Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-35537/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 20.05.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3046

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ11028941

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-35537

Tsiviilasi

OÜ CT(likvideerimisel) väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

avalduse esitaja-võlgnik: OÜ CT(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX); võlgniku seaduslik esindaja likvideerija vandeadvokaat IV, e-post: [email protected]); ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: [email protected]).

esindajad, ajutine pankrotihaldur

avaldus

pankroti

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ CT(likvideerimisel, registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2.Määrata OÜ CTajutisele haldurile Oliver Ennok töötasuks 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 45 (nelikümmend viis) eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud maksta välja Pankrotihalduribüroole Ennok OÜ (registrikood 11028941), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXX.

3.Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok tasu ja hüvitatavad kulutused summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot hüvitada riigi vahenditest.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Ajutine pankrotihaldur on võlgniku juhatuse liikme e-posti aadressile [email protected] saatnud kahel korral teabenõude – 22.10.2012. a ja 29.10.2012. a. A. A ei ole kirjadele reageerinud. Ajutine haldur on A. A iga ühendust püüdnud saada ka telefoniteel, mis õnnestus alles 05.11.2012. a. A. A selgitas, et võlgniku majandustegevus lõppes 2008. a mais/juunis, eelkõige põhjustas tegevuse lõpetamise ühe töötaja süül (autojuht) Poolas saadud trahv suuruses ca 60 000 krooni ehk 3 834,70 eurot. Trahvi tasumise tagajärjel sattus võlgnik majanduslikult raskesse olukorda, misjärel lõpetas liisinguandja (praegune Citadele Leasing & Factoring OÜ) liisingulepingu ning koos sõidukiga võeti ära ka väärtuslikud töövahendid, mis asusid sõidukis. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt üritas ta korduvalt liisinguandjaga läbi rääkida, eesmärgiga jätkata lepingut ning tasuda võlgnevus pikema aja vältel, kuid läbirääkimised ei õnnestunud. 2008. a juunis ütles liisingulepingu üles ka Nordea Finance Estonia AS. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku kolmelt erinevalt arveldusarvelt on näha pidevaid sularaha väljavõtmisi (aastatel 2007 ja 2008) kogusummas 267 525,04 krooni ehk 17 097,97 eurot ning raha ülekandeid juhatuse liikmele AA’ile kogusummas 96 900 krooni ehk 6 193,04 eurot, osade maksete selgituseks on märgitud „võlgnevuse tasumine“. A. A kommenteeris telefoniteel, et välisriikides, eelkõige Poolas aktsepteeriti ainult sularahamakseid. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kassadokumentatsiooni, mis tõendaks, et sularahatehingud olid tehtud võlgniku huvides. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamise dokumente, samuti on registripidajale esitamata majandusaastaaruanded. Väidetavalt on raamatupidamisdokumendid juhatuse liikme valduses. Ajutisel pankrotihalduril pole võimalik anda lõplikku seisukohta maksejõuetuse väljakujunemise aja ja põhjuste kohta, sest võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ammendavalt andmeid võlgniku majandustegevuse kohta. Arvestades, et võlgnik tegutses viimati 2008. aastal, võib eeldada, et maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2008. a suveks kui liisinguandjad lõpetasid võlgnevuste tõttu liisinglepingud ja võlgnikul puudusid seetõttu töövahendid. Võlgniku juhatuse liige AA väidab, et elab alates 2009. aastast Soomes ning pole sellest ajast saati võlgniku tegevuse koordineerimisega tegelenud, seetõttu on esitamata ka pankrotiavaldus. Käesolevaks hetkeks on võlgniku majandustegevus lõppenud ning haldurile teadaolevalt võlgnikul puuduvad töötajad. Varad Võlgniku likvideerija selgituste kohaselt võib olla võlgnikul nõue ühe Norras asuva ettevõtte vastu, kuid võlgniku endine juhatuse liige ei ole täpsustanud, mis firmaga on tegemist ning kui suur on nõue. Võlgniku 31.12.2006. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 64 193,75 eurot järgmiselt: 1) raha 6 761,98 eurot 2) nõuded ostjate vastu 10 818,32 eurot

2-12-35537 3) materiaalne põhivara 46 613 eurot Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin järgmist: Võlgnik on omanud Danske Bank A/S Eesti filiaalis järgmist arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX. Nimetatud konto on avatud 18.12.2007. a ja suletud 26.09.2012. a. Nimetatud konto käsutamisõigust omasid alates 18.12.2007.a. kuni 01.08.2012.a. AA (isikukood XXX) ja LK(isikukood XXX). Alates 01.08.2012.a. omas konto käsutamisõigust likvideerija IV. Kohustused puuduvad. Võlgnik omab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis järgmisi kontosid: - konto nr XXXXXXXXX, saldo seisuga 22.10.2012. a 3,55 EUR - konto nr XXXXXXXXXXX, saldo seisuga 22.10.2012. a 0,00 EUR Võlgnikul ei ole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis deposiite, väärtpabereid, laene ega krediitkaarte. Konto on arestitud 19.10.2012. a seisuga. Võlgnik omab AS-is DNB Pank järgmisi kontosid: - konto nr XXXXXXXXXX EUR – jääk 0; - konto nr XXXXXXXXX EUR – jääk 0; - konto nr XXXXXXXX USD – jääk 0; - konto nr XXXXXXXXXXX NOK – jääk 0. Viimase viie aasta jooksul on konto käsutamisõigus olnud juhatuse liikmel Aleksei A il. Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, Tallinna Äripank AS-is, AS-is Bigbank, AS-is LHV Pank, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, Svenka Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Versobank ASis, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, Swedbank AS-is, AS-is Eesti Krediidipank ja SEB Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma. AS-is DNB (Liisingu osakond), SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis, ALG Liisingu AS-is, Swedbank Liising AS-is, AS-is SEB Liising ja Nordea Finance Estonia AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Citadele Leasing & Factoring OÜ ei ole käesolevaks hetkeks päringule vastanud. Võlgnik on olnud lepingulistes suhetes Nordea Finance Estonia AS-iga. Maanteeameti andmetel 18.10.2102. a seisuga võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja ei ole olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole kuulunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Kohustused Võlgniku likvideerija poolt on koostatud järgmine teadaolevate võlgnevuste nimekiri kogusummas 89 288,38 eurot:

