Tsiviilasi nr 2-13-6405
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
22. mai 2013.a, Tartu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. veebruari 2013.a määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Standard Tartu OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Standard Tartu OÜ (registrikood 10882946, asukoht Riia 24, Tartu 51010; [email protected]), lepinguline esindaja Urmas Mark
OÜ Oseibo hagi Standard Tartu OÜ vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vastustaja (hageja): OÜ Oseibo (registrikood 11475901, asukoht Herne 51, Tartu 51007), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003; [email protected])
Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2013.a määrus muutmata ja Standard Tartu OÜ määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1)
hageja hinnangul on ülesütlemine tühine, sest kostja ei ole põhjendanud, et vajab välja üüritud ruumi tungivalt ise ning seetõttu ei saanud tähtajalist üürilepingut erakorraliselt üles öelda. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus kohustada Standard Tartu OÜ-d kuni tsiviilasjas nr 2-13-6405 menetluse lõppemiseni hoiduma OÜ Oseibo valduse rikkumisest, s.o mitte takistama OÜ-l Oseibo korteriomandi asukohaga Jaani 20-2 Tartu linnas kasutamist, s.h mitte takistama nimetatud korteriomandi kommunikatsioonidega (elekter, veevarustus, kanalisatsioon, küte) varustamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES
4) saaks hagi tagamise eesmärgiks üldjuhul saab olla huvitatud poole huvides teise poole teatud seaduspäraste õiguste kasutamise piiramine, ning üksikjuhtudel, kui selle rakendamiseks on põhjendatud kaalutlus, siis ka teise poole seadusvastaste tegevuste ärahoidmine, nagu näiteks lähenemiskeelu kohaldamine vastavalt TsMS § 378 lg 1 ple 3. Antud juhul on hageja piisavalt kaitstud vastavalt VÕS § 329 lg 4 ja AÕS §§-dele 40 ja 44, ning täiendav kaitse hagi tagamise näol ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja märkis, et on omandanud vaidlusaluse Jaani 20-2 korteriomandi eesmärgiga kasutada seda enda büroona. Oma eesmärgi saavutamiseks on kostja hagejale üürilepingu üles öelnud tuginedes VÕS §-le 323, seoses sellega, et vajab omandatud ruume tungivalt ise. Kuna hageja on ülesütlemise vaidlustanud ja nõudnud hagi tagamist, mille kohus on oma määrusega rahuldanud, ei ole kostjal võimalik menetluse ajal enda omandist tulenevaid õigusi kasutada vastavalt VÕS §-e 323. See aga ei tohiks piirata kostja võimalust kasutada teisi seadusest või üürilepingust tulenevaid õigusi, sealhulgas õigust leping muul alusel üles öelda. Kostja (määruskaebuse esitaja) leiab, et üürilepingu p 7.5 alusel on tal õigus üürileping igal ajal ja sõltumata põhjusest üles öelda. Hagi tagamine on kostja jaoks liigselt koormav, kuna talle peab jääma võimalus öelda üürileping üles muul kui VÕS § 323 sätestatud alusel. Hageja pidi olema teadlik üürilepingu p-s 7.5 sätestatust. Kohus ei ole hagi tagamise abinõu valikul kaalunud selle mõju kostja õigusele leping üles öelda üürilepingu p 7.5 alusel.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.