Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagastamiseks ja pärast sõiduki kättesaamist välja selgitama sõiduki maksumuse. Kostjal ei ole hageja ees mingeid kohustusi seoses käenduslepinguga. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 63 911,65 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja liisinguvõtja Boeung Rang OÜ (kustutatud) sõlmisid 21.08.2007 liisingulepingu nr xxxxxxxx, mille kohaselt pidi liisinguvõtja tasuma liisingumakseid vastavalt lepingule ja maksegraafikule. Hageja omandas vastavalt liisinguvõtja juhistele liisingueseme Mercedes-Benz CL 500, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx, hinnaga 2 099 999,98 krooni/134 214,46 eurot (sisaldas käibemaksu) ja andis selle liisinguvõtja käsutusse. Liisinguvõtja ei tasunud alates 2009. novembrist rendimakseid vastavalt maksegraafikule ja hageja esitatud arvetele. Hageja luges liisingulepingu ülesöelduks alates 30.10.2009. Liisinguvara on hagejale tagastamata. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et hageja sõlmis kostjaga 21.08.2007 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kõigi liisingulepingust nr L07110486 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest käendaja vastutuse maksimumsumma 63 911,65 euro ulatuses. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja liisinguvõtja käendajana vastutab hageja ees olukorras, kus liisingueset ei ole hagejale tagastatud ja see on kolmanda isiku valduses ning sõiduki jääkväärtuselt käibemaksu nõude üle. Liisingulepingu nr xxxxxxxxxx alusel andis hageja liisinguvõtjale krediiti ning liisinguvõtjal ja/või käendajal on kohustus hagejale liisingulepingu alusel antud krediit tagastada. Liisingumaksete tasumise kohustus tekkis liisinguvõtjal koheselt pärast liisingulepingu sõlmimist. Liisingulepingu üldiste tingimuste p-de 5.13 ja 10.1 kohaselt ei vabasta takistused liisingueseme valdamisel või kasutamisel liisinguvõtjat lepingujärgsete kohustuste täitmisest olenemata takistuse põhjustest. Liisinguleping, selle üldtingimused ega käendusleping ei sisalda kokkulepet selle kohta, et kui liisinguvõtja kaotab sõiduki valduse või kui see võetakse tema valdusest tahte vastaselt ära ja liisingvara jääb eelmainitud põhjustel liisinguandajale tagastamata, ei peaks liisinguvõtja või käendaja hagejale lepingujärgset võlgnevust tasuma. Järelikult võttis liisinguvõtja liisingulepingu sõlmimisel kohustuse hüvitada hagejale sõiduauto jääkmaksumus ja põhiosamaksed ka juhul, kui sõiduk läheb tema valdusest välja. VÕS § 367 lg-st 1 tuleneva kohustuse tekkimisel ei oma tähtsust, kas liisingulepingu ese läks liisinguvõtja valdusest välja või kas liisinguvõtja jättis muudel põhjustel sõiduki liisinguandjale tagastamata. VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Liisingulepingu üldiste tingimuste p 4.4 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise riisiko ja valdaja vastutus liisinguvõtjale üle alates liisingueseme üleandmisest liisinguvõtjale. 22.08.2007 sõlmitud üleandmise akti kohaselt andis hageja sõiduki liisinguvõtja kasutusse, seega kannab liisinguvõtja alates 22.08.2007 kogu riisikot, mis seondub liisinguesemega. Lahendi nr 3-2-1-12-12 p-s 11 asus Riigikohus seisukohale, et liisingueseme hävimisega VÕS § 364 mõistes on võrdsustatav asja kaotsiminek, s.t olukord, kus liisinguese läheb liisinguvõtja valdusest välja ning valduse taastamine ei ole tõenäoline ning VÕS § 362 lg 1 järgi on liisinguandja kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Seega on liisinguandja kohustatud tagama liisingueseme õigeaegse üleandmise liisinguvõtjale ning pärast seda piirduvad liisinguandja kohustused kohustusega mitte takistada liisinguvõtjal liisingueset vallata ja kasutada.

