17. mai 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-34640
Tsiviilasi
E D hagi KÜ XXX vastu 31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkti 4 tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) ning küttesüsteemi ümberehitamiseks loa saamiseks
Hagihind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E D (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksandr N (XXX) Kostja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Valentina T (XXX) 02.05.2013 Hageja E D Hageja lepinguline esindaja Aleksandr N Kostja seaduslik esindaja LK Kostja lepinguline esindaja Valentina T
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Jätta E D hagi KÜ XXXvastu 31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkti 4 tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) rahuldamata.
2.Võtta vastu E D nõudest, kohustada KÜ XXXüldkoosolekut väljastama E D kirjalik luba küttesüsteemi ümberehitamiseks, loobumine ning lõpetada antud nõude osas menetlus. Menetluskulude jaotus Jätta KÜ XXXmenetluskulud 100% ulatuses E D kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue
1.31.08.2012 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub tühistada kostja 31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkt 4 ning kohustada kostja juhatust väljastama hagejale kirjalik luba
2-12-34640 korteri küttesüsteemi ümberehitamiseks, millist täpsustas 20.09.2012 ja palus kohustada kostja üldkoosolekut väljastama hagejale kirjalik luba korteri küttesüsteemi ümberehitamiseks. 07.01.2013 hagiavalduse täpsustuse kohaselt loobus hageja nõudest kohustada kostja üldkoosolekut väljastama hagejale kirjalik luba korteri küttesüsteemi ümberehitamiseks. 19.03.2013 tervikteksti kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks KÜ XXX31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkt 4.
2.Hageja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik. Korter ning selle kütte-süsteem oli ostmisel halvas olukorras. Peale korteri omandamist selgus, et maja küttesüsteemi-torud on väga vanad ja roostes ja vajavad väljavahetamist. Seoses küttesüsteemi probleemidega pöördus hageja korduvalt suuliselt kostja poole küttesüsteemi probleemide kõrvaldamiseks, mida ei tehtud. Lisaks ei hooldanud kostja küttesüsteemi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt demonteeris hageja all olev korter 6 enda korterist vanad läbiroostetanud torud, mis takistasid soojavee tsirkuleerimist küttesüsteemis. Peale seda leidis ka hageja, et tal endal tuleb leida lahendus oma korteris oleva küttesüsteemi korrastamiseks.
3.Aastal 2010, tuginedes põhikirjaga määratud õigusele, otsustas hageja viia oma korteri küttesüsteemi üle gaasiküttele, millest teavitas teisi omanikke 02.06.2010 üldkoosolekul. Üldkoosolekul keegi hageja soovile vastuväiteid ei esitanud. Hageja soov oli tingitud sellest, et tema korter oli ajavahemikul oktoober – aprill oluliselt jahe ja niiske ning hageja ei soovinud tasuda sellise kütteteenuse eest 100%-liselt. 2010 juulis demonteeris hageja oma korteris asuvad püstikutorud. Hageja märgib, et elamus puudub ühine küttesüsteem ning selle projekt. Lisaks on neljas korteris küttesüsteem ümberehitatud, mis ei lange kokku teiste küttesüsteemiga. Ühisele küttesüsteemile puudub viide ka põhikirjas. Kuna puudub ühine küttesüsteem, siis oli hagejal õigus muuta ilma teiste nõusolekuta enda küttesüsteemi. Hageja tellis korteri gaasiküttele üleviimiseks 2010 septembris tehnilise projekti OÜ-lt F , mis kooskõlastati 22.09.2010 OÜ T eksperdi poolt. Projekt vastab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 05.10.2009 määruse nr 99 nõuetele. Projekti alusel paigaldas hageja uue küttesüsteemi, millele OÜ T koostas 24.09.2010 tehnilise kontrolli ja leidis, et küttesüsteem vastab nõuetele ja on kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks ohutu. Hageja leiab, et asjaolu, et kostja on omandanud kõikide liikmete huvides 2000 soojussõlme, ei anna kostjale omandiõigust hageja korteri sisetorudele ja radiaatoritele. Hageja ei ole gaasiboileri vahetamisega ning gaasiboileri torude ühendamisega korteri radiaatoritega kahjustanud teiste korteriomanike õigusi, kuna hagejal oli selleks õigus. Püstiktorud olid halvas seisus ja teenindasid üksnes hageja korterit. Keegi ei kasutanud hageja korteris olevat torustiku ning torustiku demonteerimisega tõi hoopis kaasa selle, et kostja ei pea enam neid hooldama, millega hoiab raha kokku. Hageja leiab, et sellega andsid teised liikmed vaikimisi nõusoleku kütesüsteemi vahetamiseks. Lisaks, pikemat aega ei esitanud keegi vastuväiteid kütesüsteemi ümberehitamisele, mistõttu käitub kostja käesoleval ajal heade kommetega vastuoluliselt. Hageja on investeerinud küttesüsteemi ümberehitamisse ja kui kostja soovib uue küttesüsteemi demonteerimist, peab kostja tagama hagejale toasooja.
