2-12-44653/5 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Pxxx Kxxxxxxx Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 02.11.2012. a kohtule hagiavalduse Pxxx Kxxxxx vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja 24 Tundi OÜ 02.02.2010. a EGO järelmaksuga müügilepingu, mille alusel müüs müüja kostjale kauba. Kostja kohