Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

lk 3 Hageja leiab, et kostja ei taganud korteriomanike kaasomandis oleva soojaveepüstiku korrasolekut ning sellega tekitati kahju S K ́i varale. Nimelt ei kontrollinud kostja torude tehnilist seisukorda ega teostanud õigel ajal nende hooldustöid. Seega on kostja käitunud hooletult VÕS § 104 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul on kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud hageja. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagasi maksma väljamakstud kindlustushüvitis summas 941,55 eurot (14732 krooni). Eeltoodust lähtuvalt hageja p a l u b: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 941 (üheksasada nelikümmend üks) eurot ja 55 senti; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 125 (sada kakskümmend viis) eurot; 3) jätta menetluskulud kostja kanda. 11.02.2013 kohtule esitatud täienduses /t.l. 92/ märkis hageja järgmist: Kolmas isik viitas oma 06.02.2013.a seisukohas kohtu ning poolte tähelepanu asjaolule, et veekahju tagajärjel kannatada saanud korteri Tallinna 72-x, Kuressaare omanik S K (edaspidi kindlustusvõtja) ei suutnud teatada veelekkest koheselt peale selle avastamist. Hageja ei olnud varasemalt nimetatud asjaolust teadlik, kuna ei kostja ise (kes väljastas õiendi veekahju põhjuse kohta) ega ka kannatanu sellest hagejale ei teatanud. Kahjujuhtumi käsitlemise käigus ei ole samuti võimalik sellist asjaolu tuvastada, kuna kahjukäsitleja saab fikseerida üksnes kahju lõplikku suurust. Hageja leiab, et antud juhul ei tohi vaidlust olla selle üle, et veeleke on aset leidnud ning selle tagajärjel tekkis kahju kannatanu korterile. Veekahju tekkimise iseloomu arvestades (vesi voolab ülevalt alla mööda seinu), leiab hageja, et kannatanu poolt veelekke avastamise hetkeks on veekahju kannatanu korterile juba tekkinud - s.t vähemalt lagi ja tapeet oli juba saanud veelekkest märjaks ja kuulusid igal juhul väljavahetamisele. Seega leiab hageja, et on vale kolmanda isiku väide, et kohese veelekkest teatamise korral, ei oleks kahju kannatanu korterile üldse tekkinud. Küll möönab hageja seda, et veelekkest koheselt teatama jätmine võis algselt tekkinud, kannatanu poolt tuvastatud, kahju teatud ulatuses suurendada. Arvestades asjaoluga, et kannatanu poolt koju jõudmise ning veelekke avastamise hetkeks pidid sein ja lagi juba kahjustada saada, siis leiab hageja, et veelekkest koheselt teatamata jätmine võis üksnes mõjutada põranda kahjustamist. Eelnevat arvestades peab hageja põhjendatuks vähendada kahju suurust, mille eest kostja peaks vastutama. Hageja on seisukohal, et võttes aluseks OÜ Vahtrapuu hinnakalkulatsiooni, peab nõudest maha arvestama põranda remondiga seotud kulud. Hageja arvutuskäik on järgnev: 13 110 krooni (kahju kokku ilma KM-ta) - 685 krooni (laminaatpõranda lammutus) - 2870 krooni (laminaatpõranda paigaldus) - 822,5 krooni (50% põranda ja lae liistude paigaldamise maksumusest) - 612,5 krooni (50% ehitusprahi utiliseerimise kuludest) * 1,2 (käibemaks) - 1000 krooni (omavastutus) = 8744 krooni (560 eurot). Kostja vastutusulatus sellest tulenevalt on 560 eurot.

