Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

III Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei olnud raamatupidamise tarkvara rentimise lepingut sõlmitud ning isegi juhul, kui eeldada, et poolte vahel sõlmitud leping oli kehtiv, on kostja lepingu lõpetanud 15.06.2011 ülesütlemise teate edastamisega hagejale.

IV Kohtu põhjendused Kohus, olles tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TSMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

2-12-12290

TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja nõuda põhivõlgnevus summas 1 278.23 eurot ning viivise summas 1 278.23 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel arve-saatelehele nr 329 (tl 39). Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja pöördus tarkvara rentimiseks hageja poole, tutvustas hagejale kostja ettevõtte tegevust ja raamatupidamise programmile esitatavaid vajadusi, mille peale hageja tegi 01.04.2011 pakkumise nr 142. 01.04.2011 edastas hageja kostjale pakkumise nr 142 (tl 70), mis sisaldas „Eeva“ pearaamatu, lao, palga ja kliendihalduse mooduli renti kuni 31.03.2012. Pakkumuses sisaldus hageja kinnituse kohaselt mh põhjalik laoarvestus, palju müügianalüüsi aruandeid, logistika, pakkumised ja tellimused, kliendihaldus, dokumentide automaatne saatmine pdf formaadis e-postiga (tl 69). 13.04.2011 koostatud ning 06.06.2011 kostja poolt allkirjastatud arve-saateleht nr 329 sisaldab kinnitust, et käesolev arve-saateleht kehtib lepinguna. Vastavalt arve-saateleht nr 329 sisaldab osutatav teenus „Eeva“ pearaamatu, lao, palga ja kliendihalduse mooduli ja Eeva serveri renti kuni 30.04.2012. Arve-saateleht nr 329 kohaselt kuulub kokku tasumisele kogusumma 1 396.80 eurot alates 23.05.2011 kuni 23.04.2012 igakuiste maksetena summas 116.40 eurot. Arvesaateleht nr 329 kohaselt on tähtaja ületamisel õigus nõuda intressi summas 0.75 % päevas. Hageja võimaldas 06.06.2011 peale arve-saateleht 329 allkirjastamist kostjale ligipääsu tarkvara paigaldamiseks ja kasutamiseks (tl 71-72). Hageja on seisukohal, et kostjal oli võimalik tarkvaraga tutvuda hageja veebilehe vahendusel ka enne ligipääsukoodide edastamist. 15.06.2011 saatis kostja hagejale teate, et soovib lõpetada majandustarkvara rentimise (tl 94). Lepingu lõpetamise teatise peale pakkus hageja 15.06.2011 kostjale võimalust rentida täiendavat tarkvara moodulit tasuta. Kostja hageja vastavale pakkumusele ei vastanud ning pidas lepingut ülesöelduks. Hageja leiab, et on täitnud kõik lepingus kokkulepitud kohustused ning arveid saab koostada ja väljastada kostja renditud lao moodulist. Hageja toob välja, et kliendi- ja dokumendihalduse osad paigaldati koos teiste osadega. Hageja hinnangul tarkvara kasutamist välistavad asjaolud puudusid. Hageja on seisukohal, et kostja on nimetatud tarkvaraga ka varem kokku puutunud ja pidi seda tundma, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Samuti väidab hageja, et kostja pole tarkvara kasutamisel tekkinud väidetavatest küsimustest hagejale teatanu, ning et kostja ei pöördunud tarkvara ülesehituse pretensiooniga hageja poole.

2-12-12290

Hageja lepingu ülesütlemisega ei nõustu, leides, et lepingu ülesütlemiseks puudus seaduslik alus ja seda ei toimunud. Hageja on seisukohal, et lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral oleks kostja pidanud VÕS § 196 lg 2 alusel hagejale mõjuvatest põhjustest teatama ja andma mõistliku tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kostja vastuväite kohaselt selgus kostjale raamatupidamise tarkvaraga tutvumisel, et hageja raamatupidamise tarkvaraga ei ole võimalik koostada müügiarveid. Samuti olid kostja hinnangul programmi funktsioonide nupud ebaselged, tarkvara ülesehitus ebaloogiline ning raskesti kasutatav. Kostja leiab, et hageja selgitas kostjale, et arvete koostamiseks on tarvilik rentida täiendav dokumentide moodul, mille kohta hankija tegi kostjale 14.06.2011 täiendava hinnapakkumise nr 214. Hageja pakutud tingimused ei olnud kostjale vastuvõetavad, mistõttu kostja sõlmis kolmanda isikuga kokkuleppe raamatupidamise teenuse osutamiseks. Kostja toob oma vastuses välja, et majandustarkvara programmi oli võimalik käivitada ja sellega tutvuda alles peale hageja poolt paroolide edastamist. Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei olnud raamatupidamise tarkvara rentimise lepingut sõlmitud ning isegi juhul, kui eeldada, et poolte vahel sõlmitud leping oli kehtiv, on kostja lepingu lõpetanud 15.06.2011 ülesütlemise teate edastamisega hagejale. Kohus leiab, et poolte vahel on 06.06.2011 arve-saatelehe allkirjastamisega kostja aktsepteerinud hageja pakkumist ning pooled on sõlminud kestvuslepingu. Kohus leiab, et vastavalt VÕS § 195 lg 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingu lõppemine kaasneb selle ülesütlemisega automaatselt. Ülesütlemisevalduses ei pea sisalduma lepingu ülesütlemise põhjus, piisab tahtest leping lõpetada. Kostja on 15.06.2011 teatanud hagejat lepingu lõpetamisest. Hageja ei ole taotlenud kostja poolt esitatud lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, hageja on esitanud hagimenetluses seisukoha, et ei nõustu lepingu ülesütlemisega. Kohus leiab, et kostja on teinud hagejale 15.06.2011 vastavalt VÕS §-dele 195 lg 1 ja 196 lg 1 lepingu ülesütlemise avalduse, mille kättesaamist tõendab hageja poolt 15.06.2011 edastatud vastukiri (tl 94). Lepingu erakorraline ülesütlemine on võimalik VÕS § 196 lg 1 alusel mõjuval põhjusel. Vastav mõjuv põhjus ei pea olema ülesütlemise avalduses toodud. Kohus leiab, et kostja 15.06.2011 lepingu ülesütlemine on kehtiv. Kostja on lepingu ülesütlemise mõjuvate põhjustena välja toonud tarkvara puudustena asjaolu, et kostja ei suutnud hageja raamatupidamise tarkvaraga koostada müügiarveid, programmi funktsioonide nupud olid ebaselged, tarkvara ülesehitus ebaloogiline ning raskesti kasutatav. Samuti toob kostja välja, et võttes täiendavalt arvesse asjaolu, et hageja tarkvara osas ilmnenud puuduste tõttu oli kostja sõlminud teenuse osutamiseks lepingu kolmanda isikuga ning ei ole mõistlik nõuda, et kostja jätkaks hagejaga sõlmitud lepingu jätkamist kuni kokkulepitud päevani. Kohus leiab, et tarkvara puhul on üheks väärtuseks ning oluliseks omaduseks kasutajasõbralikkus. Raamatupidamise tarkvara ei ole selles osas erand ning kostjal on õigus valida oma raamatupidamise korraldamiseks sobivaim ning kasutajasõbralikem moodus. Vastavalt VÕS § 196 lg 1 on lepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus muu hulgas selline, et mõistlik ei ole nõuda, et isik jätkaks lepingu jätkamist kuni kokkulepitud päevani. Kostja on kohtu hinnangul põhistanud eeltoodud väidetega piisavalt oma otsust leping ülesütlemisega lõpetada tarkvara lahenduse sobimatuse tõttu, mistõttu kohus leiab, et kostja on täitnud VÕS § 196 lg 1 materiaalsed ja formaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks.

2-12-12290

Kohus leiab, et mõjuva põhjuse olemasolu ei eelda tingimata VÕS § 196 lg 2 kohast lepingu rikkumist, mistõttu oli kostjal õigus leping mõjuval põhjusel üles öelda ka vaatamata asjaolule, kas hageja on lepingut rikkunud või mitte. Hagejal on lepingu ülesütlemisest tulenevalt võimalik vaadata, kas ülesütlemisega on kaasnenud kahjud, mille hüvitamist seadusest tulenevalt nõuda, kuid puudub alus lepinguliste kohustuste täitmise nõudmiseks olukorras, kus leping on vastavalt VÕS § 196 lõikele 1 kehtivalt üles öeldud. Kohus on täiendavalt seisukohal, et kuna kostja oli hagejale teenuse eest tasunud esimese osamakse 02.06.2011 ning kostjale võimaldati teenuse kasutamine alles 06.06.2011, puudub alus viivise arvestuses (tl 42) toodud viivise nõudmiseks arve-saateleht 329 esimese osamakse tähtajast 23.05.2011 hiljem tasumise tõttu. Võttes arvesse, et kostjale hakati teenust osutama alates 06.06.2011, st peale esimese osamakse tasumist, ei saa kostjat pidada viivitusse sattunuks oma lepingulise kohustuse täitmisega, mille tähtaeg eelnes lepingu sõlmimisele ja millele vastavat kohustust hageja ei olnud täitnud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping lõpetati ülesütlemisega 15.06.2011 ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.