Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

jätta

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

Selle väidetava majandustegevuse, sealhulgas selle tulususe või kulukuse kohta ei ole Kalle Lõhmus (pankrotis) selgitusi andnud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, millisel ajavahemikul võlgnik sellise äritegevusega tegeles. Nimelt on võlgnik 18.08.2009. a kohtule esitatud avalduses märkinud, et viimastel aastatel on võlgnik pingsalt püüdnud käivitada majanduslikku tegevust (metsa ülestöötamine ja muu) Venemaal, kuid täiesti edutult (tl 57). Samas ei ole nimetatud avalduses ega hilisemalt võlgnik selgitanud väidetavat äritegevust seoses metalli müümisega (mille tulem nähtub metalli müügist raha laekumisena aastal 2008), vaid seostanud oma majandustegevust enne pankrotimenetlust just äritegevusega Venemaal. Samuti on kohtu arvates Kalle Lõhmus (pankrotis) rikkunud pankrotimenetluses teabe andmise kohustust ka seetõttu, et olukorras, kus Kalle Lõhmus (pankrotis) on väidetavas maksejõuetuse seisundis, on ta siiski suutnud toetada oma Austraalias elavat tütart, kuid on sellise teguviisi osas andnud erinevaid ja arusaamatuid selgitusi. Majanduslikele võimalustele mittevastavalt on Kalle Lõhmus (pankrotis) toetanud oma Austraalias elavat tütart K. L. ka ajal, kui Kalle Lõhmus (pankrotis) ei omanud ajutise halduri aruande kohaselt üldse sissetulekuid, st aastal 2006, toetades K. L. kokku 143 200 krooniga. Nimetatud aastal, täpsemalt 08.06.2006. a, on Kalle Lõhmus (pankrotis) sõlminud Helve Pärnaga laenulepingu 400 000 krooni saamiseks, mis tuli võlausaldajale vastavalt lepingule tagastada 08.09.2006. a. Kalle Lõhmus (pankrotis) on vara ja sissetulekuid hägustanud ka väitega, et aastal 2004 sai ta AS Almes aktsiate müügist üks miljon krooni, mida ta on kasutanud. Siiski on ta jäänud enesele kindlaks, et saadud üks miljon krooni on paigutatud (tl 35). Oma esitatud kirjalikes seisukohtades on võlgnik märkinud aastal 2006 tütrele ülekantud raha osas, et sisuliselt ei ole arvestatud asjaoluga, et võlgnik sai aastal 2004 aktsiate müügist üks miljon krooni ja arvamuslik on, et seda raha ei olnud võlgnikul kasutada 2005, 2006 või 2007. aastal. Võlgnikule ei saanud olla aastal 2006 teada, et tema majanduslik seisund ei saavuta järgnevatel aastatel edu (tl 56). Ajutise halduri aruande kohaselt puudus aastal 2006 võlgnikul tulu. Samas, nagu eelnevalt märgitud, on võlgnik tegelenud enda väitel vahepeal majandustegevusega ning kasutanud aastal 2004 saadud rahalisi vahendeid. Paraku ei ole võlgnik avaldanud teavet, kuhu on nimetatud rahalised vahendid paigutatud ning kas sellest võlgnik ka tulu sai. Puutuvalt oma tütre K. L. toetamisse, on Kalle Lõhmus (pankrotis) kohtuistungil selgitanud, et tütre ema on talle ülekannetega 70 000 krooni tagasi maksnud. Ka ajutise halduri aruande kohaselt on Kalle Lõhmusele (pankrotis) teinud L. L. aastatel 2005. a kuni 2008. a ülekandeid summas 76 500 krooni. Kalle Lõhmus (pankrotis) on väitnud, et palju kulutusi on ta teinud ärialasesse tegevusse Venemaal, mis on luhtunud. Millises mahus ja kuhu vahendid kulusid, ei ole võlgnikul enam tagantjärele olnud võimalik meenutada ja selgitada (tl 57). Samas on võlgnik osundanud, et tal on rajatud ettevõtted Komis, Tserpovetsis, Karjalas ja Pihkvas (tl 60). Muid täpsemaid ja kontrollimist võimaldavaid andmeid Kalle Lõhmus (pankrotis) esitanud ei ole. 14.07.2009. a kohtuistungil on võlgnik selgitanud, et Venemaal tegi ta füüsilise isikuna turu-uuringuid, uurides metsandust, ning sinna viis ta metsamasinaid sisse, lootes tulu teenida. Nimetatud masinad on läinud Kalle Lõhmuse (pankrotis) valdusest ebaseaduslikult välja. Ühtlasi selgitab Kalle Lõhmus (pankrotis), et Venemaal läks „katuse maksmiseks“, et kindlustada tegutsemise võimalus (tl 33). Samal istungil on võlgnik veel selgitanud, et Venemaal on ta tegutsenud Secolo nime all ning tegemist on firmaga, kes andis masinad Venemaale ja Secolo OÜ-l ei ole seal millegagi tegutseda, seadmeid ja tegevust ei ole (tl 35). Seega ei ole Kalle Lõhmus (pankrotis) esitanud selgeid ja arusaadavaid põhjendusi oma majandustegevuse kohta Venemaal, st millised ettevõtted on ta rajanud, millises ulatuses rahalisi vahendeid sinna paigutanud ning milline on majandustegevuse tulemus. Siinjuures ei ole kohtu arvates eluliselt usutav väide, justkui Kalle Lõhmus (pankrotis) ei suudaks meenutada, milliseid suhteid ja kellega on ta Venemaal loonud (kasvõi üldjoontes) ning millistesse äritegevustesse

ta Venemaal on oma rahalisi vahendeid paigutanud, kuivõrd Kalle Lõhmus (pankrotis) on enese 18.08.2009. a avalduses esitatud väite kohaselt üritanud majandustegevust Venemaal pingsalt arendada viimastel aastatel (tl 57). Juhul, kui isik üritab luua või käivitada äritegevust välismaal aastate jooksul, peaks ta olema suuteline selgitama, millises suuruses rahalisi vahendeid on ta sinna paigutanud ning miks loodetud tulus äritegevus mitmete aastate tulemusena ei ole realiseerinud. Eeldada tuleb, et isik oma äri-, majandus- ja kutsetegevust ka dokumenteerib. Puutuvalt Venemaale viidud masinatesse, pidas kohus oluliseks osundada Kalle Lõhmuse (pankrotis) 30.06.2009. a vastusele ajutise halduri küsimustele (ajutise halduri aruande lisa), milles Kalle Lõhmus (pankrotis) möönab, et väga väike tõenäosus on vara valduse taastamiseks. Siinjuures pidas kohus põhjendatuks viidata Kalle Lõhmuse (pankrotis) 18.08.2009. a avalduses märgitule: „üldises kontekstis on halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta tendentslik. Arvestatud ei ole võlgniku tegelike sissetulekutega, võlgnikule kuuluvate ettevõtete äritegevusega ja selle tulemustega, tulutoova äritegevuse või selle laiendamiseks tegevuse ja püüdlustega ning selle käigus tekkinud vaieldamatute kuludega“ (tl 58). Kohus pidas tõepäraseks Kalle Lõhmuse (pankrotis) eeltoodud seisukohta, kuid osundas, et isegi sellesisuline nägemus ja arusaamine ei tinginud pankrotimenetluses võlgnikupoolset andmete avaldamist temale kuuluvate eelviidatud ettevõtete äritegevuse ja selle tulemuste jm pankrotimenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, et kõiki nimetatud asjaolusid oleks võimalik Kalle Lõhmuse (pankrotis) maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks (ja üldse pankrotimenetluse raames) arvestada. Kohus leidis, et PankrS § 85 lg-s 1 sätestatud võlgniku teabe andmise kohustus peaks tagama, et pankrotimenetluse raames oleks võimalik välja selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud eelkõige võlgniku vara ja sissetulekud ning majandus- ja kutsetegevusega seonduv. Oluline on viidata PankrS §-le 2, mis sätestab ühe pankrotimenetluse eesmärgina selgelt võlausaldajate nõuete rahuldamise pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise tulemusena. Juba pankrotimenetluse algusetapis on võlgnik väljendanud ajutisele haldurile veendumust, et „ta võib oma rahaga teha, mis tahab, annetada seda tütrele või maksta teistele ja märkida selgituseks, mida tahab“ (ajutise halduri aruandest lk 6). Sama hoiak kajastub ka Kalle