3.Jätta maakohtu menetluskulud 76% ulatuses hageja kanda ja 24% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-34972 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.07.2010.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjalt võla ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxx, omanik. Kostja on tasunud haldus- ja kommunaalteenuste arveid ebakorrapäraselt ja suvalistes summades, mistõttu on kostja võlgnevus seisuga 31.05.2010.a 37 506,15 krooni. Põhikirjast tulenevalt arvestas hageja viiviseid võlgnetavalt summalt 0,07% päevas ning 31.05.2010.a seisuga on viivisevõlgnevuseks 2212,74 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni, suuruses 0,07% päevas. Kostja on arveid tasudes alati märkinud maksekorralduse selgitusse arve numbri, mille eest ta tasub, seetõttu on kostja teadlik, mis kajastub tasumises, st arvel. Kostja võlgnevuseks on 18 791,88 krooni (so 1201,02 eurot) ja 20 927,18 krooni (so 1337,49 eurot) viiviseid, kuid hageja vähendas viiviseid põhinõude summani. 20.01.2012.a täpsustas hageja võlgnevuse perioodi, märkides, et võlgnevus tuleneb kuuest arvest, mis on esitatud 2009.a detsembrist kuni 2010.a maikuuni: arve nr 24/57 detsember 2009.a summas 4088,90 krooni (so 261.33 eurot); arve nr 25/57 jaanuar 2010.a summas 5361,10 krooni (so 342,64 eurot); arve nr 26/57 veebruar 2010.a summas 3045,30 krooni (so 194,63 eurot); arve nr 27/57 märts 2010 a summas 2745,85 krooni (so 175,49 eurot); arve nr 28/57 aprill 2010.a summas 2508,60 krooni (so 160,33 eurot) ja arve nr 29/57 mai 2010.a summas 1690,77 krooni (so 108,06 eurot). Hageja tugines VÕS § 88 lg-le 6, mille kohaselt arvestati kostja tasumisest alati esimesena võlgnevuse katteks laekumine. Kostja makse selgitusse arve numbri märkimine, mille eest kostja enda arvates tasumise tegi, ei ole õigustatud eelviidatud sätte kohaselt. Lisaks märkis hageja, et erinevus 2010.a aprilli arvete osas ei ole õige, sest kostjale on esitatud paari päeva möödudes õige arve summas 2508,60 krooni ja kostja oli nimetatud eksimusest teadlik. 27.10.2012.a täpsustas hageja, et seoses kostja poolt menetluse käigus tasutud maksetega selgitusega „korteri 57 eest“ luges hageja nende maksetega üldsummas 1072,72 eurot, kustunuks kostja kõige vanemad võlgnevused ja võib vähendada nõude kostja vastu eelmärgitud summa võrra. Sel juhul on hageja nõudeks põhivõlgnevus summas 2128,17 eurot (33 298,69 krooni) ja viivised 410,33 eurot (6420,20 krooni), lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised, milliste väljamõistmist hageja kostjalt taotles. 19.12.2012.a suurendas hageja nõuet, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2580,63 eurot, viivised 1528,33 eurot, mis on arvestatud 26.11.2012.a seisuga, ja lisanduva viivise. 15.01.2013.a kohtuistungil kohustas kohus hagejat esitama korrektse nõude ja viivise arvestuse perioodi november 2009.a – november 2012.a kohta. 29.01.2013.a menetlusdokumendis muutis hageja 15.01.2013.a kohtuistungil esitatud nõuet, paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse ajavahemiku 01.01.2006.a – 31.12.2012.a eest põhinõudena summas 1989,90 eurot ja viivised 799,39 eurot, lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuva
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-34972 viivise 0,07% päevas. Kostjal on tasumata arved 2006.a august – november, 2010.a september – november, 2011.a jaanuar – juuli ja 2012.a august – detsember. Hageja ei nõustunud, et nõue on aegunud, kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 18.09.2009.a. Lisaks täpsustas hageja, et 2006.a nõue tuleneb juuli, augusti ja novembri arvetest. Hageja märkis, et tegemist ei ole nõude muutmisega, vaid laiendamisega, mis on seaduse kohaselt lubatud. Hageja luges kostja poolt 17.09.2012.a – 08.01.2013.a tasutud summad võlgnevuste katteks, mis on tekkinud 2008.a detsember kuni 2010.a september ning jäi esitatud nõude juurde. 02.05.2013.a menetlusdokumendis palus hageja kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodide 2006.a juuli, august ja november, 2010.a september – november, 2011.a jaanuar ja juuli ning 2012.a august – detsember eest kogusummas 1989,90 eurot ja viivised summas 799,39 eurot 31.12.2012.a seisuga ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07% päevas. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on arusaamatu, millest võlgnevus koosneb. Esitamata on konkreetsed arved, mis on võlgnevuse aluseks. Kostja hinnangul on kõik arved tasutud, mida tõendab kostja esitatud konto väljavõttest nähtuv. Seega on alusetu ka viivisenõue. Arveid on esitatud 1242,48 euro ulatuses, millele lisanduvad väidetavad viivised, kuid siis ei saa hageja põhinõue olla 2397,08 eurot, nagu seda on märgitud hagiavalduses. Kostja on esitanud kohtule konto väljavõtte, millest nähtuvad vähemalt järgmised tasumised: 1) 29.03.2010.a 3000 krooni (so 191,73 eurot); 2) 01.04.2010.a 1088,90 krooni (so 69,59 eurot); 3) 15.05.2010.a 2859 krooni (so 182,72 eurot); 4) 01.07.2010.a 2500 krooni (so 159,78 eurot); 5) 01.07.2010.a 2,10 krooni (so 0,13 eurot); 6) 01.07.2010.a 349,63 krooni (so 22,35 eurot); 7) 03.07.2010.a 2000 krooni (so 127,82 eurot); 8) 01.10.2010.a 3045,30 krooni (so 194,63 eurot) ja 9) 26.07.2010.a, 23.08.2010.a ja 28.10.2010.a kokku 6000 krooni (so 383,47 eurot). Hageja poolt kohtule esitatud arve 2010.a aprilli eest ei ole sama arve, mis on kostjale esitatud. Kostjale on nimetatud kuu eest esitatud arve summas 2349,63 krooni (150,17 eurot), mitte 2508,60 krooni (160,33 eurot). Kostja on hagejale tasunud 2349,63 krooni (so 150,17 eurot), mistõttu on 2010.a aprilli haldus- ja kommunaalkulud vastavalt arvele tasutud. Seega on kostja arveid tasunud vähemalt 1217,14 euro ulatuses, so arvetel fikseeritud ulatuses, mistõttu puudub kostjal hageja ees võlgnevus. Arvestades, et kostja on hagejale kõik kohtule esitatud arved tasunud, siis puudub hagejal kostja vastu nõue. Kostja on ülekande selgitusse märkinud, milliste kohustuste katteks summad on tasutud. Kostja rõhutas, et hageja muutis pidevalt võlgnevuse aluseks olevat perioodi, lisaks ei ole esitanud tõendeid võlgnevuse kujunemise kohta rohkem kui perioodi detsember 2009.a – mai 2010.a eest. Kuna kostja on esitanud vastuväited viimatinimetatud perioodi võlgnevuse kohta, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustunud ka nõude laiendamisega hageja poolt, märkides, et see erineb oluliselt algsest nõudest (hagi alusest), lisaks ei ole esitatud tõendeid nõude aluse kohta. Samuti, nõue aastast 2006 on aegunud, lisaks on hageja märkinud oma tabelis, et 2006.a septembri ja oktoobri arvete nõue on 0, seega on see nõue alusetu. Hageja esitatud tabelis on kirjas, et ka 2011.a jaanuari – juuli arvete nõue on 0, seega on alusetu hageja nõue ka selles osas. Lisaks esitas kostja tõendid, et tasutud on august – detsember 2012.a arved.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-34972
Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 20.05.2013.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja korteriga xxxxxxxxxxxxxxx seotud majandamiskulude võlgnevuse perioodil 2010.a september – november, 2011.a jaanuar ja juuli ning 2012.a august – november summas 430,56 eurot, viivise 08.01.2013.a seisuga 227,98 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07 % päevas põhinõudelt 430,56 eurolt alates 09.01.2013.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus jättis Harju Maakohtu 09.08.2010.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, kostjale kuuluvale kinnisasjale aadressil xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 39 718,89 krooni (so 2 538,50 eurot), jõusse käesoleva kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 76% ulatuses hageja ja 24% ulatuses kostja kanda. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: • L T on korteriomandi aadressil xxxxxxxxxx omanik (I kd; lk 17–18); • 20.01.2012.a esitas hageja nõude, milleks oli haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi 2009.a detsembrikuu kuni 2010.a maikuu eest (I kd; tl 159–161); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr 7/57 juuli 2006.a eest summas 1685,10 krooni maksetähtajaga 31.08.2006.a (II kd; tl 45); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr 8/57 augusti 2006.a eest summas 1876,01 krooni maksetähtajaga 30.09.2006.a (II kd; tl 45); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr 9/57 septembri 2006.a eest summas 1838,72 krooni maksetähtajaga 31.10.2006.a (II kd; tl 46); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr 32/57 septembri 2010.a eest summas 1810,94 krooni maksetähtajaga 31.10.2010.a (II kd; tl 47); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr 33/57 oktoobri 2010.a eest summas 2640 krooni maksetähtajaga 30.11.2010.a (II kd; tl 47); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr 34/57 novembri 2010.a eest summas 4140,20 krooni maksetähtajaga 31.12.2010.a (II kd; tl 48); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr 1/57 jaanuari 2011.a eest summas 289,82 eurot maksetähtajaga 28.02.2011.a (II kd; tl 48); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr juuli, 2011.a juuli 2011.a eest summas 150,68 eurot maksetähtajaga 30.08.2011.a (II kd; tl 49); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr august, 2012.a augusti 2012.a eest summas 101,97 eurot maksetähtajaga 30.09.2012.a (II kd; tl 50); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr september, 2012.a septembri 2012.a eest summas 107,26 eurot maksetähtajaga 30.10.2012.a (II kd; tl 51); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr oktoober, 2012.a oktoobri 2012.a eest summas 166,34 eurot maksetähtajaga 30.11.2012.a (II kd; tl 52); • KÜ Pae 68/78 esitas L Tle arve nr november, 2012.a novembri 2012.a eest summas 232,76 eurot maksetähtajaga 30.12.2012.a (II kd; tl 53); • L T on tasunud KÜ-le Pae 68/78 01.10.2010.a 3045,30 krooni (kd I, tl 130), 30.11.2010.a 2000 krooni (kd I, tl 180); • L T eest on M S tasunud KÜ-le Pae 68/78 28.10.2010.a 2000 krooni (kd I, tl 181); • P K on L T eest tasunud KÜ-le Pae 68/78 23.08.2012.a 30 eurot, 24.08.2012.a 80,72 eurot, 17.09.2012.a 100 eurot, 23.10.2012.a 107,26 eurot, 22.11.2012.a 166,34 eurot, 21.12.2012.a 150 eurot, 08.01.2013.a 82,76 eurot (kd II, lk 31-32);
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-34972 • 15.01.2013.a eelistungil nõustus kohus hageja hagi muutmisega määrates hagejal esitada nõude täpne arvestus, sh viiviste, osas perioodi november 2009.a kuni november 2012.a kohta (II kd; tl 6–7). Hageja on esitanud kohtule käesoleva hagiavalduse juba 21.07.2010.a, kuid konkreetse hagiavalduse aluseks olevate asjaolude täpsustuse, millise ajavahemiku eest hageja kostjalt majandamiskulusid nõuab, on väljendanud pärast kohtu korduvaid nõudmisi alles 20.01.2012.a esitatud menetlusdokumendis, milleks oli kostjapoolne haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi 2009.a detsembrikuu kuni 2010.a maikuu eest. Kohus on 15.01.2013.a eelistungil nõustunud hageja nõude muutmisega, kohustades hagejat esitama kohtule täpne nõude ja viivise arvestus perioodi november 2009.a kuni november 2012.a kohta. Hageja esitas kohtu määratud tähtajal nõude: majandamiskulude võlgnevus perioodide 2006.a juuli, august ja november, 2010.a september – november, 2011.a jaanuar ja juuli ning 2012.a august – detsember eest kogusummas 1989,90 eurot ja viivised summas 799,39 eurot 31.12.2012.a seisuga ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% päevas. Kostja ei ole hageja nõude muutmisega kordagi nõustunud. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole hageja nõude muutmisega nõustunud, lisaks ei ole hageja terve menetluse käigus suutnud üheselt määratleda võla tekkimise ajavahemikke ning jääda ühe esitatud nõude juurde, ei nõustunud kohus hagi muutmisega, kuivõrd see venitab asja lahendamist. Seega lähtus kohus hageja poolt 15.01.2013.a istungil täpsustatud hagi alusest ning arvestas kohtu korraldusel 29.01.2013.a esitatud avalduses vaid asjaolusid võlgnevuse perioodi kohta, mille juurde oli hageja istungil jäänud, so hageja majandamiskulude nõue kostja vastu perioodil 2010.a september – november, 2011.a jaanuar ja juuli ning 2012.a august – november koos viivistega. Maakohus esitas arved, millest tulenevat võlgnevust maakohus menetles ja nende tasumata osad ning viivised tabelina: Esitatud Periood arve (€) sept.10 115,74 okt.10
