KÜ XXXhagi XXX(X ) vastu 2 397,08 euro (so 37 506,15 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 297,71 eurot Hageja KÜ XXX(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja Julia Tuštšenko (Lauteri Õigusbüroo, Kauna 2, Tallinn 10138; e-post: [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Grete Lind (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, Tallinn 10118; e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX KÜ XXX kasuks korteriomandiga aadressil XXX Tallinnas seotud majandamiskulude võlgnevus perioodil 2010. a september-november, 2011. a jaanuar ja juuli ning 2012. a august kuni november summas 430,56 (nelisada kolmkümmend eurot ja 56 senti) eurot ja viivis 8.01.2013. a seisuga summas 227,98 (kakssada kakskümmend seitse eurot ja 98 senti) eurot.
Välja mõista XXX KÜ XXX kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07 % päevas põhinõudelt 430,56 eurolt alates 9.01.2013. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta Harju Maakohtu 9.08.2010. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, XXX kuuluvale kinnisasjale aadressil XXX (registriosa nr XXX ) KÜ XXX kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 39 718,89 krooni (s.o 2 538,50 eurot), jõusse käesoleva kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 76 % ulatuses hageja kanda ja 24 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 1(8)
2-10-34972 viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20. maist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.21.07.2010. a esitas KÜ XXXkohtule hagi XXXvastu 2 397,08 euro (so 37 506,15 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas omanik. Kostja on tasunud haldus- ja kommunaalteenuste arveid ebakorrapäraselt ja suvalistes summades, mistõttu on kostja võlgnevus seisuga 31.05.2010. a 37 506,15 krooni. Põhikirjast tulenevalt arvestab hageja viiviseid võlgnetavalt summalt 0,07 % päevas ning 31.05.2010. a seisuga on viivisevõlgnevuseks 2 212,74 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni 0,07 % päevas ning hageja menetluskulud.
2.09.08.2010. a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse seades haginõude tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX ) hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 39 718,89 krooni.
3.24.09.2010. a määrusega võttis kohus asja menetlusse ja edastas kostjale vastuse esitamiseks.
4.15.08.2011. a tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA MENETLUSE KÄIK
5.23.09.2011. a esitas kostja Harju Maakohtu 15.08.2011. a tagaseljaotsusele kaja koos hagivastusega. Vastuse kohaselt on arusaamatu, millest võlgnevus koosneb. Esitamata on konkreetsed arved, mis on võlgnevuse aluseks. Kostja hinnangul on kõik arved tasutud, mida tõendab kostja esitatud konto väljavõttest nähtuv. Seega on alusetu ka viivisenõue. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6.10.11.2011. a määrusega rahuldas kohus kaja ning taastas menetluse.
MENETLUSE KÄIK
7.5.12.2011. a esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles jääb hagiavalduses märgitu juurde, et kostja on tasunud viimase seitsme aasta jooksul arveid mitteregulaarselt ja suvalistes summades, mistõttu on kostja pidevalt võlgnevuses hageja ees ning koguneb viivisearvestus. Kostja on arveid tasudes alati märkinud maksekorralduse selgitusse arve numbri, mille eest ta tasub, seetõttu on kostja teadlik, mis kajastub tasumises st arvel. Kostja võlgnevuseks on 18 791,88 krooni (so 1 201,02 eurot) ja 20 927,18 krooni (so 1 337,49 eurot) viiviseid, kuid hageja vähendab viiviseid haginõude summani.
8.20.01.2012. a täpsustas hageja võlgnevuse perioodi märkides, et võlgnevus tuleneb kuuest arvest, mis on esitatud 2009. a detsembrist kuni 2010. a maikuuni. Arve nr 24/57 detsember 2009. a summas 4 088,90 krooni (so 261.33 eurot); arve nr 25/57 jaanuar 2010. a summas 5 361,10 krooni (so 342,64 eurot); arve nr 26/57 veebruar 2010. a summas 3 045,30 krooni (so 194,63 eurot); arve nr 27/57 märts 2010. a summas 2 745,85 krooni (so 175,49 eurot); arve nr 28/57 aprill 2010. a summas 2 508,60 krooni (so 160,33 eurot) ja arve nr 29/57 mai 2010. a summas 1 690,77 krooni (so 108,06 eurot).
9.16.02.2012. a esitas kostja vastuse, milles märgib, et arveid on esitatud 1 242,48 euro ulatuses, millele lisanduvad väidetavad viivised, kuid siis ei saa hageja põhinõue olla 2 397,08 eurot, nagu seda on märgitud hagiavalduses. 2(8)
2-10-34972 Kostja on kohtule esitanud konto väljavõtte, millest nähtuvad vähemalt järgmised tasumised: 1) 29.03.2010. a 3 000.- krooni (so 191,73 eurot); 2) 1.04.2010. a 1 088,90 krooni (so 69,59 eurot); 3) 15.05.2010. a 2 859.- krooni (so 182,72 eurot); 4) 1.07.2010. a 2 500.- krooni (so 159,78 eurot); 5) 1.07.2010. a 2,10 krooni (so 0,13 eurot); 6) 1.07.2010. a 349,63 krooni (so 22,35 eurot); 7) 3.07.2010. a 2 000.- krooni (so 127,82 eurot); 8) 1.10.2010. a 3 045,30 krooni (so 194,63 eurot) ja 9) 26.07.2010. a, 23.08.2010. a ja 28.10.2010. a kokku 6 000.- krooni (so 383,47 eurot). Hageja poolt kohtule esitatud arve aprilli 2010. a eest ei ole sama arve, mis on kostjale esitatud. Kostjale on aprilli 2010. a eest esitatud arve summas 2 349,63 krooni (150,17 eurot), mitte 2 508,60 krooni (160,33 eurot). Kostja on hagejale tasunud 2 349,63 krooni (so 150,17 eurot), mistõttu on aprilli 2010. a haldus- ja kommunaalkulud hagejale vastavalt arvele tasutud. Seega on kostja arveid tasunud vähemalt 1 217,14 euro ulatuses, so arvetel fikseeritud ulatuses, mistõttu puudub kostjal hageja ees võlgnevus. Arvestades, et kostja on hagejale kõik kohtule esitatud arved tasunud, siis puudub hagejal kostja vastu nõue.
10.15.10.2012. a seisukohas viitab hageja võlaõigusseaduse § 88 lg-le 6, mille kohaselt arvestati kostja tasumisest alati esialgu võlgnevuse katteks laekumine. Kostja makse selgitusse arve numbri märkimine, mille eest kostja enda arvates tasumist tegi, ei ole õigustatud eelviidatud sätte kohaselt. Lisaks märgib hageja, et erinevus aprilli 2010. a arvete osas ei ole õige, sest kostjale on esitatud paari päeva möödudes õige arve summas 2 508,60 krooni ja kostja on teadlik nimetatud eksimusest.
11.27.10.2012. a täpsustas hageja veel, et seoses kostja poolt menetluse käigus tasutud maksetega selgitusega „korteri 57 eest“ loeb hageja nende maksetega üldsummas 1 072,72 eurot kustunuks kostja kõige vanemad võlgnevused ja võib vähendada nõude kostja vastu eelmärgitud summa võrra. Sel juhul on käesolevalt hageja nõudeks põhivõlgnevus summas 2 128,17 eurot (33 298,69 krooni) ja viivised 410,33 eurot (6 420,20 krooni), lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni, milliste väljamõistmist hageja kostjalt taotleb.
12.29.10.2012. a tegi kohus pooltele kompromissi ettepaneku, kuid pooled kompromissini ei jõudnud.
13.19.12.2012. a suurendas hageja nõuet paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 580,63 eurot ja viivised summas 1 528,33 eurot, milline on arvestatud 26.11.2012. a seisuga. Hageja palub välja mõista ka viivised alates 27.11.2012. a kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,07 % päevas.
