11.04.2013.a Hageja JA Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt RH ja KH JA kasuks kahjuhüvitis summas 247530 (kakssada nelikümmend seitse tuhat viissada kolmkümmend) eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-11-51215 Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.30.11.2011 esitas JA(edaspidi hageja) kohtule hagiavalduse RHja KH(edaspidi kostjad) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pakuti 2011 kevadel ja suve alul kinnisvaraportaalis KV.ee müügiks „suurepärase ehituskvaliteediga maja ja kaunist kinnistut“ asukohaga Silmu 14, Tallinn. Hageja koos oma abikaasaga kui ostjad vaatasid koos kostjatega ning müüki vahendanud maakleriga kinnisasja ja sellel asuva elamu enne ostu korduvalt üle. Ülevaatuse teostasid ostjad ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abita. Elamu oli vähekasutatud, kaasaegne ja väliselt heas seisukorras. Mingeid puudusi ostjad ei märganud. Müüjad kinnitasid nii müügilepingu objekti ülevaatustel kui ka müügilepingu sõlmimisel, et elamul mingeid varjatud puudusi ei esine. 20.06.2011 sõlmiti kinnistu müügileping, mille kohaselt ostsid hageja ja tema abikaasa 317 000 euro eest ühisomandusse hoonestatud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn. Elamu esmane kasutuselevõtt ehitusregistri järgi on toimunud 2007. Lepingu p-des 2.1.4. ja 2.1.5 kinnitasid müüjad muuhulgas, et: lepingu eseme oluliseks osaks oleval ehitisel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi ning, et lepingu ese vastab täielikult projektile. Müügilepingusse sätestati müüjate täiendavad kohustused. Nii kohustus müüja lepingu p 2.3.1 koostama 30 päeva jooksul krundile abihoone eskiislahenduse ning projekteerima 90 päeva jooksul müügist saadava raha laekumisest arvates krundile abihoone, korraldama raieloa saamise ja vajadusel detailplaneeringusse muudatuste sisseviimise. Lepingu p-s 5.6 aga võttis müüja kohustuse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest esitama kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avalduse oma uue elukoha registreerimiseks. Ostjad on lepinguga võetud maksekohustuse tähtaegselt täitnud. Müüjad andsid kinnisasja valduse ostjatele üle 11.07.2011. Müügilepingu p-s 5.5 sätestatud lihtkirjalikku üleandmise - vastuvõtmise akti müüjad ei allkirjastanud. Müügilepingu p 2.3.1 ja 5.6 sätestatud müüja kohustused on müüjate poolt täitmata. Otsese valduse saamisel ei asunud ostjad kohe elamusse elama, vaid soovisid hoones teha pisemaid ümberehitustöid. Märgitud põhjusel seisis elamu kuni ehitusmeeste leidmiseni mõni aeg kasutamata ja tuulutamata. Uuesti hoonesse sisenemisel oli elamus tunda spetsiifilist tulekahjujärgset haisu. Kuivõrd kuskil mingeid põlemisjälgi näha ei olnud hakkasid ostjad koos töömehega haisu allikat otsima. Tugevam oli hais elamu teisel korrusel sauna kohal asuvas ruumis. Avades selle põrandakonstruktsiooni selgus, et elamus on toimunud tulekahju, mille jälgi on püütud remondiga varjata. Esmase vaatlusega tuvastasid ostjad, et osaliselt olid läbi põlenud ja söestunud laetalad ja kandekarkass, tules ja suitsus kahjustada saanud mineraalvillast isolatsioonist oli osa asendatud, aga osa jäetud kahjustunud kujul seintesse ja korstna ümbrusesse. 