lk 4 TsMS § 206 lg 1 sätestab, et hagejal lisaks menetlusosalise õigustele on õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal on õigus hagi õigeks võtta. Eeltoodust tulenevalt palub hageja nõuet vähendada summani 560 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks 560 (viissada kuuskümmend) eurot ning menetluskulud summas 100 eurot välja. Arvestades TsMS § 122 lg-s 1 ja 2 sätestatut, on käesoleva tsiviilasja hind on vähendatud haginõude hind summas 560 eurot. Lisaks juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et vale on kolmanda isiku seisukoht, kes viidates Salva Kindlustuse AS-i kindlustuse üldtingimuste p-le 15.13.3 leidis, et hageja oleks pidanud deklareeritud kahju hüvitamisest keelduma. Nimelt räägib nimetatud säte juhtumist, kus kindlustusvõtja ise oma tegevusega kahju põhjustab. Hageja arvates ei tohi antud juhul olla vaidlust selle üle, et kannatanu ise ei ole mingi kahjujuhtumi saabumise põhjustanud. Hageja leiab, et tema poolt eelnevalt esitatud tõenditega saab lugeda tõendatuks seda, et veekahju sai alguse kolmanda isiku korteris asuva ning kortermaja korteromanike kaasomandis olevast torust, mille korrashoiu eest vastutab kostja. Peale paikvaatluse läbiviimist on hageja 15.04.2013 esitanud kohtule nõude täpsustuse avalduse /t.l.163/. Arvestades S Ki korteri Tallinna 72-x, Kuressaare (edaspidi: korter) paikvaatluse ja kohtuistungi käigus tuvastatud asjaolusid, soovib hageja kasutada TsMS § 206 lg-st 1 tulenevat õigust ning täpsustada oma kostja vastu esitatud nõude rahalist suurust järgnevalt:

lk 5 puudus S K ́il võimalus põrandale tekkinud kahju ära hoida, mistõttu peab põranda tekitatud kahju likvideerimise eest vastutama samuti kostja. Kahjukäsitleja-ekspert Aivar Johanson kinnitas 01.04.2013.a kohtuistungil, et nii parkett kui ka selle aluspind said ulatuslikke kahjustusi ning vajasid väljavahetamist. Arvestades S Ki ja Aivar Johanson ́i antud ütlusi 01.04.2013.a kohtuistungil, leiab hageja, et põranda parandustööde võrra hüvitise vähendamine ei ole õigustatud ning seetõttu palub jätta tema 11.02.2013.a tehtud taotlus nõude suuruse vähendamise kohta tähelepanuta ning arvestamata. Samas on 01.04.2013.a paikvaatluse käigus selgunud, et S Ki kapi sees olevale põrandale remonditööde käigus parketti ei paigaldatud ning parketiga kaetud pind on väiksem võrreldes OÜ Vahtrapuu kalkulatsioonis märgituga 12% ehk moodustab 88% kalkulatsioonis märgitust. Parketiga kaetud põranda pinda arvutas hageja järgnevalt: põranda pikkus 2,9 m * laius 3,2 m/ 10,5 m2 * 100% = 9,28/10,5*100= 88%. Sellest tulenevalt leiab hageja, et õigustatud on põranda parandamistööd järgnevas ulatuses -685 krooni (põranda lammutus) + 2870 krooni (põranda tasandamine ja parketi paigaldus) * 0,88 = 3555* 0,88 = 3128,4 krooni. Seega koos käibemaksuga on põranda parandamiskulu õigustatud summas 3754,08 krooni (3128,4 * 1,2) ning põranda parandamiskulude osas vähendab hageja nõuet lõppkokkuvõttes 511,92 krooni võrra (3555*1,2 - 3128,4*1,2 = 511,92 krooni).