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 89 000 eurot. Finantsanalüüs Finantsanalüüsi koostamiseks puuduvad raamatupidamisandmed. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Arvestades, et dokumentaalselt on tõendamata sularaha liikumised 2007. a ja 2008. a võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused ja/või nõuded juhatuse liikme vastu. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, võlgnikul puuduvad töötajad ning tegevuse jätkamiseks vajalik põhivara. Tervendamine eeldaks olulist investeeringut. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest esialgse info kohaselt puudub võlgnikul vara ning võlgnikul on kohustusi ca 89 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Võlgnik võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Arvestades, et alates 2008. keskpaigast puudub võlgniku majandustegevus ning enamus võlgnevusi pärineb just sellest ajast võib eeldada, et võlgniku omakapital oleks pidanud 31.12.2008. a seisuga olema negatiivne. Samas vajab Riigikohtu hinnangul (28.10.2011. a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-1-149-11) pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine (KarS § 3851) lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse hindamist (kuna Riigikohtu hinnangul ei saa üldjuhul maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja alusel). Samuti eeldab antud kuriteo koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist, milleks antud menetluses rahalised vahendid praeguse seisuga puuduvad. Lisaks on ajutisel pankrotihalduril põhjust kahtlustada, et võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud nõuetekohaselt, sest viimane majandusaasta aruanne, mis esitati registripidajale, kajastab 2006. a andmeid ning ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud mitte ühtegi raamatupidamisega seotud dokumenti, mis muuhulgas põhjendaksid pidevat sularaha kasutamist. Seega võib esineda ka KarS § 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutisel pankrotihalduril pole võimalik anda lõplikku seisukohta maksejõuetuse väljakujunemise aja ja põhjuste kohta, sest võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ammendavalt andmeid võlgniku majandustegevuse kohta. Arvestades, et võlgnik tegutses viimati 2008. aastal, võib eeldada, et maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2008. a suveks kui

2-12-35537 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ-l CT(likvideerimisel) varad puuduvad, kuid rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 89 000 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt võivad esineda kuriteo tunnustega teod. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku kolmelt erinevalt arveldusarvelt on näha pidevaid sularaha väljavõtmisi kogusummas 17 097,97 eurot ning raha ülekandeid juhatuse liikmele kogusummas 6 193,04 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kassadokumentatsiooni, mis tõendaks, et sularahatehingud olid tehtud võlgniku huvides. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamise dokumente, samuti on registripidajale esitamata majandusaastaaruanded. Väidetavalt on raamatupidamisdokumendid juhatuse liikme valduses. Ajutisel pankrotihalduril pole võimalik anda lõplikku seisukohta maksejõuetuse väljakujunemise aja ja põhjuste kohta, sest võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ammendavalt andmeid võlgniku majandustegevuse kohta. Arvestades, et võlgnik tegutses viimati 2008. aastal, võib eeldada, et maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2008. a suveks kui liisinguandjad lõpetasid võlgnevuste tõttu liisinglepingud ja võlgnikul puudusid seetõttu töövahendid. Võlgnik võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Arvestades, et dokumentaalselt on tõendamata sularaha liikumised 2007. a ja

2-12-35537 2008. a võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused ja/või nõuded juhatuse liikme vastu. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist, milleks antud menetluses rahalised vahendid praeguse seisuga puuduvad. Kuigi vastavalt ajutise halduri aruandele esinevad asjaolud, mis võimaldavad esitada nõuet võlgniku juhatuse liikme vastu, ei ole võlgniku võlausaldajad soovinud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et OÜ CT(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ CT(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a XXXXXXXXXXX , AS Swedbank) kasuks 10 töötunni eest 800 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a XXXXXXXXXXX , Swedbank) kasuks 45 eurot. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud tasu ja hüvitatavad kulutused büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule ja hüvitatavatele kulutustele käibemaks. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu on põhjendatud välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuks 960 eurot (sealhulgas käibemaks) eurot ja hüvitatavateks kuludeks 45 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Pankrotihalduribüroole Ennok OÜ tuleb määrata ajutise halduri tasu 960 eurot ja hüvitatavad kulud 45 eurot. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta OÜ CT(likvideerimisel) kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kuivõrd ajutisele haldurile ja kohtule teadaolevalt on võlgniku dokumendid võlgniku juhatuse liikme AA’i käes, leiab kohus, et OÜ CT(likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige AA (isikukood XXX).