Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-53311

ASAJOLUD

13.12.2012 esitas EOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 01.02.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 19.02.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. 21.02.2013 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.02.2013. Seisuga 16.05.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Äriregistrisse on EOÜ kantud 24.03.2010.a. registrikoodiga 11913991. Osakapital on äriregistri andmetel 2 556 eurot. EOÜ ei oma osalusi teistes äriühingutes. EOÜ ainuosanikuks on alates 07.12.2011.a. EE. EOÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena (XXX) alates 11.09.2010.a. Vastavalt äriregistri andmetele on EOÜ põhitegevusalaks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK kood: XXX). EOÜ tegeles peamiselt toidu- ja tarbekauba jaemüügiga kaupluses. Äriühingus kehtivaid töölepinguid enam ei ole. Võlgniku kinnitusel puuduvad ka kohustused töötajate ees. Võlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud 2012. aasta oktoobri lõpus.

Varad

2-12-53311 Krediidiasutuste andmetel seisuga 07.02.2013.a. võlgniku arveldusarvel rahalised vahendid puudusid. Kassas võlgniku kinnitusel rahalised vahendid puudusid. Vastavalt võlgniku kinnitusele ja esitatud raamatupidamise dokumentidele EOÜ-l põhivara puudus. Vastavalt võlgniku kinnitusele ja esitatud raamatupidamise dokumentidele EOÜ-l seisuga 31.01.2013.a. varud puudusid. Seisuga 31.12.2012.a. kajastab võlgnik oma bilansis müügiks ostetud kaupu väärtuses 12 326,60 eurot. Halduri järelepärimisele varude mahakandmise kohta on juhatus selgitanud, et kaubad, mis oli võimalik müüa on müüdud ja riknenud kaup on maha kantud. Mingeid sellekohaseid akte võlgnik haldurile esitanud ei ole. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud informatsioonile oli võlgniku ettemaksukonto saldo 01.02.2013.a. seisuga 14,75 eurot. Võlgniku juhatuse kinnitusel puuduvad võlgnikul muud väikevahendid ja bilansiväline vara. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele võlgnikule käesoleval hetkel kinnisasju ei kuulu ja ei ole ka kunagi kuulunud. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimel ehitisi registreeritud ei ole. AS Eesti Väärtpaberikeskus andmetel EOÜ nimel väärtpaberikontot avatud ei ole. Maanteeameti andmetel liiklusregistris EOÜ nimel väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning on tuvastanud, et EOÜ-l puudub vara, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohustused Vastavalt võlgniku poolt esitatud informatsioonile moodustasid võlgniku kohustused hankijate ees seisuga 01.02.2013.a. kokku 8 473,64 eurot. Suurimate nõuetega võlausaldajad on ITE OÜ summas 2 375,70 eurot, SÕ AS summas 1 368,85 eurot, H AS summa 1 095,69 eurot ja üürileandja OÜ V summas 861,16 eurot. Vastavalt võlgniku poolt esitatud informatsioonile on võlgnikul kohustus eraisiku RÕ ees tulenevalt laenulepingust nr. XXX summas 1 500 eurot. Võlgnik kajastab bilansis seisuga 01.02.2013.a. täiendavalt veel kohustust omaniku ees summas 1 010,50 eurot ja CE OÜ ees summas 653,29 eurot. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud ning kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 11 637,43 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile oma seisukoha maksejõuetuse tekkimise põhjustest, mis on järgmine: „EOÜ raskendatud majanduslik olukord sai alguse 2012 aasta septembris, kuna umbes selle ajal algab sesoonsusest tingitud väiksem käive aga samas kulud jäävad enam vähem samaks. Kuigi juba kaks aastat on selles olukorras normaalselt hakkama saadud siis 14 vastu 15 oktoobri öösel toimunud suur vargus kogu summas umbes 2500-3000 EUR viis selleni, et enam ei suudetud arveid õige aegselt tasuda ja kiiremini ringleva kauba puudus tõi kaasa klientide ja käibe languse. Mis omakorda viis kiirelt täieliku maksejõuetuseni oktoobri lõpuks aastal 2012. Vältimaks kauba riknemist, suuremaid kahjusid oli vaja teha oktoobri lõpul veel suuri allahindlusi. Aga kuna oktoobri lõpuks oli selge, et enam välja ei tule siis sai otsustatud pood kiirelt sulgeda, et vältida uue kuuga kaasnevaid üüri ja pooltühjade külmikute käitamisest tulevaid elektri arveid ning muid kulusid.“

2-12-53311 Ajutine haldur on aruandes teostatud majandustegevuse analüüsist tulenevalt seisukohal, et võlgniku makseraskuste alguse tekkimise üheks põhjuseks on 2011.a. oktoobris tööle võetud töötajaga kaasnenud kulud, mis võlgniku raamatupidamise andmete kohaselt moodustasid perioodil november 2011 kuni jaanuar 2012 kokku 1 010,60 eurot. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul tegelikkuses rahalised vahendid töötasu maksmiseks puudusid. Võlgnik on jooksvalt kogu 2012 aasta rahastanud oma majandustegevust suuresti võõrkapitali (omanike ja kolmandate isikute laenude) arvelt. Ajutisele haldurile edastatud Politsei- ja Piirivalveameti teate kohaselt on Põhja Prefektuuri poolt 15.10.2012.a. alustatud kriminaalmenetlust nr. 12230114648 KarS § 199 lg 2 p 8 (vargus sissetungimisega) tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 14.10.2012 kell 20:00 kuni 15.10.2012 kell 08:36 XXX murti sisse kauplusesse XXX ning varastati 786 eurot sularaha, alkoholi summas 300 eurot, toiduaineid summas 300 eurot. Kahjusumma kokku seega 1 386 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg 2012.a. sügis, kui oli selge, et igapäevasest majandustegevusest jooksvat kasumit teenida ei ole võimalik, lisaks kanti kahju seoses kaupluses toimunud vargusega, mistõttu ei suudetud kõigi võlausaldajate nõudeid enam täita. 13.12.2012.a. esitas võlgnik Harju Maakohtule avalduse EOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise on ajutise halduri hinnangul põhjustanud erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemine ja võlgniku juhatuse poolsed ebaõiged majandusotsused. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused rahalised vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutise halduri seisukoht võlgniku majanduslikule olukorrale EOÜ-l aruande koostamise seisuga vara sisuliselt puudub, kohustused seevastu moodustavad kokku vähemalt 11 637,43 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Aruande koostamise hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku piisavat tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate kulude tasumise. Võlgniku tegevuskohaks olnud kaupluse üürileping on lõpetatud, samuti on lõpetatud ka tööleping müüjaga. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne alates 2012.a. märtsist. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise kuupäeva seisuga oli võlgniku omakapital -11 694,11 eurot (negatiivne). Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad

2-12-53311 rahalised vahendid tekkida. EOÜ majandustegevus on lõppenud ning tegevuse jätkamine enam võimalik ei ole. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad tema vara enam kui 11 600,00 euro võrra ning äriühingu pankrot on vaja välja kuulutada. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud Eosaühingu ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil). Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest äriregistrisse ja büroo-, transpordi- ning sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata Eosaühingu ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile (isikukood 36709162743) ajutise halduri tasu summas 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu ja hüvitatavad kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pankrotimenetluse raugemisel riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 423,40 eurot tema nõusolekul võlgniku juhatuse liikmelt EE ́lt. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2-12-53311 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad Eosaühingul varad, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samas on võlgnikul rahalisi kohustusi kokku vähemalt 11 637,43 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur kuriteotunnuseid tuvastanud ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et Eosaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et Eosaühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pankrotimenetluse raugemisel riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 423,40 eurot tema nõusolekul võlgniku juhatuse liikmelt EE ́lt. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud ning on avaldanud, et võlgniku juhatuse liige EEon nõus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 423,40 eurot tasuma.

2-12-53311

Kohus leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavate kuludena 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud tasu ja hüvitatavad kulud büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule ja hüvitatavatele kuludele käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri Andres Hermet’i töötasuks tuleb määrata 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ning hüvitatavateks kuludeks 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgniku juhatuse liige ja osanik EEon kohtule kinnitanud, et on nõus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 423,40 eurot tasuma. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks ning võlgniku juhatuse liikme ning osaniku EEpoolt hüvitatavast summast ei piisa nimetatud tasu ja kulutuste katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused mis ületavad võlgniku juhatuse liikme ja osaniku EEpoolt hüvitatavat summat, hüvitamisele riigi vahenditest kuni summani 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused osas, mis on jäänud katmata peale eelnimetatud hüvitamisi, tuleb jätta Eosaühingu kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 146 lg 1 p 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista Eosaühingu juhatuse liikmelt ning osanikult EE’lt summas 423.40 eurot, riigivahenditest kuni 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja jätta ülejäänud osas võlgniku Eosaühingu kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Eosaühingu juhatuse liige ja osanik EEon avaldanud nõusolekut võtta seaduses sätestatud tähtajaks hoiule Eosaühingu dokumendid. Kohus leiab, et Eosaühingu dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige ja osanik EE(isikukood XXX , elukoht XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.