779 (seitsesada seitsekümmend

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Samuti on

lk 6 hagiavalduses esitatud kahjunõude suurus alusetu, sest hageja on hüvitanud kahju ka osas, mis ei olnud veeavarii poolt põhjustatud ja osa väidetavast kahjusummast on tegelikkuses põhjustatud toretsevatest parendustest. Hageja on hüvitanud kogu korter x kahju piirkonda jäänud toa remondi, sh laeliistude maksumuse ja kõigi seinte paranduse ning tapetseerimise maksumuse, kuigi niiskuskahjustuse sai üksnes ühe toa üks sein ja põrand. Seega on kahjunõude suurus alusetu ja tõendamata. Kostja kinnitab, et 11.07.2010 toimus Tallinna 72 – xx, Kuressaare veeavarii, mille tagajärjel voolas vett alumistesse korteritesse. Samas ei olnud veeavarii põhjustatud küttesüsteemi torustikust, nagu on väidetud hagiavalduses, vaid korter xx omaniku poolt ümber ehitatud sooja vee torustikust. Konkreetselt oli korter xx omanik eemaldanud sooja vee torustiku korterisse väljuva osa ja sulgenud toru nn pimepunniga. Viidatud asjaolu on tuvastatav hagiavalduse lisana kohtule saadetud fotolt, millel on näha ülesvõte korteri veemõõdikust ja selle juures paiknevast torust, millest lähtus veeavarii. Kostja esindajaid ei kutsutud väidetava kahju hindamise juurde ja seega puudub tõene teave, et kahju tekkis hageja poolt väidetud veeavariist ja, et kahju on tekkinud hageja poolt väidetud suuruses. Lisaks muule osundab kostja, et korter x ei paikne veekahju põhjustanud korter xx all, vaid jääb tunduvalt kõrvale võimalikust vee valgumise tsoonist. Kostja soovib AS Kuressaare Soojus arvamusega (asjatundja arvamus) tõendada oma väidet selle kohta, et avarii lähtus sooja tarbevee torust, mitte aga küttesüsteemi torust, nagu väidab hageja. Kostja taotlusel on AS Kuressaare Soojuse esindaja koos KÜ esindajaga läbi viinud küttesüsteemi vaatluse, kuid ei ole veel kostjale kirjalikku seisukohta saatnud. Kostja osundab, et projekti kohaselt ehitatud kesküttetorud sisenevad eluruumidesse toa nurkadest ca 50 cm kauguselt läbi põranda ja ka horisontaalselt läbi seina, juhul kui püstak asub kõrvalruumis. Ükski keskküttetoru ei paikne veetorudele ette nähtud šahtis. Kostja osundab, et avarii põhjustanud veetoru ümberehitus ja sulgemine oli tehtud Tallinna 72 korter xx omanik T N poolt, kellel oli vahetu juurdepääs nimetatud torule. Samuti oli T N ́le veeavarii ettenähtav, sest avarii põhjuseks olnud läbiroostetanud toru osa paiknes korteris 16, vahetult veemõõdiku kõrval. T N esitas kostjale igakuuliselt vee näitusid ja seega pidi igal juhul nägema roostetanud kohast vähemalt vee tilkumist. Seega oli T. N ́le korter xx-st lähtuv veeavarii ettenähtav ja kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses torustiku ümberehitusega ning T. N hooletusega, kes nägi või vähemalt pidi nägema roostetanud toru osast vee tilkumist, kuid kes jättis võimaliku avariiohu likvideerimata. Kostja toonitab, et üksnes T. N vastutab oma korteris sooritatud torustiku ümberehituste tagajärgede eest. Kostja palub kohtul tunnistada TsMS § 231 lg 1 tähenduses üldtuntuks asjaolu, et metalltoru vajab läbiroostetamiseks pikka aega ja esmalt hakkab roostetav koht tilkuma ning alles täiendava roostetamise tagajärjel võib tekkida suurema ulatusega korrodeerunud koht, millest võib lähtuda ka suurema vee koguse väljumine. Eeltoodu tõttu palus kostja kaasata kolmanda isikuna menetlusse T N, elukohaga Kuressaare Tallinna tn 72 krt xx TsMS § 213 lg 1 sätestatu kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt saab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel.