Kuna sõiduk ei jäänud pärast liisingulepingu ülesütlemist hageja omandisse, ei kohaldu käesolevas asjas VÕS § 367 lg 3. 21.08.2007 sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kõigi liisingulepingust nr xxxxxxxxxx tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest käendaja vastutuse maksimumsumma 63 911,65 euro ulatuses. Pärast liisinguvõtja suhtes menetluse lõpetamist 10.10.2012 kohtumäärusega asus hageja seisukohale, et nõuab kostjalt üksnes liisingueseme jääkväärtust käendaja vastutuse maksimumsumma 63 911,65 euro ulatuses. Seega puudub vajadus hinnata muid liisingulepingu ülesütlemisest hagejale tekkinud kulutusi. Hagiavalduses toodud liisingumaksete arvestusest ja laekumiste aruandest nähtuvalt oli viimane hagejale tasutud arve nr A09274138. Alates 25. maksegraafiku järgsest maksest ei ole ühtegi arvet tasutud, samuti ei ole tasutud võlgnevust peale lepingu erakorralist ülesütlemist 30.10.2009. Liisinguvõtja tasus hagejale maksete nr 1-24 alusel rendimakseid (põhiosamakseid) kokku 25 702,74 eurot ja lepingu sõlmimisel sissemaksena 21 664,97 eurot. Liisingueseme netohind oli 113 741,07 eurot (käibemaksuta) ja liisinguvõtja tasus sellest hagejale rendimaksetena (põhiosamaksetena) kokku 47 367,71 eurot. Seega oli liisingueseme jääkväärtus 66 373,36 eurot (käibemaksuta). Arvestades, et kostja käendussumma maksimaalne suurus oli 63 911,65 eurot, ei ole hagi lahendamise seisukohast tähtsust liisingueseme käibemaksu arvestamisel või sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalikkusel lepinguparterite vahel. Kostja leidis, et väljamõistetavat kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 alusel vähendada või jätta see tervikuna välja mõistmata. Hageja väitel ei andnud ta nõusolekut liisinguvara müümiseks, talle ei ole teada liisingueseme asukoht, selle seisukord, praegune omanik, otsene valdaja ega kasutajad. Hagiavalduse lisana esitatud Hispaania autoregistrikeskuse väljavõttest nähtub, et seisuga 03.06.2009 oli sõiduki omanikuks registreeritud X X. Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 04.01.2013 vastusest nähtub, et 15.03.2010 algatati kriminaalasi nr 10230103818 KarS § 201 lg 2 p 2 (omastamine) tunnustel, et ajavahemikul 2009. suvi kuni 2010. jaanuar pöörati ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks hagejale kuuluv ja X Xa kasutuses olnud sõiduk Mercedes-Benz xxxxxxxxx. Kriminaalasjas ei ole kedagi kahtlustatavana üle kuulatud. Käimasolev kriminaalmenetlus ei mõjuta käesoleva tsiviilasja lahendamist. Asjakohatud on kostja väited, nagu oleks kostja liisingulepingu täitmise kohustusest vabanenud ja vastava kohustuse peaksid täitma isikud, kelle väidetavas valduses sõiduk asub, kuna lepingulised suhted olid hageja ja liisinguvõtja vahel ning on jätkuvalt hageja ja kostja vahel. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kostja vastutus hageja ees on välistatud, kuna vaidlusalune liisinguese oli kindlustatud ja juhul, kui seda hagejale ei tagastata, on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kindlustusselts peaks hüvitama kogu hageja kahju. 28.01.2009 liisinguvõtja ja Seesam Insurance AS-i vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingu nr MM00487-131/1 suhtes kehtivad sõidukikindlustuse tingimused 2/2006 ja üldised lepingutingimused 1/2008. Sõidukikindlustuse tingimuste p 4.5.8 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis tuleneb kindlustuseseme kadumisest omastamise või kelmuse tagajärjel. Kriminaalasi nr 10230102818 algatati omastamise koosseisu KarS § 201 lg 2 p 2 alusel. Sõidukikindluste tingimuste p 4.5.1 kohaselt hüvitatakse kahju üksnes juhul, kui tegemist on varguse või rööviga. Sellist koosseisulist asjaolu kriminaalasjas esile ei toodud. Kindlustuse üldiste lepingutingimuste p 9.1.3 kohaselt loetakse kindlustusvõtjaga samastatud isikuks isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusoleku alusel. Maanteeameti liiklusregistri (ARK) andmete kohaselt oli liisingueseme kasutajaid kolm: liisinguvõtja vastutava kasutajana, kostja ja X X kasutajatena. Kuna X X, kes ebaseaduslikult 30.06.2009 seisuga kanti Hispaania autoregistrisse vaidlusaluse liisingueseme omanikuks, oli varasemalt liisinguvõtja nõusolekul ARK-is kantud sõiduki

registreerimistunnistusele kasutajana, on kindlustuse üldtingimuste p 9.1.3 kohaselt tegemist kindlustusvõtjaga samastatud isikuga. Üldiste tingimuste p-ide 20.1.1, 20.1.1.2 ja 20.1.4 kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud kindlustusvõtja või temaga samastatud isiku kuriteo või raske hooletuse tulemusel ning juhul, kui nimetatud isikud rikuvad kindlustusjuhtumist teatamise kohustust. Samuti vabaneb kindlustusselts kindlustushüvitise väljamaksmisest sõidukikindlustuse tingimuste p-de 6.7.4 ja 6.7.5 kohaselt. Hageja ega liisinguvõtja ei ole kahjujuhtumist Seesam Insurance AS-ile teatanud. Hageja tõi esile asjaolu, et kindlustusseltsile kindlustusteate esitamisel ei oleks tal võimalik täita sõidukikindlustuse tingimuste p 6.4.3, mille kohaselt tuleb kindlustusvõtjal koos kahjuavaldusega esitada sõiduki registreerimistunnistus, kõik võtmed, puldid, varuvõtmed ja seadmete võtmed, kuna antud esemeid ei ole hageja valduses. Punkti 6.7.5 kohaselt vabastab nimetatud nõuete täitmata jätmine kindlustusvõtja kindlustushüvitise väljamaksemise kohustusest. Kohus leidis, et kahjuhüvitist ei ole alust VÕS § 139 järgi vähendada, hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 63 911,65 eurot. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kostja palub kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel X Xa. Kohus juhindus vääralt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-12-12. Viidatud lahend ei reguleeri käesoleva kohtuasjaga sarnast situatsiooni. Viidatud lahendi puhul on tegemist juhtumiga, kus liisitud sõiduk oli juba eelnevalt varastatud (s.o enne selle ostu finantseerimist liisinguandja poolt), mistõttu võeti see varguse ilmsikstulekul liisinguvõtja käest ära ja anti tagasi esialgsele omanikule. Käesoleval juhul kuulus ja kuulub omandiõigus liisinguesemele hagejale. Üksnes hageja on õigustatud liisingueset võõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõudma, keegi teine seda hageja eest teha ei saa. Hageja kinnitas, et ei ole liisitud sõidukit liisinguvõtjalt tagasi saanud. Hageja andmetel on sõiduk kantud Hispaania Kuningriigi autoregistrisse X Xa nimele, kes on hageja väitel praegu auto omanik. Järelikult on auto füüsiliselt olemas, kuid hageja poolt realiseerimata, millest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt käenduslepingu alusel reaalselt olemasoleva sõiduki eest kahjuhüvitise väljamaksmist. Samuti ei saa kahju olla nii suur, kui hageja hagis nõuab, sest sõiduk on olemas. Hageja ja Boeung Rang OÜ (kustutatud) vahel sõlmitud liisinguleping nr L07110486 oli kasutusrendileping. Omandiõigus sõidukile ei ole Boeung Rang OÜ-le (kustutatud) kunagi üle läinud. Kui hagejal oli informatsiooni, et tema omandis olev sõiduk on ebaseaduslikult omanikku vahetanud, oleks hageja omanikuna pidanud esitama hagi X Xa vastu, kelle omandis auto on, mitte kostjate vastu. Seega on hageja endiselt sõiduki omanik, kellele kuulub nõudeõigus sõiduki omastaja vastu. Kostja selles menetluses osaline ei ole. Lahendi nr 3-2-1-52-11 p-s 15 märkis Riigikohus muuhulgas, et VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väätust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Nimetatud otsusest nähtub põhimõte, et otsustamaks, kas kostja peab käendajana hagejale midagi maksma või mitte, peab hageja esitama kuriteokaebuse/hagi auto tagastamiseks ning pärast sõiduki kättesaamist tuleb välja selgitada sõiduki maksumus. Portaali Auto24.ee andmetel on hetkel selliste

