saa olla täitemenetluse algatamise aluseks. Avaldaja kavatseb esitada kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Avaldaja palub kohtule esitatud kaebuses lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/888, kuivõrd täitemenetluse algatamiseks puudus täitedokument. Kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Täitmisteatest nähtub, et täitedokumendiks on pankrotihaldur Andres Tootsmani 19.10.2012 pankrotivara kordusenampakkumise akt (sundenampakkumise akt) (t/l 6-8). PankrS § 135 lg 1 kohaselt haldur müüb pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. PankrS § 136 lg 1 kohaselt pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus

nõustub kohtutäituri seisukohaga, et asjaolu, et pankrotivara enampakkumise akt koostatakse pankrotiseaduse ja justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 74 „Pankrotivara enampakkumise vormi kehtestamine“ alusel, ei muuda pankrotivara enampakkumise akti tähendust sundenampakkumise aktina TMS § 2 lg 1 p 15 mõttes. Õiguskirjanduses on leitud, et enampakkumise võib kaasa tuua ükskõik millisest õigussuhtest pärinev täitedokument. Riigikohus on 04.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 leidnud, et TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokument sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit. TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasja (registriosa nr 18291401) ühisomanikeks on E V ja V V ning nad on omanikena sissekantud 19.10.2012 enampakkumise akti alusel (t/l 26-27). Seega on täiteasja nr 022/2013/888 algatamiseks olnud kehtiv täitedokument ning ei esine aluseid kohtutäituri 14.03.2013 otsuse tühistamiseks. Antud tsiviilasja menetlemine tekitaks üksnes menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid ning kohus esitatud avaldust ei rahuldaks.

5.TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik, lõige 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega on kohtutäituril õigus nõuda ametitoimingute eest tasu ja seotud kulude hüvitamist.

Määruskaebus

6.Määruskaebuses palub avaldaja maakohtu 26.03.2013 määruse tühistada ning kohtutäituri otsuse peale maakohtule esitatud kaebuse menetlusse võtta. Maakohtu seisukoht, et avaldaja esitatud kaebus on perspektiivitu, ei saa olla menetlusse võtmisest keeldumise aluseks, kuivõrd kaebuse sisulist arutelu pole toimunud. Nõuetekohaselt esitatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine ilma sisulise aruteluta viitab otseselt avaldaja põhiõiguste rikkumisele, PS § 15 ütleb, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Harju Maakohtu 06.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-11268 jäeti avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne kinnitamata eelkõige põhjusel, et avaldaja on vaidlustanud 19.10.2012 toimunud enampakkumise. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus aga leidnud, et 19.10.2012 toimunud enampakkumise vaidlustamine ei ole oluline ning täitemenetlust on võimalik jätkata sõltumata enampakkumise vaidlustamise osas tehtava otsuse iseloomust. Muu hulgas on maakohus oma 26.03.2013 määruses leidnud, et täiteasja tuleks jätkata, kuivõrd vastasel juhul tekiks täitmisavalduse esitanud isikule põhjendamatut kahju. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus hinnanud täitmisavalduse esitanud isikule ja/või avaldajale tekkiva kahju erinevust olulisusest lähtuvalt. Avaldajale jääb mulje, et enampakkumise tühistamise puhul täiteasja raames avaldajale ennatlikust ja alusetust väljatõstmisest tekkiv kahju pole kohtu jaoks oluline. Maakohus pole arvestanud asjaoluga, et täitmisasi nr 022/2013/888 puudutab ka teisi isikuid, kes kasutavad täitmisasja puudutavat eramut oma elukohana ja kellele enampakkumise aktist tulenevad kohustused ei laiene. Avaldaja on sellele asjaolule korduvalt viidanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekslik on avaldaja seisukoht, et kuna kaebuse sisulist arutelu pole toimunud, siis ei saa kaebuse perspektiivitus olla kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg-s 2 sätestatu peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi või avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole ka mõistlik pidada kohtuprotsessi, mille negatiivne tulemus hageja või avaldaja jaoks on kohtule selge juba menetluse algatamisel. Hagi või avalduse õigusliku perspektiivituse tõttu tagasilükkamist saab vaidlustada määruskaebe korras, kusjuures hagi või avalduse menetlusse võtmata jätmise või läbi vaatamata jätmise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule. Seega on tagatud, et vajadusel hindavad õiguse kohaldamist nendel juhtudel kõik kolm kohtuastet. Lähtuvalt eeltoodust õigustab kohtu poolt TsMS § 371 lg 2 kohaldamist menetlusökonoomia põhimõte. Seetõttu ei ole tegemist ka kaebaja poolt viidatud PS § 15 sätestatud põhiõiguse rikkumisega. Avaldaja väide, et täitemenetluse algatamine oli lubamatu ka põhjusel, et avaldaja on enampakkumise kohtus vaidlustanud, on ringkonnakohtu arvates põhjendamatu. Asjaolu, et avaldaja on seadnud kahtluse alla enampakkumise seaduslikkuse, ei ole täitemenetluse algatamise otsuse tühistamise aluseks, vaid avaldaja õigused on taolisel juhul kaitstavad enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluses, kus avaldaja saab hagi tagamise korras taotleda täitemenetluse peatamist kuni enampakkumise kehtivuse osas õigusselguse saamiseni (TsMS § 378 lg 1 p 6). Avaldaja väide, et vaidlustatud täiteasi puudutab lisaks avaldajale ka teisi avaldaja eramut kasutavaid isikuid, ei anna ringkonnakohtu arvates samuti põhjust kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse algatamise otsuse tühistamiseks. TMS § 2 lg 3 kohaselt ei või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Nähtuvalt eeltoodust on vaidluse tekkimisel TMS § 2 lg-s 3 sätestatud ja täitemenetluse läbiviimist takistava õiguse olemasolu kohta valdaja õigust tõendavaks dokumendiks valdaja poolt algatatud kohtumenetluses tehtud kohtulahend. Käesoleval juhul avaldaja ei ole väitnud ja toimiku materjalidest ka ei nähtu, et selline kohtulahend eksisteeriks. Seega puuduvad takistused täitemenetluse läbiviimiseks avaldaja poolt viidatud põhjusel. Ringkonnakohus märgib lisaks, et avaldaja poolt kaebuses viitamine teiste isikute õiguste rikkumisele on ühtlasi ka asjakohatu, kuna TsMS § 3 lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks, seega ei saa avaldaja oma kaebuse põhistamisel tugineda teiste isikute õiguste rikkumisele. Avaldaja on esitanud määruskaebuses ka väite, et maakohus on pidanud sissenõudjale tekkida võiva kahju vältimist olulisemaks kui avaldajale tekkida võiva kahju vältimist. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on maakohtu määruse põhjendustest ekslikult aru saanud. Maakohus, just vastupidiselt, on vaidlustatud määruses kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega püüdnud vältida avaldajale kohtumenetlusega tekkida võivaid kulusid, kuivõrd kohus leidis, et kaebus jääks selle menetlemisel rahuldamata ning avaldajal tuleks kanda menetluskulud.

Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta kaebaja kanda.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium