Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-55652/32
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.05.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1485

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17.05.2013.a., kell 16.00

Tsiviilasja number

2-11-55652

Tsiviilasi

OÜ XXXhagi Osaühing XXXvastu saamata jäänud tulu 20 000 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, aadress XXX), Hageja seaduslik esindaja: XXX Hageja lepinguline esindaja: Martin Petermann (e-post [email protected])

esindajad

Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei

Kostja: Osaühing XXX(registrikood XXX, aadress XXX), Kostja seaduslik esindaja: XXX Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Noor (Advokaadibüroo Consensus, e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg

09.04.2013.a.

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.

2.Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2011 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, millega seati OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks kohtulik hüpoteek summas 24 000 eurot kostjale Osaühing XXX(registrikood XXX) kuuluvale kaasomandi osale kinnistust aadressil XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, üldpinnaga 75 m2). Menetluskulude jaotus

3.Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja OÜ XXXkanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused, menetluse käik 15.11.2011 kohtule esitatud hagiavalduses (I kd, lk 2-11) palub hageja välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu 20 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2011 äriruumi üürilepingu nr 01/11 (edaspidi üürileping), millega kostja andis hagejale üürile aadressil Tallinn, XXXasuva äriruumi suurusega 53,9 m2 kasutamiseks juuksurisalongina tähtajaga 01.04.2016.a. 23.08.2011 edastas kostja hagejale kirjaliku teate üürilepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Kostja tugines üürilepingu punktile 9.5 ja märkis üürilepingu lõppemise tähtajaks 01.11.2011. Kostja teatas hagejale oma mittenõustumisest. 28.09.2011 sai hageja XXXkirjaliku meeldetuletuse, millest tuleneb muuhulgas, et kostja on võõrandanud 20.09.2011 üürilepingu eseme XXX. XXXtunnistab oma kirjalikus meeldetuletuses, et on kostja poolt sõlmitud üürilepingu suhtes seaduslik õigusjärglane ning jääb kostja poolt tehtud tahteavalduse juurde. Hageja esitas kirjalikud vastuväited. Hageja oli sunnitud Tatjana Ikimi survel vabastama vastu tahtmist üürilepingu esemeks olevad äriruumid 01.11.2011. Hageja leiab, et kostjal ei olnud alust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine. Veel leiab hageja, et üürilepingu ülesütlemisavaldus ei vasta VÕS § 325 lõikes 2 sätestatud nõuetele, kuna ei sisalda ülesütlemise alust, samuti vaidlustamise korda ja tähtaega. Seega kostja poolt 23.08.2011.a. tehtud üürilepingu ülesütlemise avaldus tühine. Tatjana Ikimi meeldetuletust ei saa vaadelda kui kehtivat üürilepingu ülesütlemisavaldust. Kuna kostja ning XXXei ole üürilepingut kehtivalt üles öelnud, kehtib leping edasi. Kostja poolt üüripinna kasutamise tõkestamine tõi kaasa hagejale ärilise tegevuse lõpetamise, kuna hageja pidi lõpetama töösuhte juuksuritega. Hageja soovib kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 3 alusel. Hageja on saanud üüritud eseme kasutamise ajaperioodil (01.04.2011-31.10.2011) ärilist kasumit 8324,94 eurot, seega igakuine hageja kasum oleks keskmiselt 1189,27 eurot. Hagejal oleks õigustatud ootus saada üürilepingu lõppemiseni kasumit vähemalt 63 031,31 eurot. Seoses kõrgete riigilõivudega ei ole hagejal võimalik nimetatud summat kostjalt nõuda, mistõttu vähendab hageja oma nõuet 20 000 eurole. Harju Maakohus 16.11.2011 määrusega võttis hagi menetlusse (kd I, lk 43-44). 24.11.2011 kohtumäärusega Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis hagi tagamiseks OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 24 000 eurot kostjale Osaühing XXX(registrikood XXX) kuuluvale kaasomandi osale kinnistust aadressil XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, üldpinnaga 75m2) (kd I, lk 74-76). Kostja vastuväited ja nende põhjendused