sõidukite maksumus vahemikus 37 900 kuni 47 927 eurot. Siinjuures tuleb arvestada ka seda, kas hageja on õigeaegselt võtnud midagi ette oma õiguste taastamiseks sõidukile. Kostja on füüsilisest isikust käendaja, kes ise ei saa esitada Hispaania Kuningriigile/X Xale nõuet auto tagastamiseks. Samuti ei saa kostja teha avaldust politseile sõiduki kadumise kohta, ega esitada nõuet kindlustusseltsile sõiduki eest saadava kahjuhüvitise väljamaksmiseks. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Siin peetakse silmas eelkõige olukorda, kus põhivõlgnikul on tekkinud võlgnevus võlausaldaja ees ning selle võlgnevuse eest käendaja ka vastutab. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus võlausaldajale kuuluv sõiduk on väidetavalt ebaseaduslikult registreeritud kolmanda isiku nimele ja selle kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlus. Kuna tegemist on kuriteoga tekitatud kahjuga, mitte põhivõlgniku kohustuse rikkumisega, siis sellisele olukorrale kostja antud käendus ei laiene. Kostja ei saa võtta vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest, kuna tal puudub igasugune võimalus kriminaalmenetlust, hageja või Boeung Rang OÜ (kustutatud) käitumist mõjutada. Kuna sõiduk on reaalselt olemas ja omab eeldatavasti rahalist väärtust, ei saa hageja väita, et keegi teine peaks tema asemel esitama sõiduki omandiõiguse tagasisaamiseks nõude. Boeung Rang OÜ on menetluse jooksul registrist kustutatud. Omandiõigus sõidukile kuulub hagejale ja hageja peab kuriteoga tema omandist välja läinud sõiduki omandiõiguse tagastamist nõudma. Seega sõltub väidetava kahju faktiline suurus hageja tegevusest. Kostja ei saa esitada nõuet kanda liisitud sõiduk enda nimele, kui ta seda ka sooviks. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seda seisukohta on Riigikohus korduvalt korranud. Hageja väide, et liisingueseme valduse taastamine ei ole tõenäoline, on alusetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Politsei- ja Piirivalveameti 04.01.2013 teatis nr 3.2-1/231275-2 kinnitab, et kriminaalmenetlus käib ja SEB Liising AS-ile kuuluv sõiduauto MB CL500 on pööratud ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, nagu poleks hageja pidanud teavitama kindlustusandjat sõiduki kadumisest. Hageja tasus kindlustusvõtja eest kindlustusmakseid, mille osas tekkis tal tagasinõudeõigus. Samuti oli hageja vastavalt kindlustuslepingule soodustatud isikuks. Seesam Insurance AS üldiste lepingutingimuste p 13.1 kohaselt juhul, kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusriski, on kolmandal isikul õigus nõuda Seesam Insurance AS-ilt lepingu täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi ainult kindlustusvõtja nõusolekul, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on lepingus soodustatud isikuna nimetatud. Seega oli hagejal vastavalt kindlustuslepingule õigus teavitada kindlustusandjat sõiduki kadumisest ja nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Hagejal olid kõik eeldused olukorras, kus talle ülesöeldud liisingulepingu järgset vara ei tagastatud, pöörduda nii politsei kui kindlustusandja poole kahjuteatise ja kahju hüvitamise nõudega. Hageja kindlustusandja poole kahjujuhtumi teatisega ei pöördunud. Kostja on seisukohal, et suurema kahju tekkimist oleks hageja ise mõistliku käitumisega saanud ära hoida. Kohus analüüsis kindlustuslepingu tingimusi, kuid see ei muuda olematuks fakti, et hageja kindlustusfirma poole ei pöördunud, millest tulenevalt on kõrvaldamata kahtlus, et kindlustus oleks hagejale hüvitise välja maksnud. 14.01.2013 Hispaania politseilt saadud informatsiooni kohaselt on X X kirjutanud Hispaania politseile avalduse vaidlusaluse sõiduki kadumise kohta. X Xale on väidetavalt liisingu poolt antud õigus sõidukit müüa ning ta on saanud sõiduki eest eelmaksuna 15 000 eurot. Kuna varem ei olnud kostjal võimalik taotlust X Xa kaasamiseks esitada seoses sellega,

et kostja ei olnud sellisest dokumendist teadlik, peaks kohus kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse kaasama X Xa. Kostjal on õigus vaidluse lahendamisel enda kahjuks esitada hagi X Xa vastu. Kuna uute tõendite ja taotluste ilmnemisel ei saa ringkonnakohus teha asjas uut otsust, tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 07.01.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus vastustes hagile toodud seisukohti ning neile kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega hinnangu andnud. Maakohus viitas põhjendatult Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-12-12 p-le 11, mille kohaselt on liisingueseme hävimisega VÕS § 364 mõistes võrdsustatav asja kaotsiminek, s.t olukord, kus liisinguese läheb liisinguvõtja valdusest välja ning valduse taastamine ei ole tõenäoline ning VÕS § 362 lg 1 järgi on liisinguandja kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Seega on liisinguandja kohustatud tagama liisingueseme õigeaegse üleandmise liisinguvõtjale ning pärast seda piirduvad liisinguandja kohustused kohustusega mitte takistada liisinguvõtjal liisingueset vallata ja kasutada. Kostja viide apellatsioonkaebuses Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-52-11, p-le 15 ei ole asjakohane, kuna antud kaasuses liisinguese tagastati liisinguandjale. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et liisingueset liisinguandjale tagastatud ei ole. Maakohus leidis põhjendatult, et kindlustuse üldiste lepingutingimuste p 9.1.3 kohaselt loetakse kindlustusvõtjaga samastatud isikuks isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusoleku alusel. Maanteeameti liiklusregistri (ARK) andmete kohaselt oli liisingueseme kasutajaid kolm: liisinguvõtja vastutava kasutajana, kostja ja X X kasutajatena. Kuna X X, kes ebaseaduslikult 30.06.2009 seisuga kanti Hispaania autoregistrisse vaidlusaluse liisingueseme omanikuks, oli varasemalt liisinguvõtja nõusolekul ARK-is kantud sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana, on kindlustuse üldtingimuste p 9.1.3 kohaselt tegemist kindlustusvõtjaga samastatud isikuga. Üldiste tingimuste p-ide 20.1.1, 20.1.1.2 ja 20.1.4 kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud kindlustusvõtja või temaga samastatud isiku kuriteo või raske hooletuse tulemusel ning juhul, kui nimetatud isikud rikuvad kindlustusjuhtumist teatamise kohustust. Samuti vabaneb kindlustusselts kindlustushüvitise väljamaksmisest sõidukikindlustuse tingimuste p-de 6.7.4 ja 6.7.5 kohaselt. Kolleegium nõustub nende põhjendustega. Täiesti asjakohatud on apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt on hageja nõude puhul tegemist kuriteoga tekitatud kahjuga, mitte põhivõlgniku kohustuse rikkumisega, siis sellisele olukorrale kostja antud käendus ei laiene. Kostja ei saa võtta vastutust kuriteoga

tekitatud kahju eest, kuna tal puudub igasugune võimalus kriminaalmenetlust, hageja või Boeung Rang OÜ (kustutatud) käitumist mõjutada. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud liisinguvõtja alates 2009. novembrist rendimakseid vastavalt maksegraafikule ja hageja esitatud arvetele, mistõttu luges hageja liisingulepingu ülesöelduks alates 30.10.2009 ja kohustas liisinguvõtjat liisingueset tagastama. Liisinguvõtja hagejale liisingueset ei tagastanud (T.l. 7,8, I kd). Hageja on hagiavaldusele lisanud liisingulepingu ülesütlemise teate, milles ühtlasi kohustati liisinguvõtjat ka liisingueset tagastama (t.l.44, I kd). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt pole liisinguvõtja ehk põhivõlgnik kohustusi rikkunud. Põhjendamatud on kostja etteheited hagejale, et viimane ei ole esitanud avaldust liisingueseme kaotsimineku tõttu kindlustushüvitise saamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ega liisinguvõtja ei ole kahjujuhtumist Seesam Insurance AS-ile teatanud, kuna puudus lepingust tulenev alus avalduse esitamiseks. Hageja tõi esile asjaolu, et kindlustusseltsile kindlustusteate esitamisel ei oleks tal võimalik täita sõidukikindlustuse tingimuste p 6.4.3, mille kohaselt tuleb kindlustusvõtjal koos kahjuavaldusega esitada sõiduki registreerimistunnistus, kõik võtmed, puldid, varuvõtmed ja seadmete võtmed, kuna antud esemeid ei ole hageja valduses. Punkt 6.7.5 kohaselt vabastab nimetatud nõuete täitmata jätmine kindlustusvõtja kindlustushüvitise väljamaksemise kohustusest. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendi võib võtta asja materjalide juurde. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna X X. Kolleegium leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 216 lg 11 (kehtib alates 01.01.2013) kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Hageja ei ole andnud nõusolekut kolmanda isiku kaasamiseks ning samuti leiab kolleegium, et kolmanda isiku kaasamine ei ole asja lahendamise huvides. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.