4.Hageja esitas avalduse küttesüsteemi ümberehitamiseks ka kostja juhatusele, kes 20.09.2010 otsustas kokku kutsuda üldkoosoleku. 19.10.2010 esitas hageja kostjale avalduse loa saamiseks koos dokumentatsiooniga. 20.10.2010 üldkoosolek otsustas ilma igasuguse põhjenduseta keelduda hagejale loa andmisest küttesüsteemi ümberehitamiseks; samas määrati, et hagejal tuleb tasuda küttekulude üldosast 30% ruutmeetri kohta, nagu hageja ei oleks välja lülitatud. Hageja oli selleks ajaks juba küttesüsteemi ümber ehitanud. Hageja märgib, et ei ole tasunud temale määratud tasu 30% kütte eest. Hageja ei nõustunud 20.10.2010 üldkoosoleku otsusega, millega seoses esitas 10.12.2010 kostjale avalduse 20.10.2010 üldkoosoleku otsuse uuesti läbivaatamiseks ja muutmiseks. Koos avaldusega esitas hageja kostjale AS K sõltumatu eksperdiarvamuse korteri küttesüsteemi kohta. AS K tuvastas, et hageja korteri üleminek gaasiküttele ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna ega üldkasutatavaid kommunikatsioone nagu näeb ette korteriühistu põhikirja punkt 3.2.16. Hageja 10.12.2010 avalduse arutamiseks kutsuti kokku kostja 01.02.2011
2-12-34640 üldkoosolek, kus jäeti otsused muutmata. Konkreetseid põhjendusi ei antud ja loobuti hageja ettepanekust tellida täiendav sõltumatu ekspertiis.
5.31.05.2012 toimunud kostja üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega määrati, et hagejal tuleb tasuda keskkütte eest 100%-liselt vastavalt maksumuse jaotamisele kõigi korteriomanike vahel. Hageja leiab, et otsuse punkt 4 on ebaseaduslik, kuna hageja ei tarbi kütet 100%-liselt juba aastaid. Hageja leiab, et kostja ei käitu heade kommete kohaselt, kuna kostja ei ole esitanud pikemat aega vastuväiteid selle kohta, et hageja on küttesüsteemi ümberehitanud. Lisaks ei kasutanud keegi hageja korteris olevaid püstikutorusid. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Elamus XXX on kaheksa korterit, miks paiknevad kahel korrusel. 2000 paigaldasid majaelanikud eraldumiseks ühisest katlamajast elamusse soojussõlme, mille eest korteriühistu liikmed tasusid pangalaenuga summas 70 000 krooni. Soojussõlm renoveeriti 2010, mille eest tasusid liikmed 12 000 krooni. Soojussõlme paigaldamine ja renoveerimine teostati vastavalt maja ehitusprojektile. Kostja on seisukohal, et elamu XXX küttesüsteem on kaasomand.
8.Hageja asus elamu XXX korterisse 8 elama 2010 alguses ja juba juunis 2010 teavitas korteriühistu liikmeid, kes viibisid 02.06.2010 üldkoosolekul, et lülitab enda korteri maja küttesüsteemist välja ning liikmete vastuväidetele teavitas hageja, et keegi ei saa teda keelata paigaldamast oma korterisse gaasikütet. Varasemalt hageja oma korteris küttesüsteemide probleemidest kostjat teavitanud ei ole, mida ei teinud ka eelmised omanikud.
9.2010 juulis lõikas hageja oma korteris keskküttetorud läbi ja paigaldas trepikotta gaasiarvesti, puuris maja fassaadi ning tegi ühe oma akna kõrvale ventilatsiooniava ja teisele poole paigaldas ventilatsioonitoru, mis eemaldub seinast 30-40 cm kaugusele. Hageja jättis seejuures arvestamata kostja põhikirja punkti 3.2.13, mille kohaselt ühistu liige on kohustatud mitte ehitama ümber ilma juhatuse kirjaliku loata korteri gaasi- ja küttesüsteemi, korteri ümberehitamisel mitte lõhkuma või nõrgendama hoone kandvaid seinakonstruktsioone (esitama juhatusele korteri ümberehitamise projekti) aga ka kanalisatsiooni, -elektrivarustuste ja televisiooni vastuvõtusüsteeme, kui see osutab mõju teistele korteritele või majale tervikuna; veevarustusesüsteemi muutmisel esitada muudatuse projekt või konsulteerida san.tehnilise ala töötajatega.
10.20.09.2010 otsustas kostja juhatus oma koosolekul, et hageja gaasiküttele üleminekut tuleb arutada üldkoosolekul. 20.10.2010 toimunud üldkoosolekul keelduti häälteenamusega hagejale loa andmisest gaasiküttele üleminekuks, kuid järgides hageja palvet võeti vastu otsus, et hageja peab tasuma kütte eest 30% ruutmeetri kohta küttearvest, kuna hageja on ennast ise küttesüsteemist välja lõiganud. Hageja kütte eest tasunud ei ole.
11.Vaatamata sellele, et hagejal ei ole kõigi korteriomanike luba küttesüsteemist eraldumiseks ja gaasiküttele üleminekuks, kasutab hageja faktiliselt 2010 juulist oma korterisse paigaldatud gaasikütet. Hageja poolt paigaldatud gaasiboileri kasutamine debalansseeris maja küttesüsteemi, mistõttu mõnedes korterites on palav ja teistes külm. Lisaks on gaasiküttele üleminek, ilma vastava ameti loata, ohtlik kõigile majas elavatele elanikele. Hageja oli enne oma korterisse gaasiküttesüsteemi paigaldamist ja fassaadi muutmist, kohustatud täitma ehitusseaduses ette nähtud tingimusi. Hagejal puudus aga kohaliku omavalituse kirjalik luba, kasutusluba ja projekt. 30.05.2011 pöördusid korteriühistu liikmed järelpärimisega Lasnamäe LOV poole ja 08.02.2012 Tallinna Linnaplaneerimisameti poole. Lasnamäe LOV teavitas konkreetselt, et hageja peab taastama küttesüsteemi ümberehituse eelse olukorra ning Tallinna Linnaplaneerimisamet teavitas, et hagejal puudus kirjalik luba küttesüsteemi muutmiseks ja hagejale tehti ettekirjutus küttesüsteemi vastavusse viimiseks ehitusprojektiga hiljemalt 01.09.2012.
2-12-34640
12.01.02.2011 üldkoosolekul võeti taas vastu otsus, mitte anda hagejale luba küttesüsteemi ümberehitamiseks ja küttesüsteemi taastamiseks kahe kuu jooksul. 01.02.2011 üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud.