14.14.01.2013. a seisukohas märgib kostja, et on arusaamatu hageja võlgnevuse arvestus. Hageja pidevalt muudab võlgnevuse aluseks olevat perioodi, lisaks ei ole esitanud tõendeid võlgnevuse kujunemise kohta rohkem kui perioodi detsember 2009. a kuni mai 2010. a eest. Kuna kostja on esitanud vastuväited viimatinimetatud perioodi võlgnevuse kohta, palub kostja jätta hagi rahuldamata.
15.15.01.2013. a kohtuistungil kohustas kohus hagejat esitama korrektne nõude ja viivise arvestus perioodi november 2009 – november 2012. a kohta.
16.29.01.2013. a menetlusdokumendis muutis hageja 15.01.2013. a kohtuistungil esitatud nõuet paludes kostjalt välja mõista võlgnevus ajavahemiku 1.01.2006 – 31.12.2012. a põhinõudena summas 1 989,90 eurot ja viivised 799,39 eurot, lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07 % päevas. Kostjal on tasumata arved 2006. a august-november, 2010. a september-november, 2011. a jaanuar-juuli ja 2012. a august-detsember. 3(8)
2-10-34972
17.12.02.2013. a seisukohas kostja hageja nõude laiendamisega ei nõustu märkides, et see erineb oluliselt algsest nõudest (hagi alusest), lisaks ei ole esitatud tõendeid nõude aluse kohta. Samuti, nõue aastast 2006 on aegunud, lisaks on hageja märkinud oma tabelis, et 2006. a september ja oktoober arvete nõue on 0, seega on see nõue alusetu. Ka hageja esitatud tabelis on kirjas, et 2011. a jaanuar-juuli arvete nõue on 0, seega on alusetu hageja nõue selles osas. Lisaks esitas kostja tõendid, et tasutud on august-detsember 2012. a arved.
18.15.03.2013. a seisukohas ei nõustu hageja aegumisega, kuna on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 18.09.2009. a kostja vastu. Lisaks täpsustab hageja, et 2006. a nõue tuleneb juuli, augusti ja novembri arvetest. Samuti märgib hageja, et tegemist ei ole nõude muutmisega vaid laiendamisega, milline on seaduse kohaselt lubatud. Hageja loeb kostja poolt 17.09.2012. a – 8.01.2013. a summad võlgnevuste katteks, mis on tekkinud 2008. a detsember kuni 2010. a september ning jääb esitatud nõude juurde.
19.27.03.2013. a esitas hageja tõenditena arved juuli-september 2006. a, september-november 2010. a, juuli ja jaanuar 2011. a ning august-detsember 2012. a eest.
20.2.05.2013. a seisukohas jäi hageja eelöeldu juurde paludes kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodide 2006. a juuli, august ja november, 2010. a septembernovember, 2011. a jaanuar ja juuli ning 2012. a august kuni detsembrikuu eest kogusummas 1 989,90 eurot ja viivised summas 799,39 eurot 31.12.2012. a seisuga ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07 % päevas.
21.2.05.2013. a seisukohas jäi kostja eelmärgitu juurde paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
24.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • XXX on korteriomandi aadressil XXX Tallinnas omanik (I kd; lk 17-18); • 20.01.2012. a esitas hageja nõude, milleks oli haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi 2009. a detsembrikuu kuni 2010. a maikuu eest (I kd; tl 159-161); • KÜ XXXesitas XXX arve nr 7/57 juuli 2006. a eest summas 1 685,10 krooni maksetähtajaga 31.08.2006. a (II kd; tl 45); • KÜ XXXesitas XXX arve nr 8/57 augusti 2006. a eest summas 1 876,01 krooni maksetähtajaga 30.09.2006. a (II kd; tl 45); • KÜ XXXesitas XXX arve nr 9/57 septembri 2006. a eest summas 1 838,72 krooni maksetähtajaga 31.10.2006. a (II kd; tl 46); • KÜ XXXesitas XXX arve nr 32/57 septembri 2010. a eest summas 1 810,94 krooni maksetähtajaga 31.10.2010. a (II kd; tl 47); • KÜ XXXesitas XXX arve nr 33/57 oktoobri 2010. a eest summas 2 640 krooni maksetähtajaga 30.11.2010. a (II kd; tl 47); • KÜ XXXesitas XXX arve nr 34/57 novembri 2010. a eest summas 4 140,20 krooni maksetähtajaga 31.12.2010. a (II kd; tl 48); • KÜ XXXesitas XXX arve nr 1/57 jaanuari 2011. a eest summas 289,82 eurot maksetähtajaga 28.02.2011. a (II kd; tl 48); 4(8)
