Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-35887
Tsiviilasi
OÜ Virumaa Inkasso hagi OÜ E-E vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
54 008,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Virumaa Inkasso (registrikood 10691028; asukoht Tabasalu postkontor PK 42, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co, Rävala 5, 10143 Tallinn, telefon: XXX19000, e-post: [email protected]);
Kostja: OÜ E-E (registrikood XXX; asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Alar Salu (Vana-Viru 4, Tallinn 10111, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 15.05.2013.a Kohtuistungil osalesid
2.Mõista kostjalt OÜ E-E (registrikood XXX) hageja OÜ Virumaa Inkasso (registrikood 10691028) kasuks välja 36 831 (kolmkümmend kuus tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) eurot ja 34 senti, millest 19 085,49 eurot on põhivõlgnevus töövõtulepingu nr XXX alusel, 1908,55 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis töövõtulepingu nr XXX alusel, 7918,65 eurot on põhivõlgnevus töövõtulepingu nr XXX alusel ning 7918,65 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis töövõtulepingu nr XXX alusel.
3.Jätta rahuldamata hageja viivisenõue kostja vastu töövõtulepingu nr XXX alusel summas
17 176,94 eurot.
4.Jätta kohtuotsuse täitmise tagamise abinõudena jõusse Harju Maakohtu 15.10.2010.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ E-E kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja 24.07.2009 hagiavalduse kohaselt tegi OÜ CE OÜ E-E töövõtulepingu alusel ehitustöid objektil XXX, Tallinn. Kostja võttis OÜ CE tööd vastu, kuid jättis nende eest tasumata.
2.OÜ CE ja kostja vahel sõlmiti 20. oktoobril 2008.a töövõtuleping nr XXX, mille objektiks olid Tallinnas, aadressil XXX asuva büroohoone sisemised ehitustööd, mis tuli teostada vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1. Vastavalt töövõtulepingu punktile 7.2 oli lepingu maksumus 288 986 krooni, mis sisaldas 1. korruse fuajee sisetöid hinnaga 29 260 krooni,
12.korruse töid hinnaga 43 376 krooni, 3, 4, 8, 9, 10, 11 ja 12 tüüpkorrustee liftihallide sisetöid hinnaga 96 328 krooni, tüüpkorruste liftihallide lisatöid hinnaga 32 950 krooni, trepikoja ning liftišahti lisatöid hinnaga 43 710 krooni ning 1. korruse fuajee lisatöid hinnaga 43 362 krooni. Lepingu punkti 7.4. järgi lisandus hindadele käibemaks.
3.Hagiavalduse kohaselt täitis OÜ CE kohaselt töövõtulepingut ning esitas kostjale tasumiseks järgmised arved kokku summas 298 623 krooni:
1) XXX
4.Vastavalt töövõtulepingu punktile 7.7 toimub arve tasumine 21 kalendripäeva jooksul arve saamisest arvates. Tasumise päevaks loetakse makse sooritamise päev OÜ CE pangas. Töövõtulepingu punktis 9.7 leppisid OÜ CE ja kostja kokku, et juhul, kui kostja viivitab töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on OÜ-l CE õigus nõuda kostjalt viivise tasumist 0,5% tähtajaks tasumata jäänud summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata summast. Kostja teatas, et kandis 19.12.2008 OÜ TE arvele 298 623 krooni. Kostja teatas, et raha kanti OÜ TE arvele ekslikult ning tegelikult pidi kostja raha kandma OÜ CE. Samas teatas kostja 09.04.2009.a kirjas nr 42, et loeb tasumisega OÜ TE rahuldatuks OÜ CE nõude.
5.Hageja viitas VÕS § 186 punktile 1 ja leidis, et töövõtuleping sätestas tasumise OÜ CE. Kostja ei ole viidanud, millisele alusele (lepingulisele või seadusest tulenevale)
tuginedes loeb ta oma kohustuse OÜ CE ees täidetuks. Seetõttu leidis hageja, et kostja ei ole töövõtulepingust tulenevat tasumise kohustust kohaselt täitnud.
6.OÜ CE sõlmis 25.09.2009.a hagejaga nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ CE loovutas töövõtulepingust nr XXX ja selle lisadest tuleneva rahalise nõude hagejale. Hageja väljastas kostjale 25.05.2009 teatise, milles teatas nõude loovutamisest ning palus kostjal tasuda võlasumma ja intressid kogusummas 332 723,35 krooni hiljemalt 05.06.2009. Hageja 24.07.2009 hagiavalduse esitamise päevaks ei olnud kostja hagejale töövõtulepingust tulenevat summat tasunud.
7.Hageja viitas VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1, samuti VÕS § 186 punktile 1. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule ning töövõtuleping sätestab tasumise OÜ CE. Kostja ei ole hagejale vaatamata korduvatele nõudmistele töövõtulepingu täitmise eest tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Seetõttu on hagejal õigus nõude kohustuste täitmist ning hageja nõudis 298 623 krooni ja viivise tasumist.
8.Hageja nõudis kostjalt lisaks põhivõlgnevusele viivise tasumist vastavalt töövõtulepingu punktile 9.7. Kuna viivise määraks on 0,5% päevas tähtaegselt maksmata summast, siis leidis hageja, et viivis päevas on 0,5%*298623=1493,16 krooni. Hageja märkis, et kuna vastavalt töövõtulepingu punktile 9.7 ei tohi viivis olla rohkem kui 10% tasumata summast, siis on hageja viivisenõue kostja vastu 29 862,30 krooni.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud ja pidas neid pahauskseteks. Kostja vastuse punktidest 8 ja 16 ja hagiavalduse lisadest 8 ja 9 on ühemõtteliselt selge, et kostja teadvustas oma kohustust tasuda võlgnev summa OÜ CE, mitte OÜ C . Asjaolu, kas töövõtulepinguga nr XXX loodi uus kohustus (hageja väide) või loovutati C OÜ nõue kostja vastu OÜ CE (kostja väide), ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.
10.Hageja viitas VÕS § 170 ja leidis, et ka siis, kui kohus peaks nõustuma kostjaga töövõtulepingu nr XXX õigusliku kvalifikatsiooni osas, ei mõjuta töövõtulepingu nr XXX väidetav kehtetus nõude loovutamist. Pealegi ei ole kostja tehingupooleks OÜ CE ja OÜ C vahel väidetavalt eksisteerinud õigussuhtes. Kostja ei oma õiguslikku huvi nendevahelise tehingu (selle olemasolu korral) osas ja seega ei saa ta nõuda selle tühisuse tuvastamist. Hageja viitas Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-1XXX-04. Äriühingute ja nende juhtorganite liikmete võimalik vastutus ei mõjuta samuti hageja ja kostja vahelist õigussuhet.
11.Kostja kinnitas 9. aprilli 2009.a kirjas, et töid kostja ehitusobjektil teostas alates 2008.a septembrist just hageja eriõiguseellane, mitte aga C OÜ. Seega on loogiline, seaduslik ja äritavadega kooskõlas, et tööde eest tuli tasuda OÜ CE, kes loovutas oma nõude hagejale. Oma käitumisega pärast lepingu sõlmimist on mõlemad lepingupooled seda aktsepteerinud. Hagejale jäid arusaamatuteks kostja väited seoses arvete projektidega. Kuivõrd kostja ise kinnitab, et „arvete ja aktide projektid“ olid esitatud üksnes kooskõlastuseks, mitte tasumiseks ning kostja ei ole talle saadetud teostatud tööde akti allkirjastanud (st ei ole C OÜ tööd vastu võtnud), siis ei oma antud faktiline asjaolu tähendust õige võlausaldaja tuvastamisel. Kostjal on õigus nõuda C OÜ viimasele ekslikult kantud raha tagastamist. Hagi rahuldamata jätmisel saavutaks kostja tema poolt tegelikult taotletava ebaseadusliku eesmärgi jätta reaalselt tehtud ja vastuvõetud töö eest tasumata.
12.Hageja suurendas oma kõrvalnõuet. Kuivõrd kostja raha maksmise kohustuse rikkumine on tahtlik ja pahauskne, siis VÕS § 106 lg-st 2 tulenevalt ei kuulu rakendamisele töövõtulepingus sisalduv kokkulepe, mille kohaselt ei või viivis ületada 10% tasumata summast. Seisuga 23.11.2009.a on kostja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega üle 321 päeva (arvete maksmise
tähtajad oli 22. detsember 2008.a ja 5. jaanuar 2009.a). Seega ületaks viivis põhisummat 321*0,5%=160,5%. Hageja nõudis viivist osaliselt ehk summas, mis ei ületa põhisummat. Hageja palus seega kostjalt välja mõista põhisumma 298 623 krooni ja viivise summas 298 623 krooni, kokku 597 246 krooni
13.19.04.2013 leidis hageja, et kostja väited võlausaldajate huvide kahjustamise kohta on otsitud. Krediidiinfo väljatrükk tõendab, et kostjal on arvestatavad rahalised probleemid ja esinevad korduvad maksehäired suhetes teiste võlausaldajatega, mis aga ei takista kostjal võlgnevust likvideerimata omandada samaaegselt kinnisvara. Rahaliste kohustuste mittetäitmine on kostja tavaline käitumismuster. Seevastu on TEOÜ (end OÜ C ) jätkuvalt tegutsev ettevõtja. Vaidlusalusest sündmusest 1,5 aasta möödumisel ei toimu selle suhtes pankrotimenetlust.
14.30.09.2010 eelistungil leidis hageja, et tema ei tea C OÜ ja kostja vahel 12.03.2008 sõlmitud töövõtulepingust nr 32 midagi ning kehtiv leping on 20.10.2008 sõlmitud töövõtuleping nr XXX.
15.12.01.2011.a seisukohtades tõi hageja välja, et ehitisregistri andmetel esitati taotlus ehitise XXX, Tallinn (Ehitisregistri kood XXX) suurema osa kasutusloa saamiseks alles 15. detsembril 2008.a. ja kasutusluba väljastati 16. detsembril 2008.a. Kostja poolt viidatud
29.oktoobri 2008.a. kasutusluba oli antud üksnes „büroohoone I ehitusjärjekorrale“. Lõplik kasutusluba väljastati alles aasta hiljem, 14. oktoobril 2009.a. Kostja menetlusdokumendile lisatud aktid on koostatud C OÜ ja/või CEOÜ osavõtuta, mistõttu ei saa need kinnitada ega lükata ümber nimetatud äriühingute tehtud või tegemata jäetud töid.
16.Isegi juhul, kui C OÜ ja CEOÜ vahelise kokkuleppe alusel pidi tasumine toimuma mitte faktilisele töö tegijale, vaid muule isikule, millega kostja nõustus, ei vabasta see kostjat lepingu täitmise kohustusest. Rahalise kohustuse täitmisel teadis kostja, kes on uus võlausaldaja ja ebaõigele isikule rahalise kohustuse täitmine ei saa vabastada teda kohustuse kohase täitmise nõudest. Seadus ei nõua nõude loovutamise põhjendamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et loovutamisleping oleks tühine. Tõend toimiku 1. kd lk 54 viitab ettevõtte üleminekule, mis on iseseisev nõude ülemineku alus C OÜ CEOÜ , kuid ei kinnita ei otseselt ega kaudselt T. L’u soovi kedagi petta. Külla aga tõendavad toimiku 1. kd lk-d 100‐101 olevad tõendid, et kostjal esinevad pidevad maksehäired, mis selgitabki tema soovi vältida endale võetud kohustuste täitmist. Hageja leidis, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 38 170,98 eurot (sellest 19 085,49 eurot on põhivõlg ja 19 085,49 eurot on viivisenõue).
17.Hageja esitas 07.12.2011 kostja vastu uue hagiavalduse (tsiviilasjas nr 2-11-60210) võla nõudes seoses sama ehitusobjektiga ning palus 07.12.2011.a esitatud hagi liita 24.07.2009.a esitatud hagiga. Kohus liitis oma 09.01.2013.a määrusega ühte menetlusse tsiviilasjad nr 2-0935887 ja 2-11-60210 ning luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-09-35887.
18.Hageja 07.12.2011 hagiavalduse järgi kohustus E AS (pankrotis; endine ärinimi F AS) 27. veebruari 2009.a. töövõtulepingu nr XXX alusel teostama lepingus loetletud tööd, kostja aga kohustus E AS selle eest tasu maksma. E AS on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mida tõendavad 25. märtsi 2009.a. teostatud tööde akt nr 1 ja 8. aprillil 2009.a. teostatud tööde akt nr
2.Hageja leiab, et töövõtja tasu summas 7 918,65 eurot (sh käibemaks) on muutunud sissenõutavaks. E AS väljastas E-E OÜ arved nr 290154 ja 290198.
19.24. oktoobri 2011.a. vara enampakkumise aktiga astus hageja Virumaa Inkasso võlausaldajana OÜ E AS (pankrotis) asemele. Hageja esitas kostjale pankrotihoiatuse, kuid kostja ei ole kohustust täitnud, viidates raskele majanduslikule olukorrale. Sisulisi vastuväiteid ei esitatud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitnud ja töövõtulepingu nr XXX p 7 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas.
Arve nr 290154 tasumisega on pankrotihoiatuse esitamise ajaks kostja viivitanud 575 päeva ja seega on viivise suurus 575 x 0,5% x 45 028,80=129 457,80 krooni. Arve nr 290198 tasumisega on viivitatud 546 päeva ja seega on viivise suurus 546 x 0,5% 78 871,20 ≈ 215 318,38 krooni. Seega on kõrvalnõue kokku 344 776,18 krooni, st 22 035,21 eurot. Hageja märkis, et ta esitab kõrvalnõude osaliselt, summas 7 918,65 eurot (sellest 2 877,86 eurot arve nr 290154 järgse viivisenõudena ja ülejäänu arve nr 290198 järgse viivisenõudena). Eeltoodud põhjustel palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 7 918,65 eurot ja kõrvalnõudena 7 918,65 eurot, kokku 15 837,30 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja vaidles oma 07.09.2009.a vastuses hageja 24.07.2009 hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja viitas VÕS § 172 ja leidis, et hageja ei ole esitanud nõude loovutamisdokumenti. Samuti ei ole CEOÜ teatanud kostjale, et väidetav nõue oleks loovutatud hagejale. Seega on kostjal VÕS §-st 172 tulenev õigus keelduda kohustuse täitmisest hagejale kui väidetavale võlausaldajale ja hagi kuulub rahuldamata jätmisele juba ainuüksi sel põhjusel. Isegi kui eeldada, et hageja esitab seaduses nõutud loovutusdokumendi, ei kuuluks hagi rahuldamisele, sest väidetavalt loovutatud nõue põhineb tehingul, mis on tühine. Seega ei ole olemas nõuet, mida loovutada.
21.Hagi põhineb väitel, et kostja kui tellija ja CEOÜ kui töövõtja sõlmisid 20.10.2008.a töövõtulepingu nr XXX, mille alusel CEOÜ teostas kostjale töid, teostatud tööd akteeriti vastavalt lepingule, aktide ja lepingu asemel esitas CEOÜ kostjale arved ning kostja esitatud arveid ei tasunud. Tegelikult sõlmisid objekti sisemisteks ehitustöödeks 12.03.2008.a töövõtulepingu kostja ja C OÜ. Novembris 2008 pöördus C OÜ juhatuse liige (praegu CEOÜ juhatuse liige) T L kostja poole sooviga, et töövõtuleping „vormistataks ümber“ CEOÜ nimele. Põhjenduseks toodi, et C OÜ-l on kogunenud niivõrd palju kohustusi, mida ei suudeta täita ning seetõttu on C OÜ otsustatud likvideerida ja tegevust jätkata uue ettevõtte kaudu.
22.Äriühingu likvideerimine ning tegevuse jätkamine teise äriühingu kaudu tähendab tegelikkuses äriühingu üle kontrolli omavate isikute soovi jätta äriühingu kohustused täitmata ning läbi tulutõotavate projektide ja varade üle uude äriühingusse tõstmise, jätta osad võlausaldajad (näiteks Maksuamet) silmitsi „tühja“ äriühinguga. C OÜ tegi tööd ning oli õigustatud selle eest raha saama, kuid äriühingut kontrollivad isikud otsustasid, et äriühingu kohustuste täitmine ei ole neile kasulik ning jätkasid tegevust CEOÜ nime all. C OÜ nimi ja asukoht muudeti ära, juhatuse liige vahetati välja, osa võõrandati ning nüüdse ärinimega TEOÜ võlgneb tasumata maksude ja viiviste näol riigile kokku üle 800 000 krooni. Sealjuures on tal esitamata 6 maksudeklaratsiooni. C OÜ poolt tehtud tööde eest püüab aga raha saada CEOÜ.
23.CEOÜ pöördus kostja poole sooviga lepingud ümber vormistada siis, kui tegelikult olid tööd objektil C OÜ poolt juba teostatud. C OÜ juhatuse liikme vastav e-kiri on kirjutatud 10. novembril 2008, st 20 päeva pärast seda, kui CEOÜ ja kostja väidetavalt sõlmisid omavahelise töövõtulepingu.
24.03.12.2008.a saatis C OÜ raamatupidaja Anu Suur kostjale e-kirja, mille lisades edastas kooskõlastamiseks arvete ja aktide projektid. 03.12.2008.a saadetud arved ja aktid olid vormistatud C OÜ nimel ning aktid kandsid selget viidet õigele, st kostja ja C OÜ vahelisele lepingule nr 32. Hagiavaldusega esitatud aktide võrdlemisel ilmneb, et aktid (st vastavalt allakirjutatud aktid ja esialgselt saadetud aktide projektid) on omavahel sisuliselt kattuvad. Aktiprojekt nr 08/76 kattub aktiga nr 08/76, aktiprojekt 08/77 kattub aktiga 08/77 ning aktiprojekt 08/78 kattub aktiga 08/78. Ülejäänud aktide ja arvete osas, mis on hagiavaldusega koos esitatud, on tegemist lisatöödega, mis on samuti teostatud C OÜ poolt. Ehitustööde protokollist nr 19 nähtub, et juba 3. oktoobril 2008 oli C OÜ poolt teostamata tööde maht
minimaalne (sisuliselt oli tegu üksnes vaegtööde lõpetamisega). Seega ei olnud tegemist mitte töödega, mis oleks tellitud CEOÜ poolt, vaid töödega, mille tegemine oli kokku lepitud C OÜga ning mille viimane ka teostas.
25.Kostja selgitas, et dokumentide ümbervormistamisest sõltumata jätkus reaalne tegevus C OÜ/CEOÜ poolt tegelikkuses samade inimestega, sealhulgas endiselt esindas töövõtjat juhatuse liige T L. CEOÜ kontaktisik TP oli C OÜ veebilehe andmetel C OÜ ehitusdirektor.
