2-09-26430/16 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Võlausaldaja pankrotiavaldus Hxxx Pxxxx esitas 08.06.2009. a kohtule avalduse (tl.2-5) Kxxxx Lxxxxxx pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmis Hxxxx Pxxxx Kxxxx lxxxxxxx 08.06.2006. a laenulepingu, mille järgi Hxxxx Pxxxx laenuandjana andis laenusaajale Kxxxx Lxxxxxxxxxlaenu 400 000 krooni, laenuintressiga 30 000 krooni kuus. Laenu tagastamise tähtajaks oli 08.09.2006. a. Kxxxx Lxxxxx rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi ja ei tagastanud laenu tähtaegselt, samuti ei tasunud ta nõuetekohaselt kokkulepitud intressi. Laenu põhiosa ja intress kolme kuu eest summas 90 000 krooni on kuni käesoleva ajani laenuandjale tasumata. Hxxxx Pxxxx on arvestanud laenu põhisummalt VÕS § 113 lg 1 järgi viivist seaduses ettenähtud määras alates 30.09.2006. a kuni 04.06.2009. a kokku 102 251,16 krooni. Seega võlgneb Kxxxx Lxxxxx Hxxxx Pxxxxxxxlaenulepingu järgi laenu põhiosa summas 400 000 krooni, intressi 90 000 krooni ja viivised 102 251,16 krooni, kokku 592 251,16 krooni. Laenulepingust tulenev põhivõlg muutus sissenõutavaks 08. septembril 2006. a. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi PankrS § 10 lg 2 p-s 1 toodud tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Võlausaldaja on võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik ei ole esitanud nõudele mingeid vastuväiteid. Võlausaldaja leidis, et antud juhul on vajalik pankrotiavalduse tagamine ning võlgnikul tema vara käsutamise keelamine. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik Kxxx Lxxxxxx ainus teadaolev vara temale kuuluv osa OÜ-s Secolo. Muu vara teadaolevalt puudub. Arvestades nõüde suurust võlgniku vastu, teadaolevat vara ning asjaolu, et võlgnik pole nõuet tasunud, on võlausaldaja arvates Kxxxx Lxxxxx muutunud maksejõuetuks. Hxxxx xxxxx palus kohtul algatada Kxxxx Lxxxxxx vastu pankrotimenetlus ja kuulutada välja Kxxx Lxxxxxx pankrot. Pankrotiavalduse tagamiseks palus Hxxxx Pxxxx arestida

Kxxxx Lxxxxxxxarveldusarved krediidiasutustes, OÜ Secolo osa ning keelata Kxxxx Lxxxxxx vara käsutamine võlgniku poolt. Pankrotimenetluse algatamine Kohus pidas pankrotimenetluse algatamiseks kohtuistungi 22.juunil. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Võlausaldaja jäi oma nõude juurde kuulutada välja K.Lxxxxxx pankrot. Võlausaldaja hinnangul näitab võlgniku tegevus, et ta soovib oma kohustuste täitmisest kõrvale hiilida. Võlausaldaja taotles pankrotiavalduse tagamist ja kohaldada ka elukohast lahkumise keeldu, et võlgniku liikumine oleks kohtu järelevalve all. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul ärihuvid Venemaal. Tartu Maakohtu 22.06.2009. a määrusega (tl.21-22) võeti Hxxxx Pxxxx avaldus menetlusse ja algatati Kxxxx Lxxxxxx pankrotimenetlus. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Pankrotiavalduse tagamiseks otsustas kohus arestida Kxxxx Lxxxxxxxx kuuluv OÜ Secolo osa ja keelata Kxxxx Lxxxxxxx temale kuuluva äriühingu osa käsutamine ning keelata Kxxxx Lxxxxxxx temale kuuluva vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta. Lisaks kohaldas kohus Kxxxx Lxxxxxx suhtes elukohast lahkumise keeldu ja määras, et Kxxxx Lxxxxxxei tohi lahkuda Eestist ilma kohtu loata. Võlgniku vastus pankrotiavaldusele Võlgnik Kxxxx Lxxxxx teatas 14.07.2009. a kirjalikus vastuses, et tal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta. Kxxxx Lxxxxx tunnistab võlausaldaja Hxxxx Pxxxx laenulepingust tulenevat nõuet laenu põhiosa 400 000krooni + kõrvalnõuded summas 192 251,16 krooni. Võlgnik ei ole täitnud kohustusi raskest majanduslikust olukorrast tulenevalt, ta ei ole nõude täitmisest tahtlikult kõrvale hoidnud. Kui tekib võimalus võlga likvideerida, siis ta teeb seda. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi esitas 14.07.2009. a kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandes asus ajutine pankrotihaldur seisukohale, et Kxxxx Lxxxxx on maksejõuetu. Andmed võlgniku vara kohta : 1) Võlgnikule kuulub osa OÜ-s Secolo, osa nimiväärtus on 42 000 krooni. Võlgnik ise on nimetatud äriühingu ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Teadaolevalt tegevus ettevõttes puudub. Ajutise halduri arvates võib pidada seda osa väärtusetuks. Osaühingu viimane raamatupidamisbilanss on koostatud seisuga 31.12.2006. a. Krediidiinfo andmetel on osaühingul võlad maksuhalduri ja mitmete firmade ees. Võlgade sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. Kohtutäituril ei ole seni õnnestunud OÜ Secolo vara realiseerimine võlgade katteks. Hinnanguliselt on ettevõtte võlad 5 miljonit krooni ja vara väärtus ei ole suurem kui 2 miljonit krooni. 2) Püstol Star, väärtusega hinnanguliselt 1000 krooni; 3) Gaasipüstol Röhm, väärtusega 500 krooni. Muu registreeritav vara võlgnikul puudub. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku nimele on kuulunud ajavahemikus 04.12.2001-07.09.2004. a elamu- ja ärimaa xxxxxx vallas. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga AS-i Jetoil kasuks. Ajavahemikus 12.11.2003 – 15.04.2004. a kuulus võlgnikule 1/3 mõttelist osa kinnistust Saaremaal, selle müüs võlgnik 2004. aastal. Võlgnik elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas elamus, mis on väidetavalt ehitatud tema enda poolt ja pidanuks olema abikaasade ühisvara. Ehitisregistri andmetel on ehitise omanikuks võlgniku

abikaasa ja tütar. 08.05.1998 müüs riik võlgniku abikaasa ja tütre kaasomandisse elamu juurde kuuluva 1200 m2 suuruse maatüki. 01.09.2000 on võlgniku abikaasa kinkinud temale kuuluva mõttelise osa kinnistust tütrele ja käesoleval ajal on kinnistu, registriosa nr 443835 ainuomanikuks võlgniku tütar Kxxxxxx Lxxxxx. Võlgnikul teadaoleva vara väärtuseks kokku on temal olevate püstolite väärtus – 1500 krooni. Andmed võlgniku varaliste kohustuste kohta: Ajutine pankrotihaldur on teinud kindlaks, et võlgnikul on kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees: 1) Aroko New OÜ – võlg summas 737 947,32 krooni; 2) Hxxxx PxxxxxVxxxxxxx – võlg summas 592 251,16 krooni; 3) Kagu Invest AS – võlg summas 156 612 krooni; 4) Swedbank AS – võlg summas 17 746,47 krooni; 5) MCB Finance Estonia OÜ – võlg summas 10 000 krooni; 6) ERA Liisingu Inkassoteenused AS – võlg summas 4168,51 krooni; 7) Raha24 OÜ – võlg summas 4000 krooni; 8) Svea Finantseerimine OÜ – võlg 4000 krooni. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on kokku 1 526 725,46 krooni. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et võlgniku suuremad võlad on peamiselt seotud tema poolt juhitud ettevõtete tegevuse ebaõnnestumisega. Väiksemaid võlgu saab pidada mõtlematult võetud kohustusteks. Ajutise pankrotihalduri arvates võib võlgnikul olla varjatud sissetulekuid või on teinud võlgnik oma maksevõimele mittevastavaid kulutusi ja makseid. Võlgnik on võtnud ebasoodsaid laene ja halvendanud sellega oma maksevõimet. Võlgnik on teinud regulaarselt ülekandeid oma tütrele, samas on tal puudunud sissetulek. 2006. aastal, kui võlgnikul tulu puudus, kandis ta tütrele keskmiselt 2200 krooni kuus. 2006. a on võlgnik kandnud tütre arvele kokku 143 200 krooni. Ajutise halduri arvates võib teha sellest alternatiivsed järeldused: 1) võlgnik kas varjab oma 2006. a sissetulekut või 2) võlgnik ja tema tütar elasid 2006. a võõra raha arvel. Võlgnik on teinud märkimisväärseid kulutusi lotomängudele. Ajutine pankrotihaldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjusteks kergemeelset kohustuste võtmist, sealhulgas tema enda poolt juhitavate ebaedukate äriühingute käendamist kui ka isiklike varaliste suhete mõtlematut korraldamist. OÜ Aroko New nõue põhineb käenduslepingul, millega võlgnik käendas algselt OÜ Secolo võlga AS-i Hansa Liising Eesti ees. 2008. a veebruaris loovutas AS Hansa Liising Eesti oma nõude OÜ-le Aroko New. Ajutise halduri arvates on võlgniku poolt 300 000 krooni suuruse käenduskohustuse võtmisel 12.06.2008. a KarS § 384 sätestatud teo (maksejõuetuse põhjustamise) tunnused. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul puudub hetkel vara isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, rääkimata pankroti väljakuulutamisele järgneva menetlusega kaasnevate kulutuste katmisest. Antud juhul ei ole selge, mille arvel saaks pankrotimenetluse läbi viia ning teiseks on ebaselge see, mis oleks pankrotimenetluse läbiviimise eesmärk. Halduri arvates on võlgniku võlgadest vabastamise võimalus küsitav. Samuti ei näe haldur niisugust vara suurendamise võimalust, mis muudaks pankrotimenetluse läbiviimise võlausaldajate vaatenurgast kasulikuks. Ajutise halduri hinnangul tuleks lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung Kohus pidas pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungid 14.07.2009. a ja 24.06.2009.a . Ajutine pankrotihaldur jäi oma 14.07.2009. a aruandes avaldatud seisukoha juurde. Halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, samas puudub tal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ei näe võlgnikul vara tekkimise ja vara tagasivõitmise võimalust ning seetõttu tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata.

Võlausaldaja jäi kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse juurde. Võlausaldaja arvates võib võlgnikul olla varjatud sissetulekuid. Võlgnik on maksnud summasid tütre toetamiseks, olles ise võlgu. Võlausaldaja arvates saaks raha tütrelt tagasi küsida. Tütre nimel on maja, kus võlgnik elab. Majas tuleb maksta kütte, elektri, kanalisatsiooni eest. Seega võib arvata, et mingi raha võlgnikul ikka liigub, mis on suurem kui saadav pension. Võlausaldaja on seisukohal, et raha on võimalik igakuiselt kinni pidada võlgniku pensionist. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul Venemaal firma, mida ta ei saa küll 100 % väita. Samuti on võlgnikul teadaolevalt maakodu, kus ta karjatab loomi, ta on teinud majas remonti ning ostnud seadmeid niitmiseks. Kõik see eeldab sissetuleku olemasolu võlgnikul. Võlausaldaja arvates tuleks uurida võlgnikul vara ja varjatud sissetulekute olemasolu ning vara tagasivõitmise võimalusi pankrotimenetluse käigus. Uurida tuleks ka võlgnikule kuuluva äriühingu OÜ Secolo osalust OÜ-s Kenvestor ja sinna tehtud sissemakseid. Võlgniku tütre vastu saab esitada hagi makstud toetuse tagasimaksmiseks, võlausaldaja hinnangul on võimalik hageda 200 000 krooni. Pankrotimenetluse kulud on võimalik tasuda pankrotipessa laekuvast võlgniku igakuisest pensionist. Võlausaldaja taotles pankroti väljakuulutamist. Võlgnik tunnistas võlga võlausaldaja ees. Ta seletas, et laenust saadud raha kulutas ta peamiselt Venemaal metsanduse turu-uuringuteks ja sealsete kulude katteks. Võlgnik lootis Venemaal metsandusega tulu teenida, mis aga ei õnnestunud. Hetkel ei ole tal võimalik laenu tagasi maksta. Pankrotiavalduse vastuväiteid ta ei esitanud. Tema ainukeseks sissetulekuks on pension. Varaks on osa OÜ-s Secolo. Võlgniku väitel tal mingit firmat Venemaal ei ole, seal on seadmed, mis on tema valdusest ebaseaduslikult välja läinud. Ka tütrele kantud toetusest on tütre ema temale suure osa tagasi maksnud. Toetuse tegigi ta tütrele eesmärgiga, et saab selle tagasi. Kohus andis võlausaldajale võimaluse pidada võlgnikuga kohtuväliseid läbirääkimisi ja lükkas kohtuistungi edasi Kohtuistungil 24.juulil jäid pooled varasemate seisukohtade juurde. Võlausaldaja arvates laekub võlgniku pensionist pankrotipessa raha, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Pankadelt tuleb nõuda andmed, kellele on Lxxxxx teinud sularahamakseid, et neid siis tagasi nõuda. K.Lxxxxxxxx tuleb määrata elatusraha, et ta edaspidi lotopileteid ei ostaks.

