Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2(7)

Kostja vastuväited Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramisele on esitatud hilinemisega, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Isegi kui avaldus oleks tähtaegne, on hageja märgitud 8 tunnine ajakulu hagiavalduse esitamise seisuga dokumentide ja andmete korjamisele ning nende analüüsiks ilmselge liialdus, kuivõrd tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ja hagiavaldus on pelgalt 1,5-leheküljeline. Lisaks ei ole hageja selgelt välja toonud teostatud toimingute sisaldust, mistõttu puudub võimalus nende põhjendatust hinnata. Samuti on hageja jätnud täpsustamata, milliseid konsultatsioone ta kahe tunni jooksul on enne hagiavalduse koostamist osutanud, mistõttu on märgitud kulu samuti põhjendamatu, sest ei ole tuvastatav kulude kandmise vajalikkus vastavalt TsMS § 174 lõikes 3 märgitule avalduses sisalduva informatsiooni puudumise tõttu. Ka asja käigu kohtust pärimine 0,5 tunni ulatuses hagiavalduse esitamise seisuga ei ole põhjendatud. Lisaks pole ülekandekulu 0,86 eurot käsitletav menetluskuluna, vaid tegemist on panga teenustasuga. Juhul kui hageja esitatud avaldus on siiski tähtaegne, on põhjendatud hageja kantud riigilõivud 24% ulatuses, s.o 121,94 eurot. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas hageja ja kostja avaldused osaliselt ning määras kindlaks hageja põhjendatud menetluskulu 268,63 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulu 1327,18 eurot. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 1058,55 eurot. Harju Maakohtu 20.05.2013 otsus jõustus 28.12.2013. Kostja esitas 21.01.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 03.02.2014, mis vastavalt TsMS § 176 lõikes 2 nimetatule on esitatud tähtaegselt, sest kohus andis hagejale 24.01.2014 e-kirjas tähtajaks 10 päeva menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks alates kirja kättesaamisest. Hageja esindaja kinnitas kirja kättesaamist 27.01.2014. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Esindaja on hagejale kahe tunni ulatuses osutanud konsultatsiooni summas 180 eurot. Asjaga tutvumiseks kuulub konsulteerimine esinduse juurde, et esindaja saaks tutvuda nõudega, kuid ilmselgelt on esindaja üle hinnanud oma ajakulu konsulteerimisele arvestades kohtule esitatud hagiavaldust, mistõttu võib lugeda põhjendatuks 1,5 tunnise ajakulu. Dokumentide ja andmete korjamisele, nende analüüsiks ja kohtule dokumentide koostamiseks märkis hageja esindaja 8 tundi summas 720 eurot ja 0,5 tundi kohtule järelepärimise esitamiseks menetluse käigu teadasaamiseks summas 50 eurot. Kuna hageja esitatud toimingute nimekiri kannab kuupäeva 09.05.2011, saab lähtuda vaid seni tehtud menetlustoimingutest. Kohtutoimikust nähtub, et hageja esitas hagiavalduse koos lisadega 20.07.2010, millest hagiavaldus koosnes 1,5 leheküljest, lisasid oli 12 lehekülge, hagi tagamise taotlus kolmel leheküljel, millest sisulist teksti kaks lehekülge. 28.07.2010. esitas hageja uue hagi tagamise taotluse kolmel leheküljel, mis aga erineb eelmisest hagi tagamise taotlusest vaid minimaalsel määral. 06.08.2010. esitas hageja uue hagi tagamise taotluse kahel leheküljel, milles on hageja vähendanud vaid hüpoteegi seadmise summat, ülejäänud osas on vähendatud taotluses sisalduvat teksti võrreldes eelneva hagi tagamise taotlusega. 09.10.2010 menetlusdokumendis vastas hageja kohtu menetlusse võtmise määruses nõutavale ühel leheküljel. 26.10.2010 teavitas hageja kohut järelepärimise tegemisest kostja reaalse 3(7)

viibimiskoha kindlakstegemiseks. 13.12.2010 edastas hageja kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu tasumise tõendi. 16.02.2011 saatis hageja kohtule kolmerealise e-kirja nii enda kontaktandmete muutumise kui päringuna menetluse käigu kohta. 09.05.2011 esitas hageja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise tasu kohta tõendi ja 10.05.2011 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Arvestades eelnimetatud toiminguid ja nende mahtu koos vajalikkusega (korduvaid hagi tagamise taotlusi, mis erinesid teineteisest minimaalselt), on põhjendatud hageja esindaja toimingud hagiavalduse koostamisele 1,5 tunni ulatuses, hagi tagamise avalduse koostamisele 1 tunni ulatuses, vajalikele menetlustoimingutele (vastamine menetlusse võtmise määrusele ning kohtule maksekorralduste esitamine) 0,75 tundi, menetluskulude nimekirja esitamiseks 0,75 tundi ning menetluse käigu päringule 0,10 tundi, kokku 3,85 tundi. Hageja kandis riigilõivu tasumise kulusid nii maksekäsu kiirmenetluses 750 krooni (47,93 eurot) kui täiendav riigilõivu hagiavalduse esitamisel 6750 krooni (431,40 eurot), lisaks hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 450 krooni (28,76 eurot), iigilõiv väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest 6,39 eurot ning ülekandekulu 7,50 krooni (0,86 eurot) ja 0,38 eurot. Panga ülekandekulu ei kuulu menetluskulude hulka, kuna see ei ole menetluskulud TsMS-s sätestatud menetluskulude mõttes. Kohtutoimikust nähtub, et ülekandeid on teinud hageja esindaja OÜ Professionalgrupp, mistõttu selline ülekandekulu on põhjendatud lugeda esindaja bürookulude hulka, milline aga kajastub juba esindaja töötunnitasus. Kaks ülekannet, milliste kohta esitatud tõenditest nähtub, et need on teinud hageja, aga ei sisalda teenustasu, mistõttu ei kuulu hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud panga teenustasud kogusummas 1,24 eurot kostja poolt hüvitamisele. Tasutud riigilõivud 479,33 eurot (47,93 + 431,40) ning lisaks hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 28,76 eurot, samuti riigilõiv väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest 6,39 eurot, kokku 514,48 eurot, on põhjendatud menetluskulud. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on 5,6 töötunni ulatuses 504 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (100,80 eurot), seega kokku 604,80 eurot ning riigilõivud kokku 514,48 eurot. Kuna kohus jättis 20.05.2013 kohtuotsusega 24% menetluskuludest kostja kanda ning kõik nimetatud menetluskulud on tekkinud maakohtus menetluse käigus, on põhjendatud hageja menetluskuludest jätta kostja kanda 145,15 eurot (604,80 eurost 24%), lisaks riigilõivud 123,48 eurot (514,48 eurost 24%), kokku 268,63 eurot. Ülejäänud osas, s.o 1386,71 euro ulatuses, jäi hageja menetluskulude taotlus rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 3297,71 eurot (märgitud Harju Maakohtu 20.05.2013 otsuse päisesse. Juhul kui pooled ei nõustu hagihinnaga, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses. Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks kordagi tsiviilasja hinda vaidlustanud, samuti ei ole põhjendatud lugeda kohtu märgitud tsiviilasja hinda ka kirjaveaks, sest tsiviilasja hinna on kohus arvestanud 15.01.2013 istungil hageja täpsustatud hagi alusest ning 29.01.2013 esitatud avalduses märgitust TsMS § 133 alusel. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 96 eurot (käibemaksuta). Maakohtus 18 tunni ulatuses summas 1728 eurot ja ringkonnakohtus 7,25 tunni ulatuses summas 696 eurot. Maakohtus tutvus kostja esindaja toimikuga 0,75 tundi. Toimikuga tutvumine on tuvastatav ka kohtutoimiku teadete lehelt. Nimetatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud, kuivõrd kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, mistõttu puudusid kostjal vastavad materjalid. Kaja koostamiseks märkis kostja 2,25 tundi. TsMS § 169 lg. 2 järgi jäävad kaja esitamisega seotud kulud igal juhul sõltumata hagi rahuldamisest kostja enda kanda. Seega kostja märgitud ajakulu 2,25 tundi, mis kulus kaja koostamiseks, ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. 4(7)

08.02.2012 tutvus kostja hageja täpsustusega 0,25 tunni ulatuses. Kuna kohus palus hagejalt seisukohta kostja vastuse osas hagiavaldusele (Harju Maakohtu 10.11.2011 määruse resolutsiooni p. 4), millele hageja seisukoha esitas ja vastavalt kohtu nõudele ka täpsustas, ei ole nimetatud kulu enam seotud kaja esitamise või menetluse taastamisega ja on põhjendatud ajakulu. 13.02.2012 koostas kostja vastuse hageja seisukohale ja hagi täpsustusele 2,5 tunni ulatuses. Vastus koosneb kolmest leheküljest, millele lisanduvad lisad. Nimetatud ajakulu on üle hinnatud ja põhjendatud on ajakulu 1,5 tundi. 29.10.2012 tegi kohus pooltele kompromissi ettepaneku, millele 15.11.2012 vastuse esitamisele kulutas kostja esindaja 0,25 tundi. Kuivõrd nimetatud vastus on kuuel real e-kirjana vormistatult, on põhjendatud ajakulu 0,2 tundi. 11.01.2013 kasutas kostja esindaja 0,25 tundi kliendiga suhtlemiseks, mis on põhjendatud ajakulu, kuna hageja oli nimetatud ajaks esitanud nõude suurendamise avalduse ning tulemas oli kohtuistung. Kostja on märkinud nimekirja ka hageja täpsustusega tutvumise ning sellele õigusliku analüüsi andmiseks 0,5 tundi, lisaks kostja vastuse koostamiseks 1,75 tundi. Ajakulu nimetatud toimingute tegemiseks on põhjendatud 1,75 tunni ulatuses arvestades nii hageja esitatud täpsustuse kui ka kostja vastuse mahtu. 15.01.2013 kohtuistung kestis 1 tund ja 50 minutit, seega on kostja esindaja ajakulu kohtuistungile põhjendatud nimetatud ulatuses. 23.01.2013 on kostja analüüsinud hageja nõuet, koostanud ülevaadet ja e-kirja kliendile 1 tunni ulatuses, lisaks 28.01.2013 e-kirja hagejale 0,25 tunni ulatuses. Kuna kohtuistungil andis kohus pooltele aega kompromissi läbirääkimisteks, on põhjendatud kostja suhtlemine kliendiga 0,2 tunni ulatuses, kuid ülejäänud toimingud ei ole jälgitavad, sh ei sisalda hageja 29.01.2013 esitatud menetlusdokument ühtegi viidet asjaolule, et pooled oleksid eelnevalt kompromissi läbirääkimisteks kasvõi ühendust võtnud. Kostja tutvus hageja hagi täpsustusega 0,25 tundi ning koostas sellele vastuse 1,5 tunni ulatuses. Nimetatud ajakulu on põhjendatud arvestades nimetatud dokumentide mahtu. 29.04.2013 tutvus kostja hageja menetlusdokumentidega ning koostas kostja vastuse 30.04.2013 kokku 2 tunni ulatuses. Nimetatud ajakulu on põhjendatud arvestades hageja esitatud menetlusdokumentide mahtu (15.03.2013 esitatud dokument, 27.03.2013 esitatud arved) ning kostja koostatud vastuse mahtu. Jooksev kirjavahetus kliendiga 2., 6. ja 22. mail 2013 0,75 tunni ulatuses, lisaks kohtuotsusega tutvumine 0,25 tundi. Nimetatud toimingust on põhjendatud 2. ja 22. mai kirjavahetus ning kohtuotsusega tutvumine kogumahus 0,75 tundi, kuivõrd ei ole arusaadav, millise eesmärgiga pidas esindaja kirjavahetust kliendiga 06.05.2013 arvestades, et viimane avalduste esitamise tähtaeg oli möödunud ning kohtulahendit veel ei olnud. 30.05.2013 koostas kostja taotluse hagi tagamise osaliseks tühistamiseks kolmel leheküljel 1,5 tunni ulatuses. Kuivõrd kohus andis nimetatud taotluse esitamiseks suunised kohtuotsuses, oli tehtud toiming põhjendatud ning arvestades dokumendi mahtu ja sisutihedust, arvestatud ajakulu mõistlik.

5(7)