26.Kostja leidis, et C OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel oleks C OÜ saanud teha töid (ja saada vastavalt tööde eest tasu) veel summas 951 657 krooni. Vastupidiselt normaalsele majanduslikule loogikale palus C OÜ juhatuse liige T L kostjal vormistada lepingu lõpetamise ehk sisuliselt tööst ja tasust loobumise kokkuleppe. CEOÜ juhatuse liige T L palus kostjal vormistada uus töövõtuleping CEOÜ nimel nii, et CEOÜ võtab endale garantiikohustuse C OÜ poolt teostatud tööde osas. Kostja arvates nähtub eelkirjeldatust, et pärast seda, kui C OÜ oli lepingujärgsed tööd teostanud, palus C OÜ esindaja (samaaegselt esindades ka C OÜ-d) vormistada C OÜ-ga sõlmitud lepingu mahu ja summa alandamine, C OÜ-ga „uue lepingu“ sõlmimine ning C OÜ poolt tehtud tööde osas juba ettevalmistatud aktide ja arvete ümbervormistamine CEOÜ nimele. Kostja tuli C OÜ vastu ning nõustus vormistama ehitaja poolt esitatud dokumendid, kuna soovis vältida probleeme, mis võinuks kaasneda ehitaja soovi eiramisega.
27.Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-87-07 ja leidis, et esialgse töövõtulepingu mahu ja maksumuse muutmine ning uue lepingu sõlmimine olid üksnes näilikud tehingud, mis ei vastanud poolte tegelikule tahtele. TsÜS § 89 lg-st 2 ja TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt ei toonud niisugused näilikud tehingud kaasa õiguslikke tagajärgi. Seega on kostja tasunud vaidlusaluse summa selleks õigustatud isikule C OÜ ning on oma kohustuse täitnud. Hageja nõuet ei ole aga olemas, kuna CEOÜ ei saanud hagejale loovutada nõuet, mida tal endal ei olnud.
28.Kostja arvates võisid esialgse töövõtulepingu mahu ja maksumuse muutmine ning uue lepingu sõlmimine olla alternatiivselt tühised tehingud TsÜS § 86 lg 1 kohaselt kui heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olevad tehingud. Esialgse töövõtulepingu mahu ja maksumuse muutmine ning aktide ja arvete ümbervormistamine võib alternatiivselt olla tühine ka TsÜS § 129 lg 1 kohaselt kui esindusõiguseta tehtud tehing. TEOÜ registrikaardilt nähtub, et T Lu juhatuse liikme staatusest tulenev õigus esindada C OÜ-d lõppes 24.11.2008.a. Seega lõppes T Lu esindusõigus enne seda, kui ta vormistas C OÜ nimel lepingumuudatuse.
29.15.12.2009.a leidis kostja, et õiguslikku tähendust ei oma see, kas C OÜ ja CEOÜ suhtes loodi uus kohustus või loovutati olemasolev kohustus ning kas kostja teadvustas oma tasumise kohustust. Eelmise kohustuse lõpetamist koos uue tekitamisega ei saa õiguslikult samastada kestvalt olemasoleva nõude loovutamisega. Asjaoludest nähtuvalt oli CEOÜ tahe selgelt suunatud uue kohustuse tekkimisele, kuivõrd loovutamise korral võib C OÜ kavandatavas pankrotimenetluses tekkida õigus nõude tagasivõitmiseks ja CEOÜ, kelle põhieesmärgiks on koos C OÜ-ga (praegune TEOÜ) pahauskselt kahjustada viimase võlausaldajaid, soovis ilmselgelt sellist tagajärge vältida. Juhul, kui üks kohustus sooviti lõpetada ja tekitada uus, ei saa olukorrale kohaldada nõude loovutamise sätteid. See, kas kostja tühisest tehingust arvatavalt tulenenud kohustust mingil ajahetkel „teadvustas“ või mitte, ei oma mõju tehingu ega kohustuse kehtivusele või tühisusele. Näilisuse tõttu tühine tehing ei saa muutuda kehtivaks pelgalt seetõttu, et poolte tahe on (või oli tehingu tegemise ajal) kehtivusele suunatud.
30.Kostja arvates järeldas hageja meelevaldselt ja igasuguseid loogikareegleid eirates, et nõude aluseks oleva lepingu kehtetus ei mõjuta nõude loovutamist. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-1XXX-04 ei ole asjakohane. Riigikohus ütleb viidatud lahendis vaid seda, et kolmandal isikul, kes soovib tehingu tühistamise tuvastamist, tuleb ära näidata oma õigustatud
huvi tühisuse tuvastamise vastu (lahendi p 16, teine lõik).
31.Kostja ei ole oma 9. aprilli 2009.a. kirjas kinnitanud ehitustööde tegemist CEOÜ poolt. Kirjas on esitatud järgmine tekst: „C OÜ tegi töid meie ehitusobjektil kuni septembrini 2008.a. CEOÜ poolt on esitatud arved 28.11.2008 samal ehitusobjektil tehtud tööde eest.“. Seega on kirjas kinnitatud vaid seda et CEOÜ on isikuks, kes saatis arveid. Tööde teostajana on nimetatud C OÜ-d. T L
10.novembri 2008.a. e-kirjas kostjale alles tehakse ettepanek varasema lepingu lõpetamiseks ja uue sõlmimiseks. Seega on kostja arvates ilmne, et vähemalt kuni nimetatud ettepaneku tegemiseni pidi kostjale töid teostanud isikuks olema C OÜ kui tegelik lepingupartner.
32.Kostja leidis, et tal ei ole kunagi olnud hageja väidetava eriõiguseellase ees raha maksmise kohustust ja seega on igasugune viivisenõue alusetu. Kostja ei ole jätnud nimetatud summat tasumata, vaid on tasunud selle tegelikule võlausaldajale. Kostja on välja selgitanud tegeliku õigusliku olukorra, millest nähtub, et tulenevalt TsÜS§ 89 lg-st 2 ja § 84 lg-st 1 on nii C OÜ-ga tehtud tehing nõuetest loobumise kohta kui ka CEOÜ-ga tehtud tehing uute nõuete tekkimise kohta näilike tehingutena tühised (ilma õiguslike tagajärgedeta). Seega, kuigi vastaval ajahetkel polnud see asjaosalistele päris selge, ei olnud kostjal alust CEOÜ raha maksmiseks, kuid vastav kohustus oli säilinud C OÜ ees.
33.30.09.2010.a eelistungil väitis kostja, et töövõtuleping nr 32 on ainus tegelik leping. Töövõtuleping nr XXX on tühine, sest tegemist on näiliku tehinguga, vastuolus heade kommetega ning T L ei olnud õigust C OÜ poolt enam allkirjastada lepingut. Leping nr 32 on täidetud ja kostja on esitanud ehitusprotokolli, millest nähtub, et esimese lepingu järgsed tööd olid tehtud kuni vaegtöödeni. Aktid, mis kooskõlastati vana lepingu järgi, allkirjastati uue järgi. Töö, mis tehti esimese lepingu järgi, võeti vastu teise lepingu ajal. Raha oleks pidanud tasuma CEOÜ-le, kes oli teise lepingu osapool, aga kostja raamatupidaja eksis. Maksuamet võttis C OÜ selle arvelt ära ja siis tekkis vaidlusalune olukord.
34.15.11.2011.a tõi kostja välja, et XXX büroohoone viimase kolme tööpäeva (27.29.10.2008.a) ehitustööde päeviku järgi olid C OÜ poolt kõik tööd praktiliselt lõpetatud. 27.10.2008.a viibis ehitusobjektil üks C OÜ töötaja, kes teostas 1 korruse fuajee viimistlustöid, 28.10.2008.a viibis ehitusobjektil samuti vaid üks C OÜ töötaja, kes teostas 1 korruse fuajee tualettruumis maalritöid. 29.10.2008.a ehk viimasel tööpäeval ei viibinud ehitusobjektil ühtegi C OÜ töötajat.
35.29.10.2008.a ehitustööde päeviku lahtrisse 11 (kontroll jne) on märgitud „saadud kätte büroohoone kasutusluba“, mis kinnitab, et tööd objektil olid nimetatud ajaks lõppenud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kõik tööd XXX objektil lõppesid oluliselt varem kui C OÜ juhatuse liige T L pöördus 10. novembril 2008.a kostja poole palvega arved teisiti tasuda ning leping ümber vormistada. Seejuures kattuvad C OÜ poolt teostatud viimased tööd ehk 1 korruse liftihalli viimistlustööd hageja poolt esitatud ehitustööde aktiga nr 1, milline kajastab 1 korruse fuajee töid ning milline on vormistatud sellisena, justkui oleks töid teostanud CEOÜ ehk hageja õigusjärglane. Eeltoodu kinnitab, et CEOÜ ja kostja vahel vormistatud töövõtuleping nr XXX on näilik ning tühine ja kõik ehitustööd olid teostatud C OÜ poolt enne seda, kui nii C OÜ kui ka CEOÜ esindaja T L pöördus kostja poole palvega leping, arved ja aktid ümber vormistada.
36.28.11.2008.a sõlmitud töövõtulepingu nr 32 lisa dokumendil käsitsi kirjutatud tekst „garantiiks jääb raha CE sisse 28.11.2010“ on käsitletav sama kokkuleppe rea „Garantii – XXX“ täiendusena, mille kohaselt jääb garantiiks arvestatud summa töövõtjale välja maksmata garantiiperioodi jooksul. Asjaolu, et kokkuleppes on nimetatud CEOÜ, on seletatav sooviga tulla vastu töövõtja C OÜ palvele vormistada arved jmt ümber CEOÜ-le. Eeltoodust ei järeldu
vähimalgi määral, et kõnealuseid töid, mille kohta töövõtja oli andnud garantii, oleks teostanud
CEOÜ.
37.26.11.2012 esitas kostja vastuse hageja 07.12.2011 hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendamatu, hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Samuti on hageja tegevus hagi esitamisel ja tsiviilasjade liitmise taotlemisel pahatahtlik. Hageja on omandanud mõlemad kostja vastu esitatud väidetavad nõuded, st mõlema nõude puhul on hageja pelgalt õigusjärglane ega ole osalenud kummagi lepingu täitmisel. Kostja märgib, et kuigi nõude omandamine nõude kehtivust ei mõjuta, on käesoleval juhul AS E (pankrotis) nõude omandamine ning hagi esitamine ja liitmise taotlemine pahatahtlik ning teostatud kostja survestamise eesmärgil.
38.Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud 07.12.2011.a hagiavaldusega esitatud nõude olemasolu ning kostjal maksekohustuse tekkimist. Kostja ei aktsepteeri hageja õiguseellase poolt teostatud töid, tööd on tehtud mittenõuetekohaselt ning töid ei ole kohaselt üle antud. Kostja ei ole aktsepteerinud ega heaks kiitnud ühtegi hageja õiguseellase poolt esitatud arvet. Mõlemal hagiavaldusele lisatud arvel puudub selle vastuvõtja ehk tööde tellija allkiri. Teostatud tööde aktile on kostja esindajana alla kirjutanud hr OR. Hageja ei ole hagiavalduses põhistanud ega selgitanud, millistel asjaoludel loeb hageja piisavaks hr R’i poolt teostatud tööde aktide allkirjastamist. Hageja nõue on seega ebaselge. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud tööde üleandmist ning tasunõude tekkimist. Asjaolu, et hageja õiguseellane on väljastanud kostjale arved, millistel puudub teave arvete vastuvõtmise kohta, ei loo kostjal kohustust nimetatud arved tasuda.
39.Hageja on esitanud kostja vastu viiviste tasumise nõude ning viivise arvestuse; viivise päevane määr on 0,5 % ehk 182,5 % aastas. Seejuures nõuab hageja viivist mitte suuremas määras kui põhinõue ehk summas 7 918,65 €. Kostja märgib, et niisugune viivise nõue on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kostja märgib, et viivisemäär on põhjendamatult kõrge ning ebaõiglane. Hageja on nõude omandanud 24. oktoobril 2011.a ning on tasunud nõude eest vähem kui 10% põhinõude summast, mistõttu on viivise nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd hageja on esialgse võlausaldaja õiguseellane ning on omandanud 7 918,65 € suuruse nõude ca 500 € eest, ei saa hagejal olla tekkinud kahju kostja võimaliku viivitamise tõttu. Kostja taotles viivise vähendamist VÕS § 162 alusel. Hageja viivisenõue on põhjendamatult suur ja viivisemäär on ebaõiglaselt kõrge. Isikul, kes on nõude omandanud vähem kui 10% eest nõude tegelikust väidetavast väärtusest, ei saanud tekkida mistahes kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
40.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on tervikuna põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja C OÜ sõlmisid 12.03.2008.a töövõtulepingu XXX hoone sisemiste ehitustööde tegemiseks maksumusega 1 381 004 krooni (summale lisandus käibemaks); 2) kostja ja OÜ CE sõlmisid 20. oktoobril 2008.a töövõtuleping nr XXX samal objektil sisemiste ehitustööde tegemiseks maksumusega 288 986 krooni, millele lisandus käibemaks; 3) kostja kirjutas alla OÜ CE esitatud tööde üleandmise aktidele töövõtulepingu nr XXX alusel summas 298 623 krooni; 4) OÜ CE esitas kostjale töövõtulepingu nr XXX alusel tasumiseks arved kokku summas 298 623 krooni;
5) kostja ei tasunud arveid OÜ CE; 6) 19.12.2008.a kandis kostja 298 623 krooni üle OÜ C (uue ärinimega OÜ TE); 7) OÜ CE sõlmis 25.09.2009.a hagejaga nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ CE loovutas töövõtulepingust nr XXX ja selle lisadest tuleneva rahalise nõude hagejale; 8) 27.02.2009.a sõlmisid kostja ja AS F töövõtulepingu nr XXX tööde teostamiseks objektil XXX, Tallinn; 9) 25.03.2009.a allkirjastasid AS F esindaja ja kostja esindajana OR teostatud tööde akti nr 1, mille kohaselt anti üle teostatud töid mahus 45 028,80 krooni; 10) 08.04.2009.a allkirjastasid samad isikud teostatud tööde akti nr 2, mille kohaselt oli töid teostatud täiendavalt 78 871,20 krooni ulatuses ehk kogumis 105 000 krooni ulatuses. 11) AS F esitas kostjale lepingu alusel kaks arvet, millised kostja jättis tasumata; 12) hageja omandas AS F (uue ärinimega E AS) nõude kostja vastu E AS pankrotimenetluses enampakkumise käigus.
42.Pooled vaidlevad käesolevas asjas, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma väidetava võlgnevuse kahe töövõtulepingu alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ja OÜ CE vahel sõlmitud töövõtuleping nr XXX näiline ja tühine tehing ning kas kostja tasus töövõtutasu õigesti OÜ C . Pooled vaidlevad ka selle üle, kas teostatud tööd on AS F teise töövõtulepingu alusel kohaselt vastu võetud ning hageja töövõtutasunõue sissenõutavaks muutunud. Vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas hageja põhinõue ja viivisenõue töövõtulepingu nr XXX alusel on kostja vastu põhjendatud. Seejärel kohus analüüsib, kas hageja põhinõue ja viivisenõue töövõtulepingu nr XXX alusel on põhjendatud. Hageja põhinõue kostja vastu OÜ-ga CE sõlmitud töövõtulepingu nr alusel
43.Hageja leidis, et kuivõrd kostja tasus lepingulise võlgnevuse summa C OÜ-le, ei tasutud võlgnevust kohasele võlausaldajale ning kostja ei ole põhistanud, millest tulenevalt loeb ta oma kohustuse hageja ees eksliku ülekande tegemise tõttu täidetuks. Nõude loovutamisest teavitas hageja kostjat 25.05.2009.a. Hageja arvates ei oma tema nõude lahendamisel tähtsust, kas töövõtulepinguga nr XXX loodi kostjale uus kohustus või loovutati C OÜ nõue kostja vastu OÜ CE. Töövõtulepingu nr XXX väidetav kehtetus ei mõjuta nõude loovutamist hagejale. OÜ CE ja OÜ C vahelise väidetava õigussuhte pooleks kostja ei ole ning ta ei saa nõuda selle tehingu tühisuse tuvastamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et loovutamisleping oleks tühine. Sisuliselt kostja kinnitas oma 09.04.2009.a kirjas, et alates 2008.a septembrist teostas objektil töid CEOÜ. Viimane kasutusluba väljastati objektile 16.12.2008.a. Rahaliste kohustuste mittetäitmine on kostja tavaline käitumismuster.
44.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja väitis, et hageja ei ole teda nõude loovutamisest teavitanud. Nõude loovutamisest ei ole teatanud ka CEOÜ. Tegelik töövõtuleping, mille alusel töid tehti, sõlmiti 12.03.2008.a OÜ-ga C . Vaidlusalune töövõtuleping nr XXX vormistati C OÜ endise juhatuse liikme palvel selleks, et välistada võlausaldajate nõuete täitmine nimetatud ettevõtte poolt. Tööd objektil tegi tegelikult OÜ C , kellel aga tekkis maksuvõlg. CEOÜ pöördus kostja poole sooviga lepingud ümber vormistada siis, kui tegelikult olid tööd objektil C OÜ poolt juba teostatud. C OÜ saatis tegelikult kostjale veel 03.12.2008.a aktide ja arvete projektid, mis kattusid hilisemate CEOÜ arvete ja aktidega. Ehitustööde protokollist nr 19 nähtub, et juba
3.oktoobril 2008 oli C OÜ poolt teostamata tööde maht minimaalne. C OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel oleks C OÜ saanud teha töid veel summas 951 657 krooni, kuid vastupidiselt loogikale palus T L see leping lõpetada ja vormistada uus leping, millega CEOÜ võttis enda kanda garantiikohustuse.
45.Kostja leidis, et esialgse töövõtulepingu mahu ja maksumuse muutmine ning uue lepingu sõlmimine olid üksnes näilikud tehingud, mis ei vastanud poolte tegelikule tahtele. TsÜS § 89 lg-st 2 ja TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt ei toonud niisugused näilikud tehingud kaasa õiguslikke
tagajärgi ja kostja tasus võlgnevuse õigesti C OÜ-le. Hageja nõuet ei ole aga olemas, kuna CEOÜ ei saanud hagejale loovutada nõuet, mida tal endal ei olnud. Alternatiivselt väitis kostja, et esialgse töövõtulepingu mahu ja maksumuse muutmine ning uue lepingu sõlmimine olid tühised tehingud TsÜS § 86 lg 1 alusel, sest tehingud olid vastuolus heade kommete ning avaliku korraga. Kostja väitis ühtlasi, et alternatiivselt on esialgse töövõtulepingu mahu ja maksumuse muutmine ning aktide ja arvete ümbervormistamine tühine TsÜS § 129 lg 1 kohaselt kui esindusõiguseta tehtud tehing.
46.Kohus kostja väidetega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole kostja ning CEOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr XXX, millele tuginedes on hageja kostja vastu nõude esitanud, tühine tehing.
47.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastusemise sätetel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Seadus ei sätesta konkreetselt, millised on need head kombed või avaliku korra normid, milliste rikkumise puhul on tehing tühine. Headele kommetele saab tugineda siis, kui on vaja kaitsta ühiskonna jaoks olulisi väärtusi. Avaliku korraga on vastuolus selline käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. TsÜS § 86 on üldnormiks ning see norm kuulub kohaldamisele juhul, kui muid tehingu tühisuse aluseid ei ole. Muude aluste olemasolul, vaatamata sellele, kas nende alustega kaasneb ka heade kommete vastasus või mitte, heade kommete vastasusele eraldi tugineda ei ole vaja.
48.Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks või taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksitab ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldiste põhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgist, heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RK TKo 3-2-1-111-08, p 23, 3-2-1-80-05, p 23).
49.TsÜS § 89 lg 1 järgi loetakse näilikuks tehingut, mille puhul on pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 näeb ette, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
50.TsÜS § 89 kujutab endast erinormi TsÜS § 86 suhtes. Näiliku tehingu puhul soovivad pooled tekitada õigusnäivust ja määrav on poolte tegelik tahe. Kui tehing on näilik ja sellel põhjusel tühine, ei ole vaja enam täiendavalt selgitada tehingu võimalikku vastuolu seadusest tuleneva keelu või heade kommetega. Riigikohus on rõhutanud, et tehingu tühisuse tuvastamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete või näilisuse tõttu. Leping ei saa korraga olla näilik ja vastuolus heade kommetega (RK TKo 3-2-1-140-07, p 32, 3-2-1-13-06, p 37). TsÜS § 89 lg 1 järgi eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, so tehingu sisulist hindamist. (RK TKo 3-2-1-137-09, p 11, 3-2-1-139-08, p 18). Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub vastava väite esitajal (RK TKo 3-2-1-11-01, p 22).
51.TsÜS § 129 lg 1 näeb ette, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguseta esindaja poolt teise isiku nimel tehtud mitmepoolne tehing on hõljuvalt kehtetu, st tehing on selle tegemise hetkel küll esindusõiguse puudumise tõttu tühine, ent esindatav võib tehingu heaks kiita. TsÜS § 129 lg 3 näeb ette, et kui isik on teinud tehingu
esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.
52.Riigikohtu seisukohti arvestades tuleb kohtul käesolevas asjas esmalt tuvastada, kas 20.10.2008.a töövõtuleping nr XXX näol on tegemist näiliku tehinguga. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ja CEOÜ vahel on 20.10.2008.a allkirjastatud leping nr XXX (toimiku 1. kd, lk 6-18). Lepingu p 3.7. nägi ette, et töövõtja CEOÜ jätkab C OÜ poolt objektil teostatud töid. Vastavalt punktile 4.1. pidi töövõtja tegema sisemisi ehitustöid vastavalt projektile XXX objektil Tallinnas. Lepingu punkti 7.1. järgi pidid tööd algama 01.11.2008.a ja lõppema 05.12.208.a. Lepingu maksumuseks loeti punkti 7.2 järgi 288 986 krooni. Täpsemalt oli lepingus märgitud erinevate etappide tööde (sh 1. korruse fuajee sisetööde, 12. korruse tööde, tüüpkorruste 3, 4, 8, 9, 10, 11 ja 12 liftihallide sisetööde, tüüpkorruste liftihallide lisatööde, trepikoja ja liftišahtide lisatööde ning esimese korruse fuajee lisatööde) maksumus.
53.Lepingu punktist 4.2.1. tulenes, et tööde mahuks loeti rentnike siselahendite alusel baastaset ületavate lisatööde hinnapakkumise tegemine. Lepingu punkti 7.3. järgi pidi lepingu maksumust muudetama vastavalt eelnevalt kokkulepitud ühikhindadele ja rentnike siselahendites toodud tööde mahtudele, mille kohta teeb töövõtja igal konkreetsel juhul hinnapakkumise. Hindadele lisandus käibemaks (p 7.4.). Seega sisaldas 20.10.2008.a sõlmitud leping otsest viidet varasemale lepingule kostja ja C OÜ vahel. Erinevalt varasemast lepingust oli 20.10.2008.a sõlmitud lepingu tööde maht oluliselt väiksem.
54.12.03.2008.a oli E-E OÜ ja C OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr 32 (toimiku 1. kd, lk 4753). Lepingu punkti 2.1. järgi oli selle objektiks büroohoone XXX sisemised ehitustööd, mida töövõtja pidi sama lepingu punkti 4.1. kohaselt teostama vastavalt projektile. Tööde mahu määratlemisel tuli muuhulgas arvesse võtta rentnike siselahendite alusel baastaset ületavate lisatööde hinnapakkumiste alusel (p 4.2.1.). Lepingu punkti 7.1. järgi tuli töid alustada 31.03.2008.a ja lõpetada 2008.a oktoobris. Tööde kogumaksumuseks oli lepingu p 7.2. kohaselt kokku 1 381 004 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et antud lepingu alusel töid kogumahus ei teostatud.
55.OÜ C juhatuse liikmena saatis T L 10.11.2008.a e-kirja kostja esindajale JT(toimiku 1. kd, lk 54). Selles kirjas küsis T L, kas oleks võimalik C OÜ viimast arve võimalik tasuda otse firmale SKja VG objektile tarnitud materjalide eest. Palvet põhjendas ta sellega, et C OÜ-l on paljudelt tellijatelt pankrottide ning majandusraskuste tõttu raha saamata, mistõttu asutakse C OÜ-d likvideerima. T L kinnitas, et jätkab edasist tegevust firmaga OÜ CE, mis võtab üle garantii kohustused objektil tehtud tööde eest.
56.28.11.2008.a kuupäevaga on kostja ning C OÜ koostanud muudatuse nr 1 töövõtulepingule nr 31 (toimiku 1. kd, lk 73). Muudatuse kohaselt on lepingu maksumuseks loetud 429 347 krooni. Garantii summaks on loetud 21 4XXX krooni. Lepingu alläärele on käsitsi lisatud märkus: „Garantiiks jääb raha CE sisse 28.11.2010“. C OÜ nimelt on kokkuleppe allkirjastanud T L. Seega nähtub antud tõendist, et kostja ja C OÜ vähendasid varasema töövõtulepingu tööde mahtu ning nägid ühtlasi ette, et C OÜ poolt tehtud tööde eest annab garantii CEOÜ.
57.Poolte vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et kostja allkirjastas CEOÜ lepingu alusel esitatud teostatud tööde üleandmise aktid ehk võttis tööd vastu. Samuti puudub vaidlus selle üle, et CEOÜ esitas kostjale 28.11.2008.a kuus arvet. Arve nr 16 esitati summas 96 031 krooni (toimiku 1. kd, lk 19) ning arve aluseks oli mõlema poole poolt allkirjastatud teostatud tööde akt nr 08/76 (toimiku 1. kd, lk 20), mis koostati 28.11.2008.a ning mille kostja esindaja allkirjastas tellijana 17.12.2008.a. Arve nr 17 esitati summas 40 752 krooni (toimiku 1. kd, lk 21). Arve
aluseks oli 28.11.2008.a koostatud ning kostja esindaja poolt 17.12.2008.a allkirjastatud teostatud tööde akt nr 08/77 (toimiku 1. kd, lk 22-23). Arve nr 18 esitati summas 27 295 krooni (toimiku 1. kd, lk 24) ja arve aluseks oli 28.11.2008.a koostatud ning kostja poolt 17.12.2008.a allkirjastatud akt nr 08/78 (toimiku 1. kd, lk 25). Arve nr 28 esitati summas 48 609 krooni (toimiku 1. kd, lk 26) ning antud arve aluseks oli 28.11.2008.a koostatud ja tellija poolt 17.12.2008.a allkirjastatud teostatud tööde akt nr 1 (toimiku 1. kd, lk 27). Arve nr 29 esitati summas 48 999 krooni (toimiku 1. kd, lk 28), arve aluseks oli 28.11.2008.a koostatud ning tellija poolt 17.12.2008.a allkirjastatud akti nr 1 lisa 2 (toimiku 1. kd, lk 29). Arve nr 30 esitati summas 36 937 krooni ning selle arve aluseks oli 28.11.2008.a koostatud ning tellija poolt 17.12.2008.a allkirjastatud teostatud tööde akti nr 1 lisa 3 (toimiku 1. kd, lk 31). Kõigi arvete tasumise tähtaeg oli 19.12.2008.a.
58.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et esitatud arvete alusel maksmisele kuuluva summa kandis kostja üle C OÜ-le. Maksekorraldusest (toimiku 2. kd, lk 122) nähtub, et kostja kandis 19.12.2008.a C OÜ üle 298 623 krooni selgitusega „Arvete 16, 17, 30, 18, 29, 28 tasumine“.
59.Kostja on kohtule esitanud OÜ C raamatupidaja Anu Suur`e 03.12.2008.a e-kirja (toimiku
1.kd, lk 59), millega ta on saatnud kostjale arved nr 11-1, 11-2 ning akti novembrikuu eest. Ilmselt olid e-kirjale lisatud arved nr 11/01 ja 11/02 (toimiku 1. kd, lk 60-XXX). Kas e-kirjale olid lisatud ka aktide nr 08/76, 08/77 ja 08/78 projektid, millised esitas kostja (toimiku lk 62-65), ainuüksi e-kirjast endast ei nähtu. E-kirjast võib vaid järeldada, et kostjale edastati üks novembrikuu akt, mitte kolm. Vaidlus puudub selle üle, et nende arvete alusel kostja töövõtutasu tegelikult ei maksnud.
60.Harju Maakohtu 15.05.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud JT ütlustest (toimiku 2. kd, lk 129-130) nähtub, et OÜ C tegi ära tööde esimese etapi kuni 2008.a augustini, mis võeti aktide alusel vastu ja mille eest esitatud arved kostja poolt tasuti. Tunnistaja kinnitas, et novembris 2008.a saatis T L talle e-kirja, milles palus edasiste arvete alusel raha kanda otse C OÜ tarnijatele. Tunnistaja vastas e-kirjale suuliselt ega nõustunud sellega. Seejärel pöördus T L tunnistaja sõnul kostja poole ja soovis 55% ulatuses tööd ümber vormistada CEOÜ-le, millega kostja nõustus. Tunnistaja ütluste kohaselt lepiti kokku, et C OÜ tööde mahud vormistatakse ümber CEOÜ-le. XXX. Ümbervormistamine hõlmas tehtud tööde mahtusid alates augusti keskpaigast kuni 28.10.2008.a. 17.12.2008.a sõlmiti lepingu muudatus C OÜ-ga ning fikseeriti tööde mahuks 506 000 krooni koos käibemaksuga. Seega täpsustati ja vähendati tunnistaja sõnul C OÜ tööde mahtu. Ülejäänud tööd, mille maht oli umbes 300 000 krooni, vormistati CEOÜ nimele. Tunnistaja kinnitas, et need tööd võeti vastu, kuid raha nende eest sattus eksituse tõttu C OÜ arvele. Samuti selgitas tunnistaja, et esialgne leping C OÜ-ga oli 2008.a märtsis sõlmitud suurema mahu peale, kui tegelikult töid tehti, sest kostjale ei õnnestunud ruumidele rentnikke leida ning tööde tegemine toimus rentnike sisekujunduse lahenduste alusel.
62.Äriregistri väljavõtte kohaselt (toimiku 1. kd, lk 55-57) oli T L ettevõtte TEOÜ (endise ärinimega C OÜ) juhatuse liige ajavahemikul 10.02.2004.a kuni 24.11.2008.a. Krediidiinfo raporti kohaselt (toimiku 1. kd, lk 58) oli TEOÜ-l seisuga 07.09.2009.a maksuvõlg summas 658 158 krooni ning intressivõlg summas 147 095 krooni.
63.Harju Maakohtu 05.08.2011.a määrusest kriminaalasjas nr 1-09-16452 (toimiku 2. kd, lk 1-2) nähtub, et 27.01.2011.a anti T L kohtu alla süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi. Määruse kohaselt eraldati antud menetlusest materjalid OÜ C suhtes süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi. Kas või millisel viisil on lõppenud menetlus OÜ C suhtes, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.
64.Harju Maakohtu 19.09.2011.a otsusest kriminaalasjas nr 1-09-16452 (toimiku 2. kd, lk 4-35)
nähtub, et T L esitati süüdistus selles, et ta C OÜ juhatuse liikmena esitas perioodil 01.01.2005 kuni 30.11.2006.a maksuhaldurile käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid. T L mõisteti antud otsuse kohaselt KarS § 3891 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanekus õigeks.
65.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei saa kohus nõustuda kostja väidetega, milliste kohaselt oli 28.10.2008.a kuupäevaga allkirjastatud töövõtuleping kostja ja OÜ CE vahel näilik tehing. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et poolte tahteks antud tehingu allkirjastamisel oleks olnud õigusnäivuse loomine ning et poolte tahe oleks olnud suunatud mõne muu tehingu tegemisele. Asjas kogutud tõenditest nähtub üheselt, et mõlemate poolte ühine tahe oli suunatud OÜ-ga C sõlmitud lepingu muutmisele, teostatud tööde eest tasumise nõude ning garantiikohustuse üleandmisele OÜ CE. Mistahes muud poolte tahet 28.10.2008.a lepingu allkirjastamisel kostja tõendanud ei ole.
66.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 28.10.2008.a kokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oleks olnud OÜ C võlausaldajate kahjustamine või maksukohustuse täitmise vältimine. Krediidiinfo raportist ei nähtu, et OÜ-l C oleks maksuvõlg olemas olnud juba 28.10.2008.a või 17.12.2008.a, mil vaidlusalune töövõtuleping sõlmiti. Krediidiinfo raporti kohaselt tekkis OÜ-l TE(OÜ C uus ärinimi) maksuvõlg alles aasta hiljem ehk 07.09.2009.a. T L`ule esitati süüdistus seoses väidetava maksupettusega, mis aga oli toimunud oluliselt varem, kui vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimine. Esitatud süüdistuse osas mõisteti ta õigeks ning muude maksupettuste või võlausaldajate huvide rikkumist T L või OÜ C poolt kostja tõendanud ei ole. XXX. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu kohtu hinnangul seda, et 28.10.2008.a kokkulepe oleks mistahes moes vastuolus heade kommetega. Kostja ise ei ole välja toonud ega põhistanud, milliste heade kommetega antud tehing vastuolus oleks olnud. Riigikohus on leidnud, et iseenesest ei ole poolte kokkulepped tööde eest tasumisel, mis on suunatud mõne maksu tasumata jätmisele, tühised tehingud (RK TKo 3-2-1-80-09, p 10). Isegi juhul, kui pooled oleksid sõlminud hageja nõude aluseks oleva töövõtulepingu selleks, et C OÜ võimalikud võlausaldajad ei saaks oma nõudeid töövõtutasu arvelt rahuldada, ei tooks see iseenesest kaasa töövõtulepingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Ühte võlausaldajat kahjustav tehing võib pankrotimenetluse korral olla aluseks tehingu tagasivõitmisele, kuid seesugust tagasivõitmise nõuet vaidlusaluste tehingute osas esitatud ei ole.
68.Kohus leiab, et kostja viited TsÜS § 129 lõikele 1 ei ole iseenesest asjakohased. Vaidlus puudub selle üle, et T L ei olnud enam OÜ C juhatuse liige ajal, mil kostja ja C OÜ allkirjastati kokkulepe 12.03.2008.a töövõtulepingu nr 32 muutmise kohta (toimiku 1. kd, lk 73). Kohtule ei ole teada, kas OÜ C on antud tehingu heaks kiitnud või mitte. Kostja väited antud tehingu osas ei ole asjakohased seetõttu, et hageja nõue kostja vastu ei põhine mitte antud tehingul, vaid kostja ja OÜ CE vahel 20.10.2008.a sõlmitud töövõtulepingul, mille alusel on kostja tööd vastu võtnud.
69.VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Seega tuleneb seadusest üldine põhimõte, mis omakorda tuleneb lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõttest. Pooled võivad nendevahelise kokkuleppe alusel alati lepingut muuta või selle lõpetada. Tuginemine lepingulise võlasuhte kestmisele oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu siis, kui lepingupool ise on lepingulise suhte lõppemisega nõustunud.
70.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi
teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 näeb ette, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja seni asemele. VÕS § 165 järgi võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada vaid ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet või muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Üldise põhimõtte kohaselt on nõude loovutamine vormivaba ning oluline on see, et nõude loovutamine peab olema piisavalt selgelt määratletud.
71.VÕS § 175 järgi on samuti võimalik kohustuse ülevõtmine. VÕS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kohustuse ülevõtmise all peetakse silmas lepingus kohustatud isiku vahetust ja tulemusena vahetub võlasuhte pool ning selline kohustuse ülevõtmine võib toimuda võlausaldaja ja uue võlgniku vahelise kokkuleppega. Senine võlgnik vabastatakse varasemate kohustuste täitmisest. Antud tehingu sõlmimine on põhimõtteliselt vormivaba.
72.Eeltoodud sätetest nähtub, et kui pooled on sõlminud vastastikuste kohustustega lepingu, näiteks töövõtulepingu, on võimalik seda lepingut poolte vahel muuta ja lõpetada, samuti on võimalik töövõtulepingust tulenevad töövõtja kohustused uuele töövõtjale üle anda ja töövõtulepingust tulenevat töövõtu tasunõuet on võimalik loovutada. Töövõtulepinguliste suhete muutmine pooltevahelise kokkuleppe alusel on võlaõigusseaduse alusel kohane ja lubatav.
73.VÕS § 29 reguleerib, millest lähtuda lepingu tõlgendamisel. VÕS § 29 lg 1 järgi on lepingu tõlgendamisel kõige olulisem poolte ühine tegelik tahe. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 järgi ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte endi varasemaid tõlgendusi, poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki.
74.Kohus leiab, et kostja ja CE OÜ tegelikuks tahteks 20.10.2008.a lepingu sõlmimisel oli üle anda varasemad C OÜ töövõtja kohustused CEOÜ (sh garantii andmisest tulenevad kohustused vastavalt lepingu punktile 8) ning loovutada varasem C OÜ töövõtu tasunõue uuele võlausaldajale CEOÜ-le. Poolte selline ühine tahe nähtud tunnistajana üle kuulatud JT ütlustest, samuti tööde teostamist ja üleandmist tõendavatest tõenditest. Kõik tööde üleandmisevastuvõtmise aktid on kostja poolt allkirjastatud 17.12.2008.a. Samas nähtub kostja esitatud ja 03.10.2008.a koostatud ehitusnõupidamise protokolli nr 19 punktist 3.1. (ärakiri toimiku 1. kd, lk 66-70, originaal toimiku 1. kd, lk 173-177), et koosoleku toimumise ajaks tuli kõrvaldada veel C OÜ töödes esinevaid puudusi.