Tulenevalt eelmärgitust on kohtu hinnangul hagi põhjendatud osaliselt ning kostjal on hageja ees majandamiskulude võlgnevus perioodil 2010.a september – november, 2011.a jaanuar ja juuli ning 2012.a august – november kokku summas 430,56 eurot, millele lisanduvad viivised seisuga 08.01.2013.a summas 227,98 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt hagejale välja võlgnevuse 430,56 eurot, viivised seisuga 08.01.2013.a 227,98 eurot, millele lisanduvad viivised 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 19.06.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja nõude rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses, so mõistetakse kostjalt täiendavalt välja põhivõlgnevus 1559,34 eurot, viivised 31.12.2012.a seisuga 571,41 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% päevas põhinõudelt. Kaebuse põhjenduste kohaselt on otsus kaevatavas osas väär, põhjendamatu ja ebaseaduslik. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, jättes põhjendamatult osa hageja esitatud tõenditest arvestamata ja tähelepanuta. Kohus kohaldas valesti ka materiaalõigust. Samuti jättis kohus lahendamata hageja esialgselt esitatud nõude, mis puudutas kostja võlgnevust perioodil kuni 31.05.2010.a. Seoses eeltooduga ei ole õige ka menetluskulude jaotus. Kohtu põhjendus hagi muutmisega mittenõustumise kohta on hagejale arusaamatu. Kui kohus ei nõustunud hagi muutmisega peale 15.01.2013.a, siis võib järeldada, et kohus nõustus ja pidi lahendama hageja nõuded, mis olid esitatud enne 15.01.2013.a kohtuistungit. Sellist järeldust kinnitab kohus ka otsuses, märkides kohtu tuvastatud asjaolude hulgas, et 15.01.2013.a eelistungil nõustus kohus hageja hagi muutmisega, määrates hagejal esitada nõude täpne arvestus, sh viiviste osas perioodi november 2009.a kuni november 2012.a kohta (II kd, tl 6– 7). Kõnealuse kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja nõuab kostjalt võlga perioodi november 2009.a kuni november 2012.a eest. Samas, kaevatavast otsusest tulenevalt arvestas kohus tasumisele kuuluvaid summasid ja viiviseid alates septembrist 2010.a kuni novembrini 2012.a. Kohtuotsusest ei selgu, miks on jäetud arvestamata tasumisele kuuluvad, kuid tasumata või hilinemisega tasutud summad vahemikul novembrist 2009.a kuni augustini 2010.a. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on kohus arvestanud summasid vahemiku eest september 2010.a – november 2012.a, ja mille katteks arvestas kohus tasutud summad, sest kostja, nagu hageja seda menetluse käigus märkis, tasus arveid suvalistes summades ja suvalisel ajal ning selgitusse lisas arve numbri. Samas tuleb arvestada, et igas kostjale esitatud arves oli märgitud jooksval kuul arvestatud summa, viivised ja eelmise perioodi võlgnevus. Seetõttu oli reas „tasumisele kuulub“ märgitud jooksval kuul arvestatuga võrreldes oluliselt suurem summa. Seega ei anna makse tegemise selgitus arve numbriga alust arvata, et kostja tasus just jooksva kuu eest arvestatud summa. Kaevatavast otsusest jääb ka selgusetuks, kas tasude arvestamisel juhindus kohus VÕS § 88 lg 8 sätetest või mingitest teistest põhimõtetest. Sest nagu võib oletada vaidlustatavast otsusest, ei arvestanud kohus hageja esitatud raamatupidamise tabelites märgituga ja jättis need mistahes põhjenduseta tähelepanuta. Otsuses toodud kohtupoolne arvestus ei ole õige ka seetõttu, et nt 2010.a septembri arve katteks arvestas kohus kostja poolt 01.10.2010.a tasutud 194,63 eurot ja 28.10.2010 tasutud 127,82 eurot, kuigi esimesena märgitud makse selgituses on märgitud, et kostja tasub selle summa arve nr 26/57 veebruar 2010.a eest ja teisena märgitud makse selgituseks seisab
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-34972 „kommunaalteenused Pae 68-57 L T“; sama 30.11.2010.a kostja eest 127,82 euro tasumise makse selgituses seisab „kommunaalteenused Pae 68-57 L T“ jne. Seetõttu jääb hagejale selgusetuks, mis metoodika ja põhimõtete järgi kohus vaidlustatud otsuses tegi arvutusi ja mis summade katteks arvestas kostja poolt või tema eest tasutud makseid. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, st osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub ning käesolevas kohtumenetluses esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei saaks hagi kuuluda täiendavas osas rahuldamisele.