Seega on põhjendatud kostja menetluskulusid maakohtus 12,73 tunni ulatuses, mis on 1222,08 eurot. Kuna kohus jättis 20.05.2013 otsusega 76% menetluskuludest hageja kanda ning kõik nimetatud menetluskulud on tekkinud maakohtus menetluse käigus, on põhjendatud kostja maakohtu menetluskuludest jätta hageja kanda 928,78 eurot (1222,08 eurost 76%). Apellatsioonkaebusega tutvumise ja õiguslikuks analüüsiks kulutas kostja esindaja 0,5 tundi. Kohtutoimikust nähtub, et apellatsioonkaebus koosneb neljast leheküljest. 1,75 tunniga koostas kostja sisuliselt kahe leheküljelise vastuse apellatsioonkaebusele. Seega on põhjendatud kostja ajakulu eelnimetatule 1,75 tunni ulatuses arvestades dokumentide mahtu ja sisutihedust. Kohtuistung kestis 1 tund ja 9 minutit, mistõttu on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kohtuistungile 1,15 tundi. Kostja tutvus kohtuistungi protokolliga 0,25 tundi, mis on põhjendatud arvestades kohtuistungi protokolli mahtu. Kostja esindaja pidas nii kliendiga kui vastaspoole esindajaga kompromissi sõlmimise eesmärgil e-kirja vahetust kokku 0,75 tundi, mis on põhjendatud selle vajalikkusest tulenevalt. 0,25 tunni ulatuses tutvus kostja esindaja Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 otsusega, mis on põhjendatud. 2,5 tunni ulatuses koostas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Menetluskulud jaotatakse asjas menetlust lõpetava lahendiga (TsMS § 173 lg. 1). Eeltoodust tulenevalt saab asja menetlust lõpetava lahendiga määrata kohus üksnes nimetatud lahendini kantud menetluskulude jaotuse, mitte aga otsustada tulevikus tekkivate või tekkida võivate menetluskulude üle. Menetluskulude kindlaksmääramise käigus menetlusdokumentide koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd need esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast on tegemist põhjendamatu kuluga ning nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu 2,5h ulatuses hüvitamisele ei kuulu. Seega on põhjendatud kostja menetluskulud ringkonnakohtus 4,15 tunni ulatuses, mis on 398,40 eurot. Kuna kohus jättis 22.11.2013 otsusega apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ning kõik eelnimetatud menetluskulud on tekkinud ringkonnakohtu menetluse käigus, on põhjendatud kostja ringkonnakohtu menetluskuludest jätta hageja kanda 398,40 eurot. Tulenevalt eelmärgitust on kostja menetluskulusid põhjendatud kokku 1327,18 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 682,10 eurot ulatuses. Kostja esitas kooskõlas TsMS § 174 lõigetega 3 ja 6 menetluskulude nimekirja näidates detailselt enda kulude koosseisu, milliste tekkimist on kohus analüüsinud vastavalt kohtutoimikust nähtavate toimingute alusel. Oluline ei ole, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg. 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-112-01). Määruskaebus Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.

6(7)

Maakohus küll analüüsis kostja menetluskulude koosseisu kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud loetelust tulenevalt, kuid jättis põhjendamata, milliste dokumentide alusel ja mis seaduse sättest tulenevalt pidas tõendatuks kostjal õigusabikulude kohustuse tekkimist ja leidis, et kostjal või mingil kolmandal isikul tekkis kohustus tasuda kostja esindaja õigusabikulu asjas 2-10-34972 kostja esindamise eest. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisadena esitatud arvetest ei saa järeldada, et kostjal või kolmandatel isikutel (Nordsmart OÜ-l ja Tradeplan OÜ-l) tekkis kohustus tasuda kostja õigusabikulude eest asjas 2-10-34972. Nordsmart OÜ-le ja Tradeplan OÜ-le esitatud arvetest ei nähtu, et neile esitati arved LT eest õigusabikulude tasumiseks asjas 2-10-34972. Arvetes on selgitusena märgitud kas konsultatsioon äriõiguses või konsultatsioonid eraõiguses. Seega kostja ega Nordsmart OÜ ja Tradeplan OÜ ei kandnud mingeid menetluskulusid asjaga 2-1034972 seoses. Kuna kostja ei tõendanud, et tal tekkis kohustus tasuda õigusabikulude eest käesoleva asjaga seoses, siis tuli kohtul kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses jätta rahuldamata ja hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks puudus õiguslik alus. Vastus kaebusele Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärused jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. TsMS § 174 lg. 3 teise lause järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 174 lg. 4 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele asjaolu, et menetluskulud kandis muu isik. Menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline TsMS § 174 lg. 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama. Riigikohus leidis lahendis 3-2-1-98-13, et viidatud sätete järgi on kohtul õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Maakohus on õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust piisava põhjalikkusega hinnanud ja põhjendanud. Maakohus ei ole lahendit tehes rikkunud menetlusõiguse normi ega ületanud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire. Alust ei ole arvata, et kostja esindaja on koostanud arve ja menetluskulude nimekirja eesmärgiga mõista hagejalt kostja kasuks välja võimalikult suured õigusabikulud. Kolleegiumi arvates on maakohus kostja esitatud õigusabikulude nimekirja hinnanud ja leidnud põhjendatult, millised toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Samuti on kostjale osutatud õigusabi keskmine tunnihind olnud tavapärane. Seega ei ole kostja esindaja menetluskulude nimekirjas esitanud kulusid, mida kostja tegelikult kandma ei oleks pidanud.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.