75.Ehitustööde päeviku väljavõtte ärakirjast (toimiku 1. kd, lk 169-171) nähtub, et 27.10.2008.a tegi C OÜ üks töötaja 1. korruse fuajees viimistlustöid. 28.10.2008.a tegi samuti üks C OÜ töötaja maalritöid 1. korruse fuajees. 29.10.2008.a C OÜ töötajate poolt töö tegemist päevikusse märgitud ei ole. Päevikusse on tehtud kanne, mille järgi on kätte saadud büroohoone kasutusluba. Ehitusregistri väljavõtte kohaselt (toimiku 1. kd, lk 183-186) väljastati XXX büroohoonele kasutusluba mitmes järgus. 16.12.2008.a väljastati kasutusluba büroohoone II ehitusjärjekorrale ehk 1. korruse äripinnale vasakpoolses tiivas ning 8. korruse büroopinnale. 29.10.2008.a väljastati kasutusluba 1. korruse äripinnale parempoolses tiivas, samuti 5., 6. ja 7. korruse büroopinnale. 13.10.2009.a oli väljastatud kasutusluba büroohoone V ehitusjärgule ehk
9.korruse büroopinnale paremas tiivas ja 10. korruse büroopinnale.
76.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates nähtub nendest, et suurem osa lepingulisi töid oli C OÜ poolt ilmselt juba teostatud enne 28.10.2008.a töövõtulepingu allkirjastamist kostja ja CEOÜ vahel, kuid töid ei olnud veel üle antud, mistõttu ei olnud töövõtja tasunõue nende tööde osas muutunud sissenõutavaks ning garantiikohustus ei olnud veel tekkinud. Seega olid veel olemas C OÜ kohustused, mida ta võis CEOÜ üle anda ning tal oli ka tööde teostamisest tulevikus tekkiv tasunõue, mille ta võis loovutada.
77.Kuivõrd 28.11.2008.a kuupäevaga on kostja ning C OÜ koostanud ka muudatuse nr 1 töövõtulepingule nr 31 (toimiku 1. kd, lk 73) ja vähendanud sellega esialgse lepingu tööde mahtu, nähtub kogutud tõenditest kogumis, et kostja soovis varasema töövõtjaga C OÜ-ga lepingulist suhet lepingus endas ettenähtuga võrreldes varem lõpetada. 28.10.2008.a vaidlusaluses töövõtulepingus kostja ja CEOÜ vahel on punktis 3.7. selgelt viidatud, et CEOÜ jätkab varasemaid C OÜ poolt objektil tehtud töid. Seega leppis kostja C OÜ-ga ning CEOÜga sõlmitavates kokkulepetes kokku lepinguliste suhete ümberkujundamises, mille tulemusena pidi CEOÜ viima tööd objektil lõpuni, andma need üle, andma garantiikohustuse ja saama tööde eest tasu. Kuigi pooled ise ei ole 20.10.2008.a lepingus kasutanud väljendeid „kohustuse üleandmine“ või „nõude loovutamine“, tuleneb vastav poolte tahe poolte käitumisest, poolte endi antud tõlgendustest ning teistest asjas kogutud tõenditest.
78.Kostja ise on kohtueelselt andnud lepingulistele suhetele just säärase tõlgenduse. 09.04.2009.a saatis kostja CEOÜ ning TEOÜ kirja (toimiku 1. kd, lk 32), milles kinnitas, et kandis 19.12.2008.a ekslikult C OÜ arvele üle 298 623 krooni. Vaatamata kostja nõudele ei laekunud see summa kostjale tagasi. Kirjas on märgitud: „Raha pidime kandma osaühingule CE (reg nr XXX). Eksituse tekkimise põhjus oli nimede sarnasus ja see, et varasem leping oli sõlmitud C OÜ-ga. C OÜ tegi töid meie ehitusobjektil kuni septembrini 2008.a.“ Seega on kostja ise tunnistanud, et töövõtutasu nõue oli üle läinud CEOÜ ning kostjal tuli maksta tasu nimelt CEOÜ-le, millise kohustuse jättis kostja väidetavalt eksituse tõttu täitmata. Kohus leiab, et eksitus kohustuse täitmisel ebaõigele isikule ei vabastanud kostjat kohustusest tasuda töövõtutasu kohasele võlausaldajale.
79.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et lepingulised tööd teostati nõuetekohaselt, anti kostjale üle ning kostjal tellijana lasus kohustus tööde eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 79 lg 1 näeb ette, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks VÕS § 169 lõikes 1 nimetatud juhul. Käesolevas asjas ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, et ta oleks kohustuse täitnud C OÜ CEOÜ nõusolekul või hilisemal heakskiidul.
80.Nõude loovutamise korral on VÕS § 169 lg 1 järgi võlgnikul võimalik täita kohustus senisele võlausaldajale ning kohustus loetakse õigele isikule täidetuks, kui võlgnik ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma. Antud juhtumi puhul oli kostja täielikult teadlik nõude loovutamisest, sest nõude loovutamist ja kohustuse ülevõtmist puudutavad kokkulepped kirjutati alla kostja enda osalusel. Kostja on ühtlasi kinnitanud, et tasus töövõtutasu senisele võlausaldajale C OÜ eksituse tõttu. Seega täitis kostja nõude ebakohasele isikule ning kostja ei ole oma lepingulist kohustust kohaselt täitnud.
81.Kohus ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt ei teavitatud teda nõude loovutamisest hagejale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on
nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja teatas kostjale nõude loovutamisest oma 25.05.2009.a pöördumises, milles ta nõudis kostjalt rahalise kohustuse täitmist (toimiku 1. kd, lk 33-36). Sisuliselt on kostja hageja nõudele vastu vaielnud põhjendusel, et ta tasus töövõtutasu juba C OÜ-le. Kuna tegemist oli isikuga, kellel ei olnud õigust töövõtutasu CEOÜ asemel vastu võtta, on kostja jätnud oma lepingulise kohustuse täitmata. Hageja põhinõue kostja vastu 20.10.2008.a töövõtulepingu nr XXX alusel kuulub seetõttu rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 298 623 krooni ehk 19085,49 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu OÜ-ga CE sõlmitud töövõtulepingu nr XXX alusel
82.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja viitas, et töövõtulepingu punkti 7.7 järgi pidi arve tasumine toimuma 21 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest. Töövõtulepingu punktis 9.7 leppisid OÜ CE ja kostja kokku, et juhul, kui kostja viivitab töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on OÜ-l CE õigus nõuda kostjalt viivise tasumist 0,5% tähtajaks tasumata jäänud summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata summast. Hageja arvestas, et lepingulise viivise määra alusel on ühes päevas tasumisele kuuluva viivise summa 1493,16 krooni. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt viivist kuni 10% ulatuses tasumata summalt ehk kogumis summas 29 862,30 krooni.
83.Menetluse käigus hageja suurendas oma viivisenõuet. Hageja leidis, et kostja lepingu rikkumine on tahtlik ja pahauskne, mistõttu ei kuulu viivise piirang lepingu punkti 9.7. alusel VÕS § 106 lg 2 järgi kohaldamisele. Seisuga 23.11.2009.a oli kostja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega üle 321 päeva (arvete maksmise tähtajad oli 22. detsember 2008.a ja 5. jaanuar 2009.a). Seega ületaks viivis põhisummat 321*0,5%=160,5%. Hageja nõudis viivist osaliselt ehk summas, mis ei ületa põhisummat. Hageja palus seega kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 298 623 krooni.
84.Kostja vaidles viivise nõudele vastu ja leidis, et kuivõrd tal ei ole põhinõude tasumise kohustust, ei saa tal ka olla viivise tasumise kohustust. Kostja on põhinõude tasunud tegelikule võlausaldajale.
85.Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
86.VÕS § 106 lg 2 sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda, on tühine. VÕS § 106 lõikest 1 tuleneb, et võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Seega tuleneb seadusest, et üldjuhul on pooltel õigus kokku leppida, kuidas või millisel viisil õiguskaitsevahendeid piirata.
87.Hageja viivisenõude aluseks olev töövõtulepingu punkt 9.7. iseenesest ei määratle, et viivise nõude piiramine on kohaldatav ka tellija tahtliku rikkumise puhul. Kostja tahtlikku kohustuse rikkumist ei ole hageja antud asjas tõendanud ning see ei nähtu asjas kogutud tõenditest. Asjas kogutud tõenditest tuleneb, et kostja kandis töövõtutasu ekslikult üle OÜ C , esitas seejärel ekslikult tasutud summa tagastamise nõude, mida aga ei rahuldatud. Samuti nähtub asjas
kogutud tõenditest, et kostjal endal olid makseraskused, mis ei võimaldanud tal kohustust täita. Seetõttu leiab kohus, et hageja viivisenõue kuulub piiramisele lepingu punktis 9.7. märgitud viisil. Lepingu säte ei ole tühine ning kuulub täitmisele. Hageja viivisenõue kostja vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks viivisena välja mõista 29 862,30 krooni ehk 1908,55 eurot. Hageja ülejäänud viivisenõue (19085,49 eurot – 1908,55 eurot) summas 17 176,94 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja põhinõue kostja vastu AS-ga F sõlmitud töövõtulepingu nr XXX alusel
88.Hageja esitas teise nõude kostja vastu viimase ning AS F (uue ärinimega E AS, pankrotis) vahel 27. veebruari 2009.a. sõlmitud töövõtulepingu nr XXX alusel. AS F on töövõtulepingu alusel oma kohustused täitnud, mida tõendavad tööde üleandmise aktid. Töövõtja tasu nõue summas 7 918,65 eurot (sh käibemaks) on muutunud sissenõutavaks. AS F poolt kostjale esitatud arved jäid tasumata. Hageja omandas nõude kostja vastu E AS (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud enampakkumise tulemusena.