7.Hageja tugines käesoleva hagi alusena sellele, et kostja on vaidlusaluse korteri omanik ja et hageja on kostjale esitanud arveid, millest osa on maksmata. Hageja väitis kogu menetluse kestel, et kostja on pikema perioodi jooksul tasunud arveid ebaregulaarselt ja suvalistes summades. Samas muutis hageja korduvalt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja tehinguline esindaja tunnistas menetluse kestel ka ise, et hageja tehinguline esindaja ei saanud hageja raamatupidajast aru ja et kostjapoolse ebaregulaarse tasumise tõttu on tekkinud segadus, mille raames on väga raske tuvastada, millised arved on tasumata ja millised arved tuleks tasutuks lugeda. Maakohus tegi menetluses korduvalt jõupingutusi selleks, et hagi aluseks olevates faktilistes asjaoludes tekiks selline selgus, mis võimaldaks asja lahendada. Korteriühistu ja korteriomaniku vaheliste majandamiskulude vaidluste puhul on hagi rahuldamise esmaseks eelduseks see, et hageja toob kohtu ette selged väited selle kohta, milliste kuude eest ta raha nõuab ja kui arveid on tasutud, siis ka selle, milliste kuude eest hageja kostja poolt tehtud maksed arvestab. Juhul, kui hageja soovib arvestada viiviseid või arvestada makseid mingite varasemalt tekkinud viivisevõlgnevuste katteks, tuleb hagejal kohtu ette tuua väited, millest saaks selgelt ja üheselt mõistetavalt aru, millised arved millisel perioodil maksmata olid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja mõistis iseenesest tõendamisele kuuluvaid asjaolusid – hageja mõistis, et tal tuleb kohtu ette tuua see, millal tekkis kostjal milliste summade osas maksmise kohustus ja et see on täitmata. Samuti mõistis hageja, et viivise nõudmiseks või kostjapoolsete maksete varasemate viivisevõlgnevuste katteks arvestamiseks tuleb hagejal selgesti ära näidata, milliste arvete tasumisega millal ja kui kaua viivitati. Kuigi hageja mõistis maakohtu menetluse ajal tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, muutis ta korduvalt oma seisukohti selles osas, milliste kulude eest, sh milliste kuude eest arvestatud kulude ja milliste muude nõuete eest on hagi esitatud ja millised summad on hageja tasutuks lugenud. Hageja poolt esitatud väited ei läinud kokku hageja poolt esitatud kirjalike dokumentidega – nii esitas hageja raamatupidaja poolt koostatud tabelid, mis erinesid hageja tehingulise esindaja poolt kohtuistungil avaldatud väidetest võlgnevuse perioodi ja kostjapoolsete kohustuste täitmiste kohta.
8.Olukorras, kus kostja esitas hagile vastuväite, mis seisnes selles, et ta on hagejale konkreetsel perioodil, konkreetsed summad maksnud, oleks hageja pidanud kohtu ette tooma asjaolud ja neid ka tõendama, et kostjapoolset raha maksmist vastaval perioodil ei saa arvestada sellel perioodil tekkinud võlgnevuste katteks, vaid et seda tuleb arvestada hoopis
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-34972 mingi muu rahalise kohustuse katteks. Seda aga hageja ei teinud. Hageja ei toonud maakohtus kohtu ette asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal oli võlgnevusi mingil varasemal perioodil, kui see, mille osas hageja esindaja viimasel kohtuistungil märkis, et nõue esitati. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud järeldada, et hagejal oli õigus arvestada viiviseid mingi varasema perioodi võlgnevuste eest. Kostja väitis läbivalt kogu menetluse kestel, et tema maksis just neid arveid, mida hageja talle jooksva kuu kohta esitas. Seega oleks hagejal tulnud tõendada, et tal oli kostja suhtes veel mingi muu nõue kui jooksvate kuude majandamiskulude nõue ja et hagejal oli alus kostja poolt jooksvate kuude eest tehtud maksed arvestada muude perioodide katteks.