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. VÕS § 313 lg 2 kohaselt on üürilepingu erakorraline ülesütlemine lubatud ka muudel juhtudel kui VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel. Hageja ja kostja leppisid kokku võimaluses üürileping erakorraliselt üles öelda üürilepingu punktis 9.5 üürileandja algatusel tingimusel, et sellest teatatakse 60 päeva ette. Vajaduse üürilepingus ette näha võimalus üürileping üles öelda 60 päevase etteteatamistähtajaga tingis kostja ainukese juhatuse liikme Julia Neskorodjanaja vanus ja tervislik seisukord. Sellest on tingitud ka kostja 75-aastase juhatuse liikme ja ainuosaniku ärilise tegevuse järkjärguline lõpetamine. See asjaolu oli üürilepingu sõlmimisel teada ning sellega arvestasid ka teised üürnikud kostjaga üürilepinguid sõlmides. Lepingu punktis 9.5 ettenähtud tähtaeg ongi selleks, et oleks piisavalt tagatud üürniku huvid ning tal oleks võimalus oma äritegevus mujale kolida. Hageja on pikema aja vältel otsinud võimalust, et keegi tema üürilepingust tulenevad kohustused allüürnikuna üle võtaks või võõrandaks. Hageja poolt üürilepingu ülesütlemise aktsepteerimist kinnitavad ka vastuvõtmisaktid. Samuti jätkab kostjale teadaolevalt hageja oma tegevust uues asukohas. Hageja väited tekkinud kahju hüvitamise/saamata jäänud kasumi kohta on asjakohatud ning põhjendamata. Lisaks nähtub hageja kasumiaruandest, et hageja on tegutsenud kahjumiga nii 2009. kui 2010. majandusaastal. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja hindab saamata jäänud tulu 20 000 eurole. Kui kohus leiab, et ei ole 20 000 eurot õigus saada, siis nii palju, kui kohus leiab olevat võimalik. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Hageja nõudeks on kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud tulu 20 000 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et poolte vahel on 01.04.2011.a. sõlmitud äriruumi üürileping nr 01/11 (edaspidi üürileping, kd I, lk 13-17), millega kostja andis hagejale üürile aadressil Tallinn, XXXasuva äriruumi suurusega 53,9 m2 kasutamiseks juuksurisalongina tähtajaga 01.04.2016.a. Vaidlust ei ole ka selles, et 23.08.2011.a. edastas kostja hagejale etteteatamiskirja, milles palus lugeda lõpetatuks poolte vahel sõlmitud äriruumi üürilepingu nr 01/11 alates 01.11.2011.a. üürilepingu punkti 9.5. alusel. Hageja sai etteteatamiskirja kätte 24.08.2011.a. ja vaidles üürilepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele vastu. 28.09.2011.a. saatis äriruumi uus omanik XXXkostjale meeldetuletuse üürilepingu nr 01/11 ülesütlemise kohta. (kd I, lk 18-27). Pooled vaidlevad üürilepingu lõppemise aluste ja sellega seotud asjaolude, hagejale kahju hüvitamise põhjendatuse ja kahju olemasolu üle tervikuna. Samuti mõistavad pooled erinevalt üürilepingu punktis 9.5 kokkulepitut. Hageja on vaidlustanud kostja poolt 23.08.2011.a. hagejale tehtud üürilepingu ülesütlemise. Hageja leiab, et kostja poolt 23.08.2011.a. hagejale tehtud üürilepingu ülesütlemisavaldus on tühine, kuna üürilepingu ülesütlemiseks puudus alus. VÕS §- s 313 ja sellele järgnevates paragrahvides on reguleeritud üürilepingu erakorralise ülesütlemise konkreetsed alused. Erakorraliselt saab üles öelda nii tähtajalist kui ka tähtajatut üürilepingut. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema 2 eeldust – õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele poole. Vaidlust ei ole, et kostja tegi hagejale 23.08.2011.a. üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kohus kontrollib, kas üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli õiguslik alus. Õiguslik alus võib tuleneda seadusest. Muu kui eluruumi üürilepingu puhul võib üürilepingu ülesütlemisalus tuleneda ka poolte kokkuleppest. Kohus tuvastas, et üürilepingu punktis

9.5.on pooled kokku leppinud, et üürileandja algatusel toimub lepingu erakorraline ülesütlemine etteteatamistähtajaga 60 päeva vastava kirjaliku avalduse alusel. Seega oli kostjal olemas õiguslik alus üürilepingu ülesütlemiseks. VÕS § 325 lg 2 reguleerib andmeid, mida üürileandja poolt tehtud ülesütlemisavaldus peab sisaldama. Seaduses sätestatud juhtudel tuleb ülesütlemisest teatud aja ette teatada. VÕS § 325 lg 2 kohaselt peavad üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma järgmised andmed: 1) üüritud asi 2) lepingu lõppemise päev 3) ülesütlemise alus 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. VÕS § 325 lg 5 kohaselt § 325 lg-tes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Hageja leiab, et kostja 23.08.2011.a. üürilepingu ülesütlemise avaldus ei vasta VÕS § 325 nõuetele, kuna ei sisalda ülesütlemise alust, vaidlustamise korda ja tähtaega. Seega on 23.08.2011.a. tehtud ülesütlemisavaldus tühine. Kostja sellega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostja 23.08.2011.a. üürilepingu ülesütlemisavaldus ei ole tühine, kuna avaldus sisaldab ülesütlemise alust- äriruumi üürilepingu nr 01/11 punkti 9.5. Kohus tuvastas eespool, et kostjal oli õiguslik alus üürilepingu ülesütlemiseks. Samuti leiab kohus, et kuna poolte vahel oli sõlmitud äriruumi üürileping, siis ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega ning VÕS § 325 lg 2 p 4 antud juhul ei kohaldu. Kohus leiab, et kostja on üürilepingu kehtivalt üles öelnud, üürileping on lõppenud, seega ei ole kostja hagejale kahju tekitatud ning hagi saamata jäänud tulu nõudes tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tühistada Harju Maakohtu 24.11.2011.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, millega seati OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks kohtulik hüpoteek summas 24 000 eurot kostjale Osaühing XXX(registrikood XXX) kuuluvale kaasomandi osale kinnistust aadressil XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, üldpinnaga 75 m2). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.