Lõhmuse avalduses kohtule (tl 55-60). Olukorras, kus võlgnik ei täida teabe andmise kohustust, võivad võlausaldajate õigused oluliselt kahjustatud saada. Kohtu hinnangul on Kalle Lõhmus (pankrotis) rikkunud teabe andmise kohustust tahtlikult ja mõnede asjaolude suhtes vähemalt raske hooletusega ning kuivõrd Kalle Lõhmus (pankrotis) on rikkunud talle seadusega ettenähtud kohustust teabe andmiseks, on põhjendatud alus arvata, et Kalle Lõhmuse (pankrotis) poolt 31.07.2009. a esitatud vara nimekiri ei kajasta kõiki andmeid Kalle Lõhmuse (pankrotis) vara ja sissetulekute kohta. Toimunud pankrotimenetlus (2009-2012) ei ole sellesse olukorda toonud suuremat selgust. VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kalle Lõhmus (pankrotis) on 18.08.2009. a kohtule esitatud avalduses kohustustest vabastamiseks märkinud muuhulgas, et füüsilise isiku tulud ja kulud (kohustused) kujunevad kogu teovõimelise elu perioodil ja kuna Kalle Lõhmus (pankrotis) on 61-aastane, on olnud erinevates firmades tööl, loonud ise ettevõtteid ja olnud aktiivselt tegutsev inimene, siis seoseid ja suhteid tema õiguste ja kohustuste osas on kujunenud loetamatul arvul (tl 56). Kohus aktsepteeris üldjoontes Kalle Lõhmuse (pankrotis) seisukohta, et aktiivsed isikud reeglina loovadki elu jooksul palju erinevaid suhteid ning seetõttu kannavad erinevatel

aegadel mitmeid erinevaid õigusi ja kohustusi. Samas oli kohus arvamusel, et igasuguste õiguste kasutamine ja kohustuste võtmine peab olema vastutustundlik ja heauskne. Selliseks ei saa pidada Kalle Lõhmuse (pankrotis) suhtumist, kuna tegemist on isikuga, kes ei ole näidanud üles huvi, et enda jaoks selgeks teha, millised on olnud tema sissetulekud ja väljaminekud ning suutnud oma varalist seisundit ja selles toimuvat arusaadavalt selgitada nii kohtule kui ka haldurile. Kuigi isikul ei peagi olema kõik elu jooksul loodud õigussuhted meeles, ei ole aktsepteeritav ega usutav, et pikemat aega äritegevuses osalenud isik (alates aastast 1992) ei oleks suuteline meeles pidama ega dokumenteerima oluliste rahaliste vahendite paigutamist ja omama ülevaadet oma sissetulekutest ning äritegevuse raames liikuvatest vahenditest. Oluline on kohtu arvates osundada asjaolule, et Kalle Lõhmuse (pankrotis) pankrotimenetluse raames on seitse võlausaldajat, mis annab alust kahelda asjaolus, et Kalle Lõhmuse (pankrotis) mittemäletamine või unustamine oleks tingitud võlausaldajate rohkusest. Seega oli kohus arvamusel, et Kalle Lõhmus (pankrotis) on olnud pankrotimenetluse raames jätnud pahatahtlikult avaldamata olulisi andmeid ning sellega on Kalle Lõhmus (pankrotis) rikkunud teabe andmise kohustust. Nimetatud kohustuse rikkumine annab alust arvata, et Kalle Lõhmuse (pankrotis) esitatud vara nimekiri on ebaõige. Kohtu hinnangul on Kalle Lõhmus (pankrotis) rikkunud seadusest tulenevat kohustust ja esitanud ebatäielikke andmeid vähemalt raske hooletusega. PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise üheks võimalikuks eelduseks ka asjaolu, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus pidas oluliseks, et Kalle Lõhmus (pankrotis) on kogu pankrotimenetluse vältel avaldanud arvamust, et ta ei ole suuteline võetud kohustusi täitma ning ei ole võimeline võlgnevuste tasumiseks ka tulevikus. Pankrotihaldur on kogu menetluse kestel (alates ajutise halduri aruandest kuni lõpparuandeni) kirjeldanud võlgniku suhtumist oma võlakohustuste tasumisse ja alates pankrotimenetluse algatamisest on see suhtumine võlausaldajatesse olnud tõrjuv, võlgnik on ise välistanud igasugused lahendused võlausaldajate jaoks nii oma tõrjuva käitumisega kui ka sõnaselgete avaldustega. Sellesisuline selgesõnaline deklaratsioon on võlgniku poolt avaldatud juba (tl 58) avalduses, kus võlgnik nõuab haldurilt vahendeid „vabalt oma elamiseks kasutamiseks.“ Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 31.07.2009. a selgitas ka kohtunik võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse eeldusi (tl 81) ja nõuet tegutseda pankrotimenetluse käigus võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil. Pankrotihaldur on lõpparuandes märkinud, et võlgnikul puudus tulutoov tegevus juba enne pankrotimenetluse väljakuulutamist ja võlgniku hinnangul on tema tulu teenimise võime jäädavalt lõppenud ning ta ei näe mingit võimalust täita täitmata kohustusi. Kohus oli seisukohal, et PankrS § 169, § 170 lg 1, lg 2, § 171 lg 1 ja § 173 sätteid tuleb sisustada kompleksselt ja omavahelises koostoimes. Kui § 170 lg 1 näeb ette kohustustest vabastamise avalduse esitamise aja - hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks - siis tähendab see, et juba sellest ajast peale laienevad võlgnikule kohustused tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, mitte varjama oma tulusid ning vara, andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta ehk PankrS § 173 lg 1, lg 2 kohustus. Võlgnikul tuleb juba avalduse esitamisel sellesisuline kinnitus ka anda - et ta kohustub neid kohustusi täitma (PankrS § 170 lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ideega oleks vastuolus, kui võlgnikul oleks vabadus kuni kohustustest vabastamise menetluse algatamiseni kohustuste täitmist tõrjuda ja nõuda pankrotihaldurilt, et pankrotimenetlus kulgeks võlgniku jaoks võimalikult mugavalt ja võlgnikku häirimata. Praeguses menetluses on see nii olnud. Seetõttu puudub kohtul alus eeldada, et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluse käigus tahe täita sealhulgas PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja

selle kohta teavet anda, vaatamata võlgniku sellekohastele kinnitustele (tl 62). Need kinnitused on vastuolus võlgniku senise käitumisega. Kohtu arusaama kohaselt peaks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus olema võlgniku poolt aktiivse tegutsemise periood, mille käigus võlgnik teadlikult ja aktiivselt otsib tulutoovat tegevust, ei varja oma tulusid ja vara ning annab selle kohta aktiivselt teavet (§ 173 lg 1, lg 2) ja võimaldab seda kohtul hiljem kontrollida (PankrS § 175 lg 4, lg 5). Kalle Lõhmuse 11.09.2012. a avaldusest kohtule on näha tema kavandatava tegevuse piirid ja kohtu hinnangul ei vasta see pankrotiseaduse 11. peatüki mõttele. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluses, sh pankrotimenetluses tuleb kohtul otsustusi tehes näha ette tagajärgi ja võimalikke tekkivaid seoseid. Võttes aluseks seni kolme aasta kestel toimunud pankrotimenetluse, ei ole kohtul alust prognoosida, et võlgnik täidab PankrS § 173 lg 1 kohustusi ja et saaks saabuda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ainsaks eesmärgiks ei saa olla pärandvara pankrotimenetluse vältimine. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et Kalle Lõhmuse (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamine oleks vastuolus selle instituudi mõttega ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