lk 7 TsMS § 216 sätestatu alusel võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kostja taotleb, et kolmas isik T N kaasatakse tsiviilasjas 2-12-39068 Salva Kindlustuse AS nõue KÜ Tallinna 72 vastu, summas 941,55 euro väljamõistmiseks, mille aluseks on kahju hüvitise nõue T N korterist 11.07.2010 lähtunud veeavariist. Kostja palub kolmanda isiku kaasata eelmenetluse staadiumis. Kostja on seisukohal, et hagi rahuldamisel kostja vastu on kostjal õigus esitada nõue T N vastu. T N sooritas oma korteris omavoliliselt torustiku ümberehituse (toru eemaldamise) ja sulges seina sees olevasse šahti jääva toru otsa nn pimeda punniga. Samuti nägi kolmas isik või vähemalt pidi nägema viidatud toru sulgemise koha juures olevat korrosiooni ja tõenäoliselt nägi või vähemalt pidi nägema korrodeerunud torust lähtuva vee tilkumist, kui ta võttis korteriomanikuna veemõõdiku näitusid, kuid jättes avariiohu likvideerimata, tekitas kahju põhjustanud tagajärje saabumise. Juhul, kui hageja vaidleb vastu vastuse lisas nr 1 esitatud asjatundja arvamusele, palub kostja läbi viia ehitustehniline ekspertiis korterisse x xx projekti kohaselt välja ehitatud vaidlusalust kahju põhjustanud toru kohta. Lähtudes eelnevast kostja palub: • Kaasata menetlusse kolmanda isikuna T N, elukohaga Kuressaare Tallinna tn 72 krt xx; • Viia läbi vaatlus Tallinna tn 72 krt xx, eesmärgiga fikseerida kahju põhjustanud toru asukoht korteris, mis võimaldab kohtul tuvastada, et kahju ei lähtunud keskküttesüsteemi torustikust; •

Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, määrates kõik menetluskulud hageja kanda.

Võimalikust kompromissist. Kostja on seisukohal, et käesolev tsiviilasi on mõistlik õigusrahu saavutamise nimel lõpetada kompromissiga, sest asja menetlemise eelduslik kulu ületab tõenäoliselt nõude summat. Kostja teeb ettepaneku, et tasub hagejale kompromissi alusel õigusrahu saavutamiseks summa 150 eurot, pooled kinnitavad, et kompromissiga on lõppenud poolte mistahes nõuded teineteise vastu ja paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning asja menetlus lõpetada. Kummagi poole menetluskulud jääksid kompromissi alusel vastava poole enda kanda.