13.31.05.2012 kostja üldkoosolekul võeti vastu otsus, punkt 4, mille kohaselt otsustati muuta tagasi korteri nr 8 keskkütte maksumuseks 100% vastavalt maksumuse jaotamisele kõigi korteriomanike vahel. KÜ põhikirja p 3.2.7 järgi ühistu liige kohustub tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu, kasutatavate kommunaalteenuste (sh gaas, vesi, soojus, kütte- ja soojavee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Hageja ei ole kütte eest maksnud, millega on rikkunud nii põhikirja kui ka seadust. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule avalduse nõudest, kohustada kostja üldkoosolekut väljastama hagejale kirjalik luba küttesüsteemi ümberehitamiseks, loobumiseks. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus nõude, kohustada kostja üldkoosolekut väljastama hagejale kirjalik luba küttesüsteemi ümberehitamiseks, osas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud nõudest.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.KÜ XXX 31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punktist 4 nähtub, et üldkoosolekul on vastu võetud otsus „muuta tagasi korteri nr 8 keskkütte maksumuseks 100% vastavalt maksumuse jaotamisele kõigi korteriomanike vahel“ (tlk 61).
18.Hageja leiab, et otsus on ebaseaduslik ja vastuolus heade kommetega. Hageja ei kasuta maja küttesüsteemi juba aastaid. Hageja on korteriühistu liikmete vaikival nõusolekul ehitanud oma korteris küttesüsteemi ümber gaasiküttele. Hageja teavitas korteriühistu liikmeid küttesüsteemi ümberehitamisest juba 02.06.2010 ning demonteeris torustiku juulis 2010 ja läks gaasiküttele üle septembris 2010. Gaasiküttele üleminekuks ei ole vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kuna majas puudub ühtne küttesüsteem ning hageja korteris olevad küttetorustikud teenisid üksnes hageja huve. Lisaks oli küttesüsteem vananenud ja torustikud roostes, mistõttu oli hageja korter külm. Kostja juhatus ja üldkoosolek on alusetult keeldunud andmast hagejale luba küttesüsteemi ümberehitamiseks.
19.Kostja märgib, et hagejal puudub kõigi korteriühistu liikmete luba gaasiküttele üleminekuks. Lisaks puudus hagejal gaasiküttele üleminekuks projekt, kasutusluba ja linnavalitsuse kirjalik luba ning hageja on rikkunud gaasiküttele üleminekuga seadust. Kostja on tulnud hagejale vastu ja võtnud 20.10.2010 üldkoosolekul vastu otsuse; määrata hagejale kütte üldosa tasumise osaks 30% summast ruutmeetri kohta, nagu tema ei oleks välja lülitunud, millise jättis muutmata
2-12-34640 01.02.2011 üldkoosolek. Üldkoosolek aga ei ole andnud hagejale luba küttesüsteemi ümberehitamiseks. Hageja aga ei ole kütte eest tasunud. Kostja 31.05.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsus muuta tagasi korteri nr 8 keskkütte maksumuseks 100% vastavalt maksumuse jaotamisele kõigi korteriomanike vahel (tlk 61).
20.Kohus on seisukohal, et kohus peab, seoses 31.05.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkti 4 seaduslikkuse üle otsustamisel, andma hinnangu ka hageja poolsele küttesüsteemi ümberehitamisele.