2-10-34972 • KÜ XXXesitas XXX arve nr juuli, 2011. a juuli 2011. a eest summas 150,68 eurot maksetähtajaga 30.08.2011. a (II kd; tl 49); • KÜ XXXesitas XXX arve nr august, 2012. a augusti 2012. a eest summas 101,97 eurot maksetähtajaga 30.09.2012. a (II kd; tl 50); • KÜ XXXesitas XXX arve nr september, 2012. a septembri 2012. a eest summas 107,26 eurot maksetähtajaga 30.10.2012. a (II kd; tl 51); • KÜ XXXesitas XXX arve nr oktoober, 2012. a oktoobri 2012. a eest summas 166,34 eurot maksetähtajaga 30.11.2012. a (II kd; tl 52); • KÜ XXXesitas XXX arve nr november, 2012. a novembri 2012. a eest summas 232,76 eurot maksetähtajaga 30.12.2012. a (II kd; tl 53); • XXX on tasunud KÜ-le XXX1.10.2010. a 3 045,30 krooni (kd I, tl 130), 30.11.2010. a 2 000 krooni (kd I, tl 180), • XXXeest on XXX tasunud KÜ-le XXX28.10.2010. a 2 000 krooni (kd I, tl 181); • XXX on XXXeest tasunud KÜ-le XXX23.08.2012. a 30 eurot, 24.08.2012. a 80,72 eurot, 17.09.2012. a 100 eurot, 23.10.2012. a 107,26 eurot, 22.11.2012. a 166,34 eurot, 21.12.2012. a 150 eurot, 8.01.2013. a 82,76 eurot (kd II, lk 31-32); • 15.01.2013. a eelistungil nõustus kohus hageja hagi muutmisega määrates hagejal esitada nõude täpne arvestus, sh viiviste, osas perioodil november 2009. a kuni november 2012. a kohta (II kd; tl 6-7).
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg-te 1 ja 2 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hageja on esitanud kohtule käesoleva hagiavalduse juba 21.07.2010. a, kuid konkreetse hagiavalduse aluseks olevate asjaolude täpsustuse, millise ajavahemiku eest hageja kostjalt majandamiskulusid nõuab, on väljendanud pärast kohtu korduvaid nõudmisi alles 20.01.2012. a esitatud menetlusdokumendis, milleks oli kostja poolne haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi 2009. a detsembrikuu kuni 2010. a maikuu eest. Kohus on 15.01.2013. a eelistungil nõustunud hageja nõude muutmisega kohustades hagejat esitama kohtule täpne nõude ja viivise arvestus perioodi november 2009. a kuni november 2012. a kohta. Hageja esitas kohtu määratud tähtajal nõude: majandamiskulude võlgnevus perioodide 2006. a juuli, august ja november, 2010. a september-november, 2011. a jaanuar ja juuli ning 2012. a august kuni detsembrikuu eest kogusummas 1 989,90 eurot ja viivised summas 799,39 eurot 31.12.2012. a seisuga ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07 % päevas. Kostja ei ole hageja nõude muutmisega kordagi nõustunud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole kordagi hageja nõude muutmisega nõustunud, lisaks ei ole hageja terve menetluse käigus suutnud üheselt määratleda võla tekkimise ajavahemikke ning jääda ühe esitatud nõude juurde, ei nõustu kohus hagi muutmisega, kuivõrd see venitab asja lahendamist. Seega lähtub kohus hageja poolt 15.01.2013. a. istungil täpsustatud hagi alusest ning arvestab kohtu korraldusel 29.01.2013. a. esitatud avalduses vaid asjaolusid võlgnevuse perioodi kohta, mille juurde oli hageja istungil jäänud s.o. hageja majandamiskulude nõue kohta kostja vastu perioodil 2010. a september-november, 2011. a jaanuar ja juuli ning 2012. a august kuni november koos viivistega.