lk 8 remondiga seotud kulud ja on esitanud selge arvestuse tööde ja kulukohtade kaupa (vt hageja nõude vähendamise ja tunnistaja ülekuulamise taotlus lk 2 dateeritud 11.02.2013). Nõude vähendamisega oleks tegemist siis, kui hageja vähendab nõutavat ilma konkreetsete tööde või materjalide osas selgelt osundamata, et vähendab nende osas kahju suurust, mille eest kostja peaks vastutama. Seega on hageja esitanud selgesisulise loobumisavalduse osa tööde ja materjalide maksumuse väljanõudmiseks kostjalt. Loobumisavaldust ei saa tagasi võtta ja see ei olene asjaolust, kas kohus taotluse rahuldab või mitte. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole esitanud taotlust asja arutamise uuendamiseks, ja sisulist arutelu vajavaid asjaolusid ei saa kohtuvaidluste etapis enam lisada, tuleb hageja taotlus jätta esitatud kujul rahuldamata.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kolmanda isiku kostja poolel T. N seisukoht on järgmine /t.l. 79-81/. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sättest tuleneb, et elamusisene torustik on korteriomanike kaasomandis. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Korteri omanik ei vastuta ainuisikuliselt seina sees oleva torustiku korrasoleku eest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 kohaselt on korteriühistul kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. KÜS § 151 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks, korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Kolmas isik on seisukohal, et kostja ei kontrollinud torude tehnilist seisukorda ega teostanud õigel ajal nende hooldustöid ja käitus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 mõttes hooletult. Torustiku leke sai toimuda seetõttu, et torustikku polnud elamus vahetatud pärast elamu ehitamist. Ehitisregistri andmetel võeti Tallinna 72 elamu kasutusele 1985. aastal (vt lisa 1). Asjaolule, et torustik oli elamus roostetanud ja avariiohtlik, viitab KÜ käitumine pärast 2010. aasta juulis toimunud veeavariid. Pärast 2010. a juulikuus toimunud veeavariid tellis KÜ Tallinna 72 Tallinna mnt 72 asuvas elamus oleva torustiku asendamise uuega. 2010. aasta novembris vahetati kõnealuses elamus kogu torustik. Kolmas isik kostja poolel T. N on korteri xx omanik. Ta ei tarbinud elamusse toodud tsentraalset sooja vett. Ta paigaldas 1996. a samaaegselt elektriküttele üleminekuga korterisse soojaveeboileri. Kuressaares asuvas elamus Tallinna 72 on 18 korterit, millest kümnesse on paigaldatud soojaveeboilerid. Korterid, millesse soojaveeboilerid on paigaldatud kannavad järgmisi numbreid: xxxxxxxxxxxxxxxxx. Ükski nendest korteritest ei tarbi tsentraalset sooja vett. Kõigis nendes korterites oli korterisse sisenev soojaveetoru läbi lõigatud kuni uue torustiku paigaldamiseni elamusse 2010. a novembrikuus. Seega ei saa lugeda kolmanda isiku poolt boileri paigaldamist erandlikuks. Boileri paigaldamise eesmärgil soojaveetoru läbilõikamise ja soojaveetoru lekke vahel puudub põhjuslik seos. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisa 4 fotol 3 on näha, et veemõõdikunäitude vaatamiseks tehtud orvast on näha vaid külmaveetoru ja sellele paigaldatud veemõõdik.