27.09.2011 vastuses teabenõudele teatas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo, et XXX elamus toimus 31.12.2002 tulekahju, milles põles hoone esimesel korrusel saunaruum suurusega ca 40 m2 ulatuses ja teisel korruse lae- ja seinakonstruktsioon 60 m2 ulatuses. Tulekahju sai alguse saunaruumist. Tulekahjujälgede avastamisel vaatas elamu tuleohtlikkuse seisukohalt esmalt üle korstnapühkija AT, kes märkis oma tähelepanekud koostatud ettepanekusse. Kuivõrd korstna-pühkija arvates olid elamu korstnad mitte projektikohased ja tuleohtlikud vaatasid elamu üle Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo inspektorid.11.10.2011 koostatud Riikliku tuleohutusjärele-valve ametniku kavandatava haldusaktina tehtud ettekirjutusega nr XXXkeelati elamu saunakerise ja kamina suitsukorstnate kasutamine nende tuleohtlikkuse tõttu. Samuti tehti ette-kirjutus elamu garaaži tulepüsivusega tuletõkketsooni loomiseks. Lõplikult vormistati Riikliku tuleohutusjärelevalve nõuded 03.11.2011 ettekirjutusega 1119-H8. 14.10.2011 teostas hageja palvel Arhitektuuri ja inseneribüroo HG OÜ juhataja diplomeeritud ehitusinsener R Ü algse põlengutsooni ja osaliselt avatud hoone kandkonstruktsioonide esialgse ülevaatuse. Koostatud akti kohaselt on elamu saunaruumi tulekahjus kahjustunud laetalad (kande-konstruktsioonid) kaotanud märkimisväärse osa kandevõimest ja on tekkinud olukord, kus ülemise korruse ruumide kasutamine on ohtlik, korstnad ei ole ehitatud projektikohaselt ja on tuleohtlikud, kandekarkassi ja laetalade vahele paigutatud klaasvillast soojustus, mis on kahjustatud suitsu-gaasidest, on tulekahjujärgselt vahetamata ja levitab haisu. Hageja tellimisel teostati riiklikult tunnustatud eksperdi ÜL poolt
2-11-51215 hagejate, kostja RH, kostjaid esindava advokaadi ja kostjate poolt kaasatud riiklikult tunnustatud eksperdi hr. TS juuresolekul XXX elamu konstruktsioonide täiendav avamine, mille käigus selgus, et elamus toimunud tulekahju tagajärgi ei ole kõrvaldatud – elamu põlenud ja osaliselt söestunud ning osaliselt kandevõime kaotanud kandekonstruktsioonid (puidust karkassi elemendid, vahelae talad) on jäetud välja vahetamata, nad eritavad siseruumidesse suitsust ja põlengust põhjustatud haisu. Osaliselt puitkonstruktsioonidele tehtud tugevdused on kinnitatud põlenud ja allesjäetud elementide külge; tahmunud soojus- ja isolatsioonivillad elamu lagedes, välis- ja siseseintes, põrandates ning pööningul on jäetud eemaldamata (osaliselt pööratud ümber, et konstruktsiooni avades ei oleks suitsujälgi nendel koheselt näha). Välja vahetamata on kohatiselt põlenud ning tahmunud kipsplaatide metallist kinnituskarkassi elemendid; elamu suletud ehituslikud konstruktsioonid, millised kaeti katte- ning viimistlusmaterjalidega, on jäetud põlemisproduktidest puhastamata jne. Kaetud konstruktsioonide avamisel tulid sealt välja allesjäetuna põlenud ja kahjustatud tehniliste süsteemide osad (elektrikaablid, vee- ja kaminakütte ning ventilatsiooni torustikud). Tulekahju tagajärgede kõrvaldamise asemel on tules kahjustunud ja haisu eritavad elamu konstruktsiooni-elemendid ja tule ning suitsukahjustusi saanud haisu eritav mineraalvill jäetud asendamata ning tulekahju tagajärgede peitmiseks on põlenud konstruktsioonid kaetud kipsplaadiga ning tehtud peale tulekahju uuesti siseviimistlus. Elamus tuvastatud puudusi võib rühmitada järgmiselt: Algsed ehituslikud puudused: - Elamu korstnad ei vasta projektile ja on ehitatud tuleohtlikul viisil ning nende kasutamine on Päästeameti ettekirjutusega keelatud. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb ehitada elamusse kaks uut projektikohast ja tuleohutusnõuetele vastavat korstnat. - Elamu garaaži ei ole rajatud nõutavat tuletõkketsooni, mis tuleb sinna rajada. - Elamu katusele tuleb ehitada päästeameti ettekirjutuses märgitud katuseredel Tulekahju tagajärgede kõrvaldamata jätmisest tulenevad puudused: - Elamu konstruktsioonid on tulekahjus oluliselt kahjustunud. Elamus tuleb asendada tules kahjustunud laetalad ja karkass, vahetada välja kahjustunud isolatsioonmaterjalid, ventilatsioonisüsteem ja elektrijuhtmestik. - Ehituslike puuduste ja tulekahju tagajärgede kõrvaldamise järgselt on vajalik teha täielikult uus siseviimistlus. Elamu ekspluateerimisel tekkinud puudus: - Kaminasüdamik on praoga ja tuleb välja vahetada. Eksperthinnangu kohaselt ei vasta elamu ehitusprojektile ja ehitusregistrisse kantud andmetele. Elamus toimunud tulekahjust ega ühestki eksperthinnangus märgitud ehitise varjatud puudusest müüjad ostjaid ei teavitanud. Elamu ei ole kasutuskõlblik. Elamu kasutuskõlblikuks muutmine nõuab kapitaalse iseloomuga ehitustöid, mille maksumus vastavalt soodsaimale ehitusfirma hinnapakkumistele on 129 430 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 25 886 eurot. Kokku maksumus 155 316 eurot ehk summa mis vastab ligikaudu 1⁄2 suurusele osale kinnistu ostuhinnast. Ülalmärgitust nähtub, et müüjad müüsid ostjatele asja, mis ei vasta lepingutingimustele. Kuigi müügilepingu kohaselt pidi elamu vastama projektile ja olema puudusteta, siis tegelikkuses müüdi kostjate poolt kasutuskõlbmatu elamu, mille puudusi oli siseviimistlusega püütud varjata ja elamu, mida ei saa ilma suuri investeeringuid tegemata üldse sihtotstarbel ehk eluasemena kasutada. Asjaolu, et elamus on hais, mis viitab tulekahjule, selgus hagejale 2011 septembri teises pooles. Seejärel asus ostja koguma infomatsiooni ja tuvastama ehitises võimalikke puudusi. Enam vähem arusaadav pilt toimunust ja puudustest ehitises kujunes ostjal peale 11.10.2011 koostatud Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku kavandatava haldusaktina tehtud ettekirjutuse nr XXXja ehitusinseneri RÜ poolt 15.10.2011 koostatud ekspertiisiakti saamist. Seejärel kahe nädala pärast, olles jõudnud selgusele, mida antud olukorras soovida ja teha, teavitas ostja 02.11.2011 e-kirjaga müüjaid paludes vastata kirjale 07.11.2011. Seega teavitas ostja müüjaid puudustest igati mõistliku aja jooksul. Arvestades olukorda, kus müüjad jätsid osjad teavitamata olulisest puudusest ehituses ehk tulekahjust ja selle kõrvaldamata tagajärgedest mh. haisust, millest nad olid ja pidid olema
2-11-51215 teadlikud ja mida nad ka õigeks võtavad, ei oleks nende teavitamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 221 lg 1 alusel nõutav. Kostjad on olnud valmis asendama söestunud konstruktsioonid ning kahjustunud soojustuse, kuid on keeldunud kahju hüvitamise teemal rääkimast. Hageja ei vaielnud printsiibis vastu võimalusele, et kostjad palkavad ehitusfirma, kes hageja poolt valitud ehitusjärelvalve all puudused kõrvaldab. Selle eelduseks aga oleks olnud puuduste tingimusteta tunnistamine kostjate poolt ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, ehitaja ja järelvale teostaja kokkuleppimine. Hagiavalduse esitamise hetkeks ei olnud läbirääkimised kostjatega tulemusi andnud ning hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis summas 155 316 eurot. (I tl 85-92).
2.Hageja jääb oma 02.03.2012.a täiendavas seisukohas selle juurde, et kostjad petsid teda, jättes teavitamata elamus toimunud tulekahjust, tulekahju tagajärgede kõrvaldamata jätmisest ja peitmisest, kinnitades müügilepingus, et elamul ei ole puudusi. Kostjad on ise hilisemalt kirjalikult kinnitanud, et nad olid teadlikud elamus toimunud tulekahju tagajärgede mittenõuetekohasest kõrvaldamisest st. varjatud puudustega elamu müügist (II tl 20-22).