26.Vastavalt korteriomandiseaduse § 13 lg-tele 1 ja 2 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa 5(8)
2-10-34972 suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
27.Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 24 tuvastanud, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas omanik. Hageja on esitanud KÜ XXX XXX arve nr 32/57 septembri 2010. a eest summas 1 810,94 (s.o 115,74 eurot) krooni maksetähtajaga 31.10.2010. a; arve nr 33/57 oktoobri 2010. a eest summas 2 640 krooni (s.o 168,73 eurot) maksetähtajaga 30.11.2010. a; arve nr 34/57 novembri 2010. a eest summas 4 140,20 krooni (s.o 264,61 eurot) maksetähtajaga 31.12.2010. a; arve nr 1/57 jaanuari 2011. a eest summas 289,82 eurot maksetähtajaga 28.02.2011. a; arve nr juuli, 2011. a juuli 2011. a eest summas 150,68 eurot maksetähtajaga 30.08.2011. a; arve nr august, 2012. a augusti 2012. a eest summas 101,97 eurot maksetähtajaga 30.09.2012. a; arve nr september, 2012. a septembri 2012. a eest summas 107,26 eurot maksetähtajaga 30.10.2012. a; arve nr oktoober, 2012. a oktoobri 2012. a eest summas 166,34 eurot maksetähtajaga 30.11.2012. a ja arve nr november, 2012. a novembri 2012. a eest summas 232,76 eurot maksetähtajaga 30.12.2012. a. Kostja on esitanud kohtule tasumist tõendavad dokumendid järgnevalt: XXX on tasunud KÜle XXX1.10.2010. a 3 045,30 krooni (s.o 194,63 eurot), 30.11.2010. a 2 000 krooni (s.o 127,82 eurot). XXX eest on XXX tasunud KÜ-le XXX28.10.2010. a 2 000 krooni (s.o 127,82 krooni) ja XXX on XXX eest tasunud KÜ-le XXX23.08.2012. a 30 eurot, 24.08.2012. a 80,72 eurot, 17.09.2012. a 100 eurot, 23.10.2012. a 107,26 eurot, 22.11.2012. a 166,34 eurot, 21.12.2012. a 150 eurot, 8.01.2013. a 82,76 eurot. Käesolevaga esitab kohus alloleva tabelina arvestuse hageja esitatud arvete ja samal perioodil kostja poolt või kostja eest tasutu alusel arvestades viivisemääraks 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, kusjuures viiviseid on kohus arvestanud kuni kostja viimase makse tegemiseni s.o 8.01.2013. a-ni.
28.Tulenevalt eelmärgitust on kohtu hinnangul hagi põhjendatud osaliselt ning kostjal on hageja ees korteriomandil aadressil XXX Tallinnas majandamiskulude võlgnevus perioodil 2010. a september-november, 2011. a jaanuar ja juuli ning 2012. a august kuni november kokku summas 430,56 eurot, millele lisanduvad viivised seisuga 8.01.2013. a summas 227,98 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 430,56 eurot ja viivised seisuga 8.01.2013. a summas 227,98 eurot, millele lisanduvad viivised 0,07 % päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
29.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohtu 9.08.2010. a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse seades hageja nõude tagamiseks XXX kuuluvale kinnisasjale asukohaga Lihula vald, Võhma küla, Esko (registriosa nr XXX ) kohtuliku hüpoteegi summas 39 718,89 (s.o 2 538,50 eurot) KÜ XXX kasuks. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta Harju Maakohtu 9.08.2010. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kohus selgitab, et kuivõrd kohtul puudub võimalus ilma huvitatud isiku taotluseta hagi tagamise abinõu osaliseks tühistamiseks, on huvitatud isikul õigus taotleda hagi tagamise abinõu osalist tühistamist osas, mis ületab hagi rahuldatud osa.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt ca 24 %, tuleb menetluskulud 24 % ulatuses jätta kostja kanda ja 76 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg-le 1 ja 3)