lk 9 Kogu ülejäänud torustiku osa on seinaga varjatud. Seega puudub alus väiteks, et veeavarii oli kolmandale isikule ettenähtav. Lisaks eeltoodule märgib kolmas isik kostja poolel, et kuna ta ei tarbinud xx. korteris avarii toimumise perioodil vett (vt arved, lisa 2), ei vaadanud ta veemõõdikut igas kuus. Kolmanda isiku väidet, et ta ajavahemikus juuni kuni august 2010 vett ei tarbinud kinnitavad esitatud arved /t.l. 84-85/. Hageja Salva Kindlustuse AS hüvitas torustiku lekkega tekitatud kahju kindlustusvõtja S. Kile ja maksis talle välja kindlustushüvitise summas 14 732 krooni, mis ümberarvestatuna on 941,55 eurot. Kolmas isik on seisukohal, et kindlustushüvitis on makstud välja alusetult, ilma põhjalikku kahjukäsitlust läbi viimata. Kindlustushüvitis on makstud hageja poolt välja, kuigi esinevad asjaolud, mille alusel tulnuks hagejal hüvitise maksmisest keelduda. Seega puudub hagejal alus tagasinõude esitamiseks KÜ vastu. Hageja ei ole arvestanud asjaoluga, et kindlustusvõtja S K ei teavitanud korteriühistu juhatust torustiku lekkest ja kahju tekkimise ohust koheselt 10. juuli 2010. a öösel, kui ta lekke avastas. S. K ei võtnud midagi ette selleks, et veekahju tekkimist tõkestada. Ta jättis, vaatamata ulatusliku kahju tekkimise ohule, keeramata kinni trepikoja keldris oleva püstiku veekraani. S. Ki eelkirjeldatud käitumise tõttu tekkis tema varale 11. juuli 2010. a hommikuks ulatuslik veekahju. Seega põhjustas kindlustusvõtja S. K kindlustusjuhtumi saabumise kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hagejale 11. juulil 2010. a esitatud veekahju kahjuavalduses on kindlustusvõtja S. K märkinud: „... kahju avastasin, kui tulin koju, olin maal“. S. Ki käitumist veekahju tekkimisel on kirjeldatud Korteriühistu (KÜ) Tallinna 72 juhatuse koosoleku 15. septembri 2010. a protokolli p-s 1, kus on käsitletud Salva Kindlustuse AS regresshagi KÜ vastu. Protokollis on märgitud: “T. Ennemuist teavitas järelepärimisest Salva Kindlustuses, kus selgitati, et kuna tegemist oli ühistu toruga, mis omakorda tekitas kahju kolmandatele isikutele on õigus kahjunõue esitada! Probleemi tekkimise hetkel, 10.07.2010 hilisööl (kl 24.00 ajal), mil pr K tuli koju (aga jättis juhatust koheselt probleemist teavitamata) ...“ (vt lisa 3). Eelmärgitust nähtub, et KÜ juhatuse esimees teadis, et S. K avastas torustiku lekke elamus 10. juuli 2010. a hilisööl kella 24.00 ajal. Samuti nähtub eeltsiteeritud protokollist, et KÜ juhatuse esimehele oli teada asjaolu, et S. K ei teavitanud teda koheselt torustiku lekkest ja kahju tekkimise ohust. S. K ei võtnud midagi ette kahju tekkimise ohu tõkestamiseks. Püstiku veekraani keeras kinni kolmas isik 11. juulil 2010. a, kui ta saabus oma korterisse Tallinna 72-xx pärast KÜ esimehelt torustiku lekke kohta teate saamist. On alust arvata, et torustiku lekkest tekkinud veekahju oleks olnud minimaalne või olematu, kui kindlustusvõtja S. K käitunuks torustiku lekke avastamisel 10. juulil 2010. a öösel nagu iga mõistlik isik oleks torustiku lekke avastamisel käitunud. Iga mõistlik isik oleks lekke avastamisel keeranud kinni püstiku veekraani ja/või informeerinud KÜ juhatuse esimeest kahju tekkimise ohust. Samas on Salva Kindlustus AS kahjukäsitleja–ekspert Aivar Johanson 20. juuli 2010. a vaatlusaktis nr S 10-0426V märkinud kindlustusvõtjale ettekirjutusena: „esitada hinnapakkumine ja ühistu seletus veekahju põhjuste kohta“

lk 10 Ühistu dateerimata seletuses kindlustusvõtjale (vt hagiavalduse lisa 3), mis on kindlustusvõtjale antud ilmselt hagejale esitamiseks, ei ole kostja märkinud kahjukäsitluse läbiviimise jaoks olulist informatsiooni. KÜ juhatuse esimees ei teavitanud kahjukäsitlejat asjaolust, et S. K jättis KÜ juhatuse 10. juulil 2010. a hilisööl avastatud torustiku lekkest teavitamata ja ei võtnud midagi ette ulatusliku veekahjustuse ega sellest tuleneva kahju vähendamiseks ega vältimiseks. Seega varjas KÜ juhatus Salva Kindlustuse AS-i eest olulist informatsiooni. Salva Kindlustuse AS kindlustuse üldtingimuste p 15.13.3 kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustus-võtja vastutab, põhjustas kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lähtudes eeltoodust on kolmas isik kostja poolel seisukohal, et kindlustusandja poolt pealiskaudse kahjukäsitluse läbiviimise tõttu maksis hageja kindlustushüvitise välja olukorras, kus tulnuks selle maksmisest keelduda. Elektriküttele läks Tallinna 72 elamu üle 1996. a (vt lisa 4). Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmete kohaselt on Pärnu Maakohtu registriosakonnas korteriühistu Tallinna 72, registrikood 80146491, kohta tehtud esmakanne 16. oktoobril 2001. a, põhikiri on kinnitatud 26. septembril 2001. a (vt, lisa nr 5). Seega paigaldati Tallinna mnt 72 asuvasse elamusse elektriküte 5 aastat enne korteriühistu asutamist. Samuti paigaldati umbes samal ajal korteritesse soojaveeboilerid.