21.Kaasomanikevahelistele suhetele kaasomandis oleva asja valdamisel ja kasutamisel ning käsutamisel kohaldatakse eelkõige AÕS § 72 ja § 74. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 lg 1 kehtestab muuhulgas, et kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 näeb ette erandi vaid nende asjaga seotud toimingute suhtes, mis on vajalikud asja säilitamiseks - neid võib teha teiste kaasomanike nõusolekuta. Ka ehitusseadus (EhS) § 12 lg 2 kehtestatu ei anna õigust ehitada ilma omaniku loata. EhS § 22 määratleb ehitusluba kui kohaliku omavalitsuse nõusolekut ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks. Selle välja andmine puudutab tingimata kõigi ehitise kaasomanike õigusi ning ei saa seepärast toimuda ilma nende nõusolekuta. Seejuures ei ole seaduseandja teinud ühegi eelnimetatud sätte puhul vahet sellel, kas ehitamisena käsitletav tegevus hõlmab kogu ehitist tervikuna või piirdub üksnes mõne selle osaga. Riigikohus on märkinud, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (Riigikohtu 18.07.2011 otsus kohtuasjas 3-2-1-50-11, p 10). Seega maja ühise küttesüsteemi muutmiseks juulis 2010 oli hagejal vaja kõigi kaasomanike nõusolekut ning lisaks ehitusluba kui kohaliku omavalitsuse nõusolekut.
22.Hageja väited, et elamus XXX puudub ühine küttesüsteem on tõendamata. Kostja väitel paigaldati 2000 elamusse soojussõlm, mille eest liikmed tasusid pangalaenuga summas 70 000 krooni ning soojussõlm renoveeriti 2010, mille eest tasusid liikmed 12 000 krooni. Seega puudub alus eeldada, et majas puudus ühine küttesüsteem. Tõendamata ja asjakohatud on ka hageja väited, et elamus XXX asuv küttesüsteem oli vananenud ja küttetorustikud roostetanud. Hageja omandas korteri asukohaga XXX Tallinn, 2010 alguses, mille osas puudub vaidlus ning juba 02.06.2010 üldkoosolekul (tlk 16-18) teavitas hageja, et kavatseb küttesüsteemi ümber ehitada ja minna üle gaasiküttele. 02.06.2010 üldkoosolekul tehtud hageja poolset teavitust gaasiküttele ülemineku kohta ei saa lugeda kaasomanike nõusolekuks anda hagejale luba gaasiküttele üleminekuks. Vastavat otsust vastu ei võetud, lisaks ei osalenud üldkoosolekul kõik korteriühistu liikmed. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 3.2.13 ühistu liige on kohustatud mitte ehitama ümber ilma juhatuse kirjaliku loata korteri gaasi- ja küttesüsteemi. Vaatamata loa puudumisele hageja demonteeris küttetorustiku 2010 juulis, mille osas puudub vaidlus.
23.Hageja tellis korteri gaasiküttele üleviimiseks septembris 2010 tehnilise projekti OÜ-lt F (tlk 28), mis kooskõlastati 22.09.2010 OÜ T eksperdi poolt. Projekti alusel paigaldas hageja uue küttesüsteemi, millele OÜ T koostas 24.09.2010 tehnilise kontrolli ja leidis, et küttesüsteem vastab nõuetele ja on kasutusele võtmiseks ja kasuta-miseks ohutu (tlk 19). 20.09.2010 kostja juhatuse koosolekul (tlk 93-95) võeti vastu otsus, et korteris 8 küttesüsteemi muutmise lubamise küsimust otsustatakse üldkoosolekul. Alles 19.10.2010 esitas hageja korteriühistule avalduse lubada hagejal enda korteri küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja lisas OÜ F projekti, tehnilise protokolli projekti ja 02.06.2010 üld-koosoleku protokolli (tlk 29-30). 20.10.2010 üldkoosolekul, kus osalesid kõik liikmed, võeti häälteenamusega vastu otsus, mitte lubada hagejal eraldi küttesüsteemile üleminemist (tlk 31-34, 96-97). Hageja otsusega ei nõustunud ja esitas
2-12-34640 10.12.2010 avalduse üldkoosoleku 20.10.2010 otsuse läbivaatamiseks ja muutmiseks (tlk 35-40), millele lisas ekspertarvamuse (tlk 40-56). 01.02.2011 üldkoosolekul jäeti 20.10.2010 üldkoosoleku otsus muutmata ja ei antud hagejale luba küttesüsteemist välja lülitumiseks ning anti hagejale tähtaeg taastada küttesüsteem kahe kuu jooksul (tlk 57-60, 111-114). Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, seega on see täitmiseks kohustuslik. Eeltooduga on tõendatud, et hagejal puudus kõigi kaasomanike nõusolek kütte-süsteemi ümberehitamiseks ja gaasiküttele üleminekuks. Hageja väited, et korteriühistu liikmed ei ole pikemat aega esitanud vastuväiteid sellele, et hageja on läinud üle gaasiküttele, on asja-kohatud. Hageja korteri gaasiküttele üleminekut on korduvalt arutatud üldkoosolekutel ning on võetud vastu otsused, mitte anda hagejale luba hageja korteri gaasiküttele üleminekuks, seega on kaasomanikud olnud vastu.