29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutina pankrotihaldur vara tagasivõtmise võimalusi ei näe. Võlausaldaja on aga seisukohal, et pankrotivara on võimalik suurendada tagasinõuetega. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlausaldaja on avaldanud arvamust, et võlgnikul on lisasissetulekuid, mida ta ei ole deklareerinud ja mis ei kajastu ajutise halduri aruandes. Samuti võib võlausaldaja väidetel võlgnikul olla ettevõtteid Venemaal. Ajutine haldur on samuti seisukohal, et võlgnikul võib olla sissetulekuid, mida ei ole võimalik tõendada. Võlgniku varalised suhted on segased ja ei ole selge, milline on tema tegelik varaline olukord. Pankrotimenetluse käigus on võimalik välja selgitada võlgniku tegelik sissetulek, vara ning selle moodustamise võimalused. See on võlausaldajate huvides. Kohus eelistab pankroti väljakuulutamist pankrotimenetluse raugetamisele ka võttes arvesse võlgniku seniseid hoiakuid pankrotimenetluse käigus, mis ei ole ajutise menetluse kasutuses olevate vahenditega võimaldanud saada täit selgust võlgniku varalistest õigustest või takistada võlgniku väljaminekuid näiteks lotomängimisele. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek pensioni näol, millest on võimalik teha kinnipidamisi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotimenetlusele vastuväiteid esitanud ning pankrotimenetlus võib olla ka võlgniku enda huvides. Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Einar Vallandi, kellel on kohtu usaldus, kes on sõltumatu võlgnikust ning võlausaldajatest ja kes on enda määramiseks nõusoleku andnud. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. augustil 2009. a kell 10.00 Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Pankrotimenetluse algatamisel kohaldas kohus määrusega (tl.21) pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Kohus otsustas arestida Kxxxx Lxxxxxxxx kuuluv OÜ Secolo osa ja keelata tal temale kuuluva äriühingu osa käsutamine ning keelata temale kuuluva vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta. Lisaks otsustas kohus kohaldada Kxxxx Lxxxxxx suhtes elukohast lahkumise keeldu ja määras, et ta ei tohi lahkuda Eestist ilma kohtu loata. Kohus leiab, et enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 31 lg 5 teise lause kohaselt jäävad kehtima hagi tagamise abinõud, kui neid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist ja kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) ja § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus otsuse ärakirja viivitamata äriregistrile. Võlgnikul tuleb anda vanne PankrS § 86 alusel enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 19.augustil. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 15 töötunni eest, kokku summas 12 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3960 krooni, kokku töötasu 15 960 krooni. Lisaks taotles haldur temale

kulude summas 2413,33 krooni hüvitamist, millele lisandub käibemaks 482,67 krooni, kokku kulud 2896 krooni. PankrS § 23 järgi ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Taotluse lahendamisel kohus lähtub Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast“ (edaspidi: Kord). Korra § 1 lg 2 järgi tasu ja kulutuste suuruse määrab kindlaks kohus ajutise halduri taotluse alusel. Korra § 2 järgi: Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Kohus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 15 tundi on kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Samuti on mõistlik ja vastavuses pankrotiasja mahu ja keerukusega ajutise halduri poolt küsitud töötunni hind 800 krooni tund, seda eriti arvestades võlgniku varalise olukorraga seotud iseärasusi ja sellest tulenevat andmete analüüsi erisusi, aga ka ajutise halduri aruande suurt mahtu. Korra § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Seega ei ületa küsitud tasumäära ka seadusega ettenähtud ülemmäära ja jääb sellest tunduvalt allapoole. Samuti on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ajutise halduri poolt kantud kulud. Suurema osa sellest moodustab büroo töökoha kasutamine 1690 krooni (13 tundi, 130 krooni 1 tund). 13 tundi bürootööd selles asjas on vajalik. Ülejäänud summa moodustab postikulu, kulu telefoniteenuste eest ja sõidukulu Tartust Jõgevale ja tagasi). Lähtudes eeltoodust, määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused vastavalt esitatud taotlusele. PankrS § 150 lg 2 alusel tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud tasuda pankrotivarast.