lk 11

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tunnistajate ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: 1.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1.1.Hageja on kindlustusandjana sõlminud kindlustulepingu S Kiga /t.l. 10/ Tallinna tn 72 korter x kindlustamiseks, kindlustussumma 380 000 krooni e. 24 286.43 eurot (poliis nr 6G109C1348896, perioodiga 26.11.2009-25.11.2010.a.) Kindlusriskina on kindlustatud ka torustiku leke, omavastutus 1000 krooni e. 63,91 eurot.

lk 12 Nõudele esitas kostja vastuväite /t.l. 14/ kuna leidis, et selgusetu on, millised kahju hüvitamise kriteeriumid on täidetud. Puuduvad tõendid Korteriühistu poolse kohustuste rikkumise kohta. Kostja oli seisukohal, kahju põhjuseks võis olla korteri x xx omaniku tegevus, kes torustiku n.ö läbi lõikas, ilma korteriühistult nõusolekut saamata. Kostja leidis, et hageja peaks oma nõudest korteriühistu vastu loobuma. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli tegelikult ülaltoodud kindlustusjuhtumi käigus tekkinud kahju. Kostja taotlusel viis kohus läbi paikvaatluse /t.l. 138/, mille tulemusena selgus, et võrreldes esialgselt ehitusettevõtte poolt tehtud pakkumisega on kahjustatud pindade suurused väiksemad. Ümberarvestuse tulemusena selgus, et tegelikult on põhjendatud kahju hüvitamine summas 13 188,79 krooni, millest tuleb maha arvata omavastutus 1000 krooni, mida hageja oma 15. 04. 2013 kohtule saadetud kirjas ka aktsepteeris. Hageja nõudeks kostja vastu jäi seega 12 188, 79 krooni e. 779 eurot. Hageja loobus oma varasemast nõude vähendamise avaldusest, millega oli vähendanud nõuet 560 euroni /t.l. 92/. Kostja oma kirjalikus seisukohas /t.l. 182/ vaidles nõude vähendamisele vastu ja leidis, et nõudest ei saa loobuda ilma menetlust uuendamata. Kohus nõustub kostjaga, et peale seda, kui kohus on üle läinud kirjalikule menetlusele kohtukõnede teeside esitamiseks ja kohtuotsuse tegemiseks ja on asja sisulise arutamise lõpetanud, ei saa nõudest loobumist enam tagasi võtta. Olles varasemalt vähendanud oma nõuet 560 euroni, ei saa hageja seda asuda sisuliselt uuesti suurendama peale asja sisulist arutamist, kusjuures kohtuistungil hageja esindaja sellekohast avaldust ei teinud. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul saab kohus siiski käsitleda hageja nõuet summas 560 eurot. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle kas kahju nõude kriteeriumid on täidetud. VÕS § 492 lg. 1 järgi kindlustusandjale (kostja) läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui tekitati kahju kannatanu omandi või sell sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Antud juhul on tegemist otsese varakahjuga, mille hageja kannatanule kindlustuslepingu alusel hüvitas ja millega läks talle üle nõudeõigus kahju põhjustanud isiku vastu. Kostja leiab, et kahju tekitamises on tegelikult süüdi korteri x xx omanik (kolmas isik), kes ilma korteriühistu nõusolekuta lõikas maha tema korterisse mineva sooja vee toru. Ka ei jälginud ta tema korteris asuva püstiku seisundit ja võtnud õigel ajal kasutusele abinõusid, mis aidanuks kahju tekkimist vältida. Kohus on jõudnud seisukohale, et kostja vastuväited ei ole asjakohased. Asja kohtuliku menetluse käigus on selgunud, et toru demonteeriti (mitte ei lõigatud) korteris XX enne korteriühistu loomist. Seda kinnitas ka T N, kelle sõnul toimus toru lahti ühendamine 1996 või 1997, kui mindi üle elektriküttele. Sama tegid veel 9 korteri omanikku. Kohtule esitati Kuressaare Linnavarade Ameti ja T. N vahel sõlmitud kokkulepe /t.l. 13/ küttesüsteemi ümberehituse tingimuste kohta. Kokkulepe kannab