9.Hageja rajas oma hagi hageja raamatupidaja poolt koostatud tabelile, st hageja põhjendas oma nõuet hageja enda poolt koostatud arvestusega. Vastaval dokumendil ei saa olla arvestatavat kaalu, sest see on hageja enda poolt koostatud, veidi teises vormis nõude lahti kirjutus. Konkreetne tabel (t II kd lk 19 jj), on koostatud ka veel viisil, et seda ei ole võimalik kontrollida ning selle õigsuses veenduda, sest seal on esitatud pelgalt arvandmed ilma viideteta nende tekkimise ja kujunemise asjaoludele.
10.Maakohus lähtus hagi rahuldamise üle otsustamisel hageja enda poolt esitatud tabelist ning hageja poolt nimetatud perioodist, mille juurde hageja viimasel istungil jäi. Seega tegi maakohus hageja suhtes, hageja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, hagejapoolset asjaolude muutmist, asjaolude selgust, varasemate viiviste nõude esile toomata jätmist jms arvestades otsuse, millest soodsamat ei oleks saanud käesoleva tsiviilasja raames teha. Korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude hagi ei saa rahuldada pelgalt põhjendusel, et kostja on korteriomanik ja et hageja raamatupidaja on koostanud tabeli, milles on märgitud igakuised maksekohustused ja korteriühistupoolne maksete arvestamine. Iga hagi puhul tuleb luua selgus kasvõi selleks, et järgneva võimaliku hagi puhul oleks võimalik tuvastada, milliste nõuete osas on vaidlus varasemalt jõustunud kohtulahendiga lõppenud. Nendel põhjustel ei saa hagi täiendavas osas rahuldamisele kuuluda.
11.Täiendavalt märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist. Maakohus tegi käesoleva menetluse raames kohasel määral jõupingutusi selleks, et tekiks selgus, milliste kuude eest hageja võlga nõuab ja milliste varasemate perioodide eest on hagejal õigus viivist arvestada ja kas lähtuda tuleb hageja väidetest, et kostja maksed tuleb arvestada mingite muude nõuete katteks. Hageja esitas menetluse kestel korduvalt erinevaid andmeid ja väiteid. Käesoleval juhul ei olnud olukord selline, et hageja esitas ühe selge hagi ning taotles ühel korral selle muutmist. Sisult erinevate menetlusdokumentide esitamise tõttu täitis maakohus 15.01.2013.a kohtuistungil asjaolude väljaselgitamise kohustust ning palus hagejal selgitada, millise perioodi eest majandamiskulusid nõutakse.
12.Maakohus tuvastas vaidlustatud kohtuotsuses hagi rahuldamise eelduseks olevad faktilised asjaolud. Maakohus tegi seda sellel teel, et tuvastas, milliste kuude eest tuli kostjal korteriomanikuna konkreetseid summasid maksta. Kuigi hageja väidab apellatsioonkaebuses, et tema jaoks jääb arusaamatuks, miks maakohus rahalised kohustused just selliselt tuvastas, ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitanud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus on hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud valesti tuvastanud, või et maakohus oleks pidanud tuvastama asjaolud teisiti. Selleks, et ringkonnakohus saaks tuvastada hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud maakohtust erinevalt, tuleb maakohtupoolset asjaolude tuvastamist vaidlustada ning viidata asjaoludele, mille alusel tuleks ringkonnakohtul asjaolud maakohtust erinevalt tuvastada. Seda aga tehtud ei ole. Sellele juhtis ringkonnakohus
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-34972 tähelepanu ka 01.11.2013.a toimunud kohtuistungil, kuid ka kohtuistungil probleemide käsitlemise tagajärjel ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid andnud aluse tuvastada fakte teisiti. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus ei näe alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.