halvendanud sellega oma maksevõimet. See viitab üheselt sellele, et võlgnikul puuduski reaalne sissetulek, mida kohtule edastada ning oli sunnitud ebasoodsatel tingimustel laenude võtmiseks; 4) ei olnud pankroti menetluse alguses määruskaebuse esitajal võimalik pankrotivarasse mittekuuluvat pensioni osa käsutada ning seega oli põhjendatud määruskaebuse esitaja pahameel pankrotimenetluse alguses. Käesolevaks hetkeks on määruskaebuse esitaja teinud nii palju koostööd kui võimalik; 5) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et PankrS § 173 lg 1 sätestab mõistlikkuse põhimõtte. Määruskaebuse esitaja on juba aastaid olnud vanaduspensionär ning põeb kuulmishäiret, mille tõttu tuleb kasutada kuuldeaparaati. Sellises olukorras isikult ei saa kohus eeldada aktiivset töötamist, kuid ka sellises vanuses inimestel peab olema võimalus võlgadest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Määruskaebuse esitaja väljavaated on praeguses majanduslikus olukorras endale jõukohase töö leidmiseks ääretult väikesed ning mõistlikkuse põhimõtet arvestades on kohane, et vanaduspensioni eas olev ja raske kuulmispuudega isik saab üksnes vanaduspensioni ning eelduslikult ei tööta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Usaldusväärne ei ole määruskaebuse esitaja väide, et kuigi ta panustas vahendeid äritegevusse Venemaal, ei oska ta täpselt öelda, kuhu raha paigutati. Kuna alates 2006. a on võlgnik võtnud erinevatelt laenuandjatelt laene ja halvendanud sellega oma maksevõimet, ei ole veenev, et võlgnik ei suuda meenutada, kuhu ta paigutas raha, mille ta laenas laenuandjatelt. Võlgnik on rikkunud seadusest tulenevat teabe andmise kohustust vähemalt raske hooletusega. 11. augustil 2009. a on pankrotihaldur Einar Vallandi kohustanud võlgnikku esitama ärakirjad kõikidest lepingutest, mille alusel võlgnik 2006-2009. a arveldas OÜ-ga Secolo, OÜ-ga Kenvestor, K. L. ja V. S.. Samuti palus pankrotihaldur võlgnikul esitada selgitused tema tegevuse kohta Venemaal, sealhulgas selle kohta, millal, kus ning missuguseid äriühinguid on võlgnik Venemaal asutanud ja selle kohta, mis on nendest äriühingutest saanud (tl 77). Vaatamata pankrotihalduri nõudele ei ole võlgnik siiski esitanud selgeid selgitusi oma majandustegevuse kohta. Võlgnik ei ole andnud piisavat informatsiooni Venemaale rajatud ettevõtete ja sinna paigutatud rahaliste vahendite kohta. Võlgniku esitatud andmed laenu kasutamise ja Venemaale rajatud juriidilistele isikutele antud rahaliste vahendite kohta ei ole täpsed, sest võlgnik on andnud selles osas ainult üldistavat teavet. Määruskaebuse esitaja väide, et ta ei ole võimeline meenutama ega esitama kohtule andmeid oma sissetulekutest seetõttu, et tal puudus reaalne sissetulek, ei ole põhjendatud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et aastal 2008 tegeles võlgnik enda sõnul ettevõtlusega, ostes ja korjates vanametalli ning müües seda edasi. Ajutine haldur ei suutnud kindlaks teha ühtegi makset, mis oleks seotud metalli ostmisega, kuid metalli müügist on alates 2008. a märtsist kuni juulini olnud laekumisi 53 229,05 krooni ulatuses. Samuti toetas võlgnik ajutise halduri aruande kohaselt tütart 2006. a kokku 143 200 krooniga. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku arveldusarvele on laekunud summasid. Ebakorrapärane sissetulek ei saa olla põhjus, miks võlgnik ei suuda meenutada andmeid oma sissetulekute kohta. Teabe andmise kohustuse täitmata jätmise põhjuseks ei ole asjaolu, et pankroti menetluse alguses ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik pankrotivarasse mittekuuluvat pensioni osa käsutada ja seega oli põhjendatud määruskaebuse esitaja pahameel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.