lk 13 kuupäeva 24. 09. 1996. Korteriühistu põhikiri kinnitati 2001. a. Esmakanne samast aastast /t.l. 88/. VÕS § 1050 lg. 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg. 3 järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kohus on veendunud, et korteri omanikult ei saadud oodata, et ta ennetab veelekke torust, mis küll asus tema korteri reaalosa piirides, kuid mille korrashoidmist temalt ei saa eeldada. Nagu selgub tunnistaja M. H ja T. N ütlustest olid veetorud käigus 1980-2010 ja nende vahetamise vajadusest räägiti. Veetorude püstikute vahetamiseni jõuti alles 2010 . aastal. Kuna korteri XX omanik ei elanud suvekuudel oma korteris, siis ei saanud ta ka näha veeleket kõnealusest torust, nagu seda väidab kostja ja seda ei saanud temalt ka oodata. KOS § 1 lg. 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 2 lg. 1 järgi korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Lõike 2 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. See tähendab, et sooja vee püstikud on korteriomanike kaasomandis ja nad valdavad ja kasutavad neid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest (RK 3-2-1-3805). AÕS § 75 lg. 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega ei saa vastutust tekkinud veekahju eest panna kolmandale isikule, vaid see kuulub hüvitamisele kostja poolt. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et asja menetluse käigus ei ole kostja tõendanud, et kolmas isik teadis või pidi teadma tema reaalosa piiridesse jääva sooja vee toru eriti halvast olukorrast võrreldes maja ülejäänud torustikuga või, et lekkekohast toimus veeleke juba oluliselt varem enne läbijooksu tuvastamist. Küll annab tuvastatu aluse väiteks, et kostja käitus VÕS § 104 lg. 3 mõttes hooletult, kui, teades veetorustiku halvast olukorrast, asus neid vahetama alles peale suuremat veeavariid majas. VÕS § 139 lg. 1 sätestab, et juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohaldatakse lõiget üks ka juhul, kui kahjustatud

lk 14 isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Antud juhul on kostja ja kolmas isik asunud seisukohale, et kannatanu S Ki tegevusetuse põhjusena suurenes temal tekkinud kahju oluliselt. Kohus leiab, et asja menetluse käigus ei ole sellesisulised väited tõendamist leidnud. Asjaolu, et kahjustatud korteri omanik vee läbijooksu alguses kohal ei olnud, ei saa lugeda asjaoluks, mis annaks aluse hüvitise vähendamiseks. S Ki koju jõudes oli toa sein ja põrand juba märjad. Kas kohene vee sulgemine oleks kahju vähendanud, on kaheldav, sest selleks ajaks olid kahjustused juba tekkida jõudnud ja remont oleks tulnud teha samas mahus, nagu seda tehti ka praegu. Seega ei pea kohus sellekohaseid vastuväiteid põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendatud osaliselt, so summas milleni hageja oma nõuet 11. 02. 2013.a. avaldusega vähendas, e. 560 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt. Hagejal oli kohustus kahju suuruse määramiseks enne kohtumenetlust ja tal oli see võimalus veel kohtumenetluse käigus. Hageja seda võimalust ei kasutanud ja on alles peale asja sisulise arutamise lõppu asunud haginõuet taas suurendama, mida kohus ei aktsepteeri. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.