24.Kostja on pöördunud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on kostjat teavitanud, et hagejal puudus kirjalik nõusolek XXX, Tallinn küttesüsteemi muutmiseks ning hagejale on tehtud ettekirjutus viia elamus paiknev korteri nr 8 küttesüsteem vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (tlk 100-104). Lasnamäe Linnaosa Valitsus on teavitanud, et hagejal puudus, ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta, küttesüsteemi ümberehitamine ning hageja on kohustatud tasuma küttekulude eest samadel alustel kui teised korterid (tlk 106-107). Seega puudus hagejal ka kirjalik luba, vastavalt ehitusseadusele, küttesüsteemi muutmiseks. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja on muutnud küttesüsteemi ebaseaduslikult.
25.Hageja leiab, et kostja 31.05.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkt 4 on vastuolus heade kommetega juhindudes TsÜS § 86, kuna hageja ei tarbi 100%-liselt küttesüsteemi, mistõttu tuleb otsus tühistada ja tunnistada kehtetuks.
26.MTÜS § 24 lg 1 alusel kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hageja ei ole tuginenud otsuse vastuolule seadusega või põhikirjaga, seega leiab kohus, et 31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole kehtetu. Põhikirjaga kooskõlas olevat üldkoosoleku otsust, kui põhikirjas endas puudub vastuolu seadusega, ei saa lugeda tühiseks ega tühistada. Samas ei ole välistatud, et korteriühistu üldkoosolekut otsust, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga ei saa täita vastuolus hea usu põhimõttega.
27.TsÜS § 86 lg 1 alusel heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 3.2.7 (tlk 11) kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutavate kommunaalteenuste (sh. gaas, vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinnast, kui korterisse ei ole paigaldatud arvesteid. Küttekulude jagamine on seotud majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes. KOS § 13 lg 1 sätestab samuti korteriomaniku kohustuse tasuda kaasomandi majandamise kulutused. Eelnimetatud sätetest tuleneb üheselt, et korteriomanik on kohustatud osa võtma kulutuste kandmisest kaasomandi esemele, s.t tasuma soojusenergia eest.
28.Hageja väide, et kuna tema keskkütte soojust ei kasuta, siis seepärast ei pea ta tasuma küttekulusid, ei ole kooskõlas korteriühistu tegevuse eesmärgiga, on vastuolus KÜS §-ga 151 lg 1 ja
2-12-34640 KOS §-iga 13 lg 1 ning seetõttu põhjendamatu. Seega arvestades eeltoodut, on KÜ XXX31.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkt 4 küttekulude jagamise kohta seaduslik. Käesoleval juhul on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja on ebaseaduslikult ilma kaasomanike nõus-olekuta ja vastavate ehituslubadeta, ühendanud enda korteri välja küttesüsteemist ja läinud üle gaasiküttele ning jätnud tasumata küttekulud ajal, kui kostja üldkoosolek on hagejale vastu tulnud ja lubanud tal tasuda 30% küttekuludest.
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
30.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel 100% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
31.Hagihind on tulenevalt TsMS § 132 lg 4 p 8 alusel 7000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.