89.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja omandas nõude pahatahtlikult. Kostja ei aktsepteeri hageja õiguseellase poolt teostatud töid, sest tööd on tehtud mittenõuetekohaselt ning töid ei ole kohaselt üle antud. Kostja ei ole aktsepteerinud ega heaks kiitnud ühtegi hageja õiguseellase poolt esitatud arvet. Mõlemal hagiavaldusele lisatud arvel puudub selle vastuvõtja ehk tööde tellija allkiri. Teostatud tööde aktile on kostja esindajana alla kirjutanud OR ning hageja ei ole põhistanud, millistel asjaoludel loeb hageja piisavaks antud isiku poolt teostatud tööde aktide allkirjastamist.
90.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ja F AS vahel sõlmiti 27.02.2009.a töövõtuleping nr XXX (toimiku 2. kd, lk 54-59), mille järgi olid lepingu objektiks Tallinnas, XXX asuva büroohoone tööd. Töövõttu kuulusid lepingu p 3 järgi 8. korruse Struktuur Meedia klaasvaheseinad, lükanduksed, käepidemed, kaablikanalid, pistikud ning lülitid vastavalt F AS hinnapakkumisele nr 198. Tööde lepinguliseks maksumuseks loeti vastavalt lepingu punktile 4 105 000 krooni, millele pidi lisanduma käibemaks. Tööde teostamise ajaks lepiti punktis 5 kokku 30.03.3009.a kuni 03.04.2009.a. Lepingu punkti 7 järgi oli töövõtjal õigus maksetähtaegade rikkumise korral nõuda tellijalt viivist 0,5% päevas võlguolevast summast. Lepingu punktis 18.2 oli märgitud, et tellija esindaja tehnilistes küsimustes on OR.
91.Tööde üleandmise osas nägi lepingu p 6 ette, et tellija finantseerib töö tegemist vastavalt tehtud tööde mahule, mille kohta koostatakse tööde üleandmise-vastuvõtuakt tellija vormil. Akti allkirjastab tellija poolt objektijuht. Peale akti allkirjastamist koostab töövõtja sama kuupäeva arve ja esitab selle tellijale.
92.25.03.2009.a allkirjastasid AS F esindaja ja kostja esindajana OR teostatud tööde akti nr 1 (toimiku 2. kd, lk 62), mille kohaselt anti üle teostatud töid mahus 45 028,80 krooni. 08.04.2009.a allkirjastasid samad isikud teostatud tööde akti nr 2 (toimiku 2. kd, lk 63), mille kohaselt oli töid teostatud täiendavalt 78 871,20 krooni ulatuses ehk kogumis 105 000 krooni ulatuses. AS F esitas kostjale lepingu alusel kaks arvet. 25.03.2009.a esitati arve nr 290154 summas 45 028,80 krooni ehk 2877,86 eurot (toimiku 2. kd, lk 64). 08.04.2009.a esitati arve nr 290198 summas 78 871,20 krooni ehk 5040,79 eurot (toimiku 2. kd, lk 65). Samuti on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et hageja omandas nõude kostja vastu AS E (endise ärinimega AS F ) pankrotimenetluses enampakkumise korras (toimiku 2. kd, lk 71-72).
93.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja antud nõudele on alusetud. Kostja on omaks võtnud, et lepingu alusel teostatud tööd on vastu võtnud OR, kes on lepingus märgitud kostja tehniliseks esindajaks. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulenenud, et tööde üleandmisevastuvõtmise aktile võis alla kirjutada ainult kostja seaduslik esindaja. Seega on kostja tööd
vastu võtnud. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et kostja pidi lisaks tööde üleandmisevastuvõtmise aktidele pidanud töövõtja poolt esitatud arved heaks kiitma või allkirjastama. Leping nägi ette, et töövõtjal oli õigus esitada arved pärast tööde vastuvõtmist.
94.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Samuti sätestab VÕS § 637 lg 4, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
95.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OR näol oli tegemist kostja töötajaga, kes esindas kostjat tellijana töövõtja ees töövõtulepingust nr XXX tulenevates suhetes. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus – või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. OR oli lepingus märgitud kostja esindajaks ning ta oli kostja töötaja. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millest tulenevalt tema hinnangul puudusid OR õigused kostja nimel lepinguliste tööde vastuvõtmiseks. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandusja kutsetegevuses ning OR tegevus tööde vastuvõtmisel oli seotud kostja majandus- ja kutsetegevusega. Seega kostja vastutab OR tegevuse eest tööde vastuvõtmisel.
96.Kostja väidete kohaselt ei olnud tööd teostatud nõuetekohaselt, kuid vastavaid väiteid ei ole kostja sisuliselt põhistanud ega tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, millal ning millistest töödes esinenud puudustest ta AS F teavitas. VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Kuivõrd asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõtjat mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist nendes esinenud puudustest teavitanud ja kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt, on kostja kohtumenetluse toimumise ajaks minetanud oma õiguse väidetavatele puudustele tugineda.
97.Eeltoodu alusel kuulub hageja põhinõue kostja vastu töövõtulepingu nr XXX alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 918,65 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu AS-ga F sõlmitud töövõtulepingu nr XXX alusel
98.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja tõi välja, et töövõtulepingu nr XXX punkti 7 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas. Arve nr 290154 tasumisega oli kostja kuni pankrotihoiatuse esitamise ajaks viivitanud 575 päeva ja seega oli viivise suurus 575 x 0,5% x 45 028,80=129 457,80 krooni. Arve nr 290198 tasumisega on viivitatud 546 päeva ja seega on viivise suurus 546 x 0,5% 78 871,20 ≈ 215 318,38 krooni. Hageja viivisenõue kokku on 344 776,18 krooni ehk 22 035,21 eurot. Hageja esitas kõrvalnõude osaliselt kuni põhinõude suuruseni ehk summas 7 918,65 eurot (sellest 2 877,86 eurot arve nr 290154 järgse viivisenõudena ja ülejäänu arve nr 290198 järgse viivisenõudena). Hageja palus kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 7 918,65 eurot.
99.Kostja pidas viivisenõuet on põhjendamatuks ja ebaproportsionaalseks. Viivisemäär on põhjendamatult kõrge ning ebaõiglane. Hageja omandas nõude 24. oktoobril 2011.a ning tasus selle eest vähem kui 10% põhinõude summast, mistõttu on viivise nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd hageja on esialgse võlausaldaja õiguseellane ning on omandanud 7 918,65 € suuruse nõude ca 500 € eest, ei saa hagejal olla tekkinud kahju kostja võimaliku viivitamise tõttu. Kostja taotles viivise vähendamist VÕS § 162 alusel.
100.Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu ega pea hageja viivisenõuet põhjendamatuks ega ebaproportsionaalseks. Hageja tugines viivisenõude esitamisel lepingus kokku lepitud viivise määrale ega nõudnud kostjalt põhinõude summat ületavas suuruses viivist.
101.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (RK TKo 3-2-1-66-05, p 16).
102.Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Leppetrahvi vähendamiseks võiks olla alust siis, kui soovitav leppetrahv või viivisenõue ületaks oluliselt põhinõude summat ning ainuüksi sellise nõude rahuldamine tooks võlgnikule kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Kohtud peavad viivise vähendamisel arvestama ka üldist praktikat, sest lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ette nähtav, kas ja millises ulatuses on viivisenõuded aktsepteeritavad (RK TKo 3-2-1-162-12, p 20). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Üksnes põhinõudest suurema viivisenõude puhul peab kahju tõendama võlausaldaja (samas, p 20).
103.Kostja on viivise vähendamise taotluse esitamisel viidanud üksnes sellele, et hageja omandas nõude AS E (pankrotis) pankrotimenetluses summa eest, mis on kordades väiksem nõude enda summast. Kohus leiab, et ainuüksi antud asjaolust tulenevalt ei saa viivisenõuet, mis põhineb lepingus kokku lepitud viivise määral ega üle nõude põhisummat, pidada ebamõistlikuks või ebaproportsionaalseks. Kohtule esitatud enampakkumise aktist (toimiku 2. kd, lk 71-72) nähtub, et hageja omandas nõude enampakkumisel sisuliselt alghinna eest, sest teine enampakkumisel osaleja esitas pakkumise alla kuulutuses toodud alghinna. Seega ei määranud hageja ise hinda, millega ta nõude omandas ega saanud mõjutada nõude alghinna kujundamist. Asjaolu, et isik omandab pankrotimenetluses enampakkumise käigus mõne nõude teiste pakkujate puudumise tõttu alghinnaga, ei ole ühelgi viisil kohtu hinnangul taunitav ega saa automaatselt vähendada nõudega kaasnevat kõrvalnõuet. Kostja ei ole põhjendanud, miks on lepingus kokku lepitud viivisemäär põhjendamatult kõrge. Üldist praktikat arvestades ei pea kohus võimalikuks vähendada põhistamata taotluse alusel lepingus kokku lepitud viivise määra. Seega tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 7918,65 eurot.
104.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas asjas on kohus 15.10.2010.a määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõusid. Kohus on hageja nõude kostja vastu rahuldanud ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Eeltoodu alusel tuleb otsuse täitmise tagamise abinõuna jätta jõusse Harju Maakohtu 15.10.2010.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
105.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hageja ühe viivisenõude vaid osaliselt, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna kostja kanda, sest ülejäänud hageja nõuded kostja vastu kuulusid täielikule rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.