3.21.09.2012 esitas hageja kohtule avalduse nõude suurendamiseks. Hageja soovib suurendada haginõuet täiendavalt avastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste võrra ehk 92 214 eurot ning hageja nõude suuruseks jääb 247 530 eurot. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on olulisemad täiendavalt avastatud varjatud puudused järgmised: • Seinte tuuletõkkeplaadid on osaliselt katkised, paigaldatud valesti mistõttu tuuletõke ei täida oma eesmärki sest sein ja plaadistus ei ole õhutihe; • Seina välisvooder ei ole nõuetekohaselt ankurdatud ja on paigaldatud ilma tuulutuseta; • Hoone ülaosa tuuletõke on osaliselt üldse paigaldamata, osaliselt paigaldatud valesti; • Hoone sokli konstruktsioon ei vasta projektile ning on ehituslikult ehitatud valesti; • Hoone esimese korrus põrandad ei ole ehitatud projektikohaselt ja on ehitud ehituslikult valesti; • Elamu I korruse seintes on kasutatud tulekahjust tahmunud ehitusvilla, • Trepikoja seinad ei ole ehitatud projekti- ja nõuetekohaselt; • Sarikate konstruktsioon ei ole ehitatud nõuetekohaselt. • Vahelagede konstruktsioon ei ole nõuetekohane jne Hageja võttis tööde maksumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumise, mille kohaselt täiendavate tööde maksumus koos käibemaksuga oleks 92 214 eurot. Seega oleks elamu puuduste kõrvaldamise maksumus koos käibemaksuga 247 530 eurot (II tl 30-39).
4.Hageja 16.11.2012 seisukoha kohaselt ei ole ta väitnud, et elamu peaks olema tavapärasest kõrgema ehituskvaliteediga või nõude rahaliseks aluseks oleks elamus puuduste kõrvaldamise maksumus tavapärasest kõrgema kvaliteeditaseme alusel. Hageja ei ole leidnud ühtegi ehitusnormi, ei kehtivat ega kehtetut, mis lubaks elamusse paigaldada tuleohtlikke korstnaid, mis lubaks mitte välja ehitada garaaži tuletõkketsooni, mis lubaks ehituses kasutada söestunud ja kandevõime kaotanud kandekonstruktsiooni, mis lubaks kasutada soojustuseks põlenud ja suitsukahjustustega ehitusvilla, mis lubaks mitte kinnitada seinakonstruktsioonis tuuletõkke plaate või paigaldada seinakonstruktsiooni katkisi tuuletõkkeplaate. Kostja viited ehitusprojekti muutmisele ei ole asjakohased (II tl 89-91).
Kostja vastuväited
5.Kostjate 31.01.2012 vastuse kohaselt vaidlevad nad hagile (II tl 13-14). Kostjate 31.10.2012 täiendava vastuse kohaselt ei näe poolte vahel sõlmitud müügileping ette kokkulepet asja kvaliteedis. Seega pidi lepingu ese olema keskmise kvaliteediga, mida ta oligi. Mingeid kõrgemaid
2-11-51215 kvaliteedinõudeid müügilepingust ei tulene ning seda pole kunagi poolte vahel ka arutatud. Hageja väited põlengu toimumise kohta 2002.a on õiged, kuid ebaõige on, et kostjad varjasid selliseid puudusi hageja eest. Kostjad ei olnud puudustest teadlikud, kuna põlengujärgselt teostati ehitustööd kolmandate isikute poolt, kes jätsid kahjustused likvideerimata ning varjasid seda kostjate eest. Kostja 1 on arhitekt, ühtlasi vaidlusaluse hoone projekteerija, kes on oma kutseoskustest tulenevalt teadlik konstruktsioonide nõrgenemisega kaasnevast ohust. Ometi elas kostja 1 oma perekonnaga nimetatud hoones veel 9 aastat pärast põlengut. Kuna põlengukahjustused korvas kostjate kahjukindlustaja, ei olnud kostjatel mingit motivatsiooni puudusi kõrvaldamata jätta. Muid elamus väidetavalt tuvastatud puudusi kostjad ei tunnista. Kostjad ei vastuta ebamäärastele „normidele“ või „nõuetele“ mittevastavuse eest. Müüjad vastutavad üksnes juhul, kui esineb mittevastavus lepingutingimustega (VÕS § 217 lg 1, 2 ja § 218). Kuidas seonduvad nn normid ja nõuded lepingutingimustega, hageja ei ole selgitanud. Seonduvalt hageja väitega, et ehitisel on soojustus- ja isolatsioonipuuduseid, leiavad kostjad, et isegi kui tegu oleks puudusega, ei saaks hageja neile tugineda. Hageja vaatas koos kostjatega hoone üle mitmel korral. Hagejale selgitati, et hoonel on kõrged küttekulud ning sõltuvalt hooajast võib seal olla külm. Kuigi kostjad tunnistavad oma vastutust põlengukahjustuste eest (söestunud konstruktsioonitalad ja suitsukahjustustega soojustus, samuti põlengukahjustusega juhtmed jms), ei ole kostjatel võimalik hagi osaliselt õigeks võtta, kuna hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kahju konkreetsete puuduste gruppide lõikes (II tl 80-84).
Hagi tagamine ja kohtuistung
6.Hageja esitas 24.10.2011 Harju Maakohtusse avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, paludes seada kostjate ühisomandis olevale kaasomandi mõttelisele osale suurusega 90/803 mõttelist osa kinnistust, milline asub XXX kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 100 000 eurot (I tl 1-6). 31.10.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist ning määras hagi tagamise abinõuna seada kohtulik hüpoteek kostjate ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga XXX 100 000 euro ulatuses hageja kasuks (I tl 58-62).
7.11.04.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja on hagi juurde. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud ning kohut oma mitteilmumise põhjustest ei teavitanud, mistõttu esitas hageja kohtule taotluse vaadata asi läbi sisuliselt ilma kostjate osavõtuta, mille kohus rahuldas (II tl 133-137).
Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse koos hageja ja kostjate täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tunnistajad ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus tuvastas, et 20.06.2011 on hageja ja hageja abikaasa AA ning kostjate vahel sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt hageja ja hageja abikaasa omandasid 317 000 euro eest enda ühisomandisse kostjatele kuulunud hoonestatud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn. Nimetatud lepingu p-s 2.1.4. kohaselt on kostjad kui müüjad kinnitanud, et lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks oleva(te)l ehitis(t)el ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel (I tl 8-20, 108-121). Samuti kohus tuvastas, et nähtuvalt Põhja-Eesti Päästekeskuse õiendist toimus 31.12.2002 XXX, Tallinn tulekahju, milles põles hoone esimese korruse saunaruum 40m2 ulatuses ning teise korruse lae- ja seinakonstruktsioonid 60m2 ulatuses. Tulekahju sai oletatavalt alguse saunaruumist (I tl 25). Kostja vastusest nähtuvalt kostjad ei vaidle
2-11-51215 vastu, et 2002.a. põlengu tagajärjel said elamu konstruktsioonid kahjustada, mis jäid kõrvaldamata, kuid kostjad vaidlevad vastu elamus tuvastatud ehituslikele puudustele.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tulenevalt VÕS § 77 peab müüdud asi peab vastama samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad. Seejuures uute asjade müügi puhul võib eeldada igasuguste asja kasutusomadusi või kasutusväärtust mõjutavate puuduste puudumist. Kohus leiab, et hageja väited nii elamu põlengukahjustuste kui elamu tavalisi kasutusomadusi rikkuvate puuduste kohta on leidnud piisavalt tõendamist nii hageja poolt tellitud ekspertarvamustega (RÜ oktoober 2010 I tl 3039,130-139 ÜL ja RÜ29.11.2011 I tl 131-169,187-188,209-244 RÜ ja ÜL 16.07.2012 II tl 47-68) kui ka eksperthinnaguid andnud ÜL ja RÜ ütlustega (II tl 133-137), samuti korstnapühkija A.T ettepanekuga ja Põhja-Eesti Päästekeskuse 11.20.2011 ning 03.11.2011 ettekirjutustega (I tl 26-29, 123-124, 125-129). Seevastu kostjate vastuväited on kohtu hinnangul jäänud paljasõnaliseks ja omapoolsete tõenditega kinnitamata. Hageja poolt esitatud tõendite alusel kohus nõustub hagejaga, et kostjate poolt hagejale ja tema abikaasale müüdud elamu ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1-2), kuna see ei sobi kasutamiseks elamuna, on tuleohtlik, sellel on olulised ehituslikud puudused ning elamu kandekonstruktsioonid on tulekahjus oluliselt kahjustunud ja need tagajärjed on jäänud kõrvaldamata. Samuti levitab suitsus kahjustada saanud soojusisolatsioon ja ehitusmaterjalid elamusse põlemisjääke, mis on tervisele ohtlikud. Kohus leiab samuti, et hageja poolt asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine on toimunud mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai (VÕS § 220 lg 1). Seetõttu on hagejal tulenevalt VÕS §§-dest 65, 100, 101 lg 1 p 3, 127, 128 lg 3,136 lg 1, 137 lg 1 õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist, milleks on elamus ehitusvigade ja tulekahju tagajärgede parandamise nõue. Kahjusumma suuruse osas 247530 eurot kohus leiab, et see on kooskõlas vajalike tööde kohta esitatud hinnapakkumistega ja on mõistlik (I tl 40- 41,171-172, II tl 73-74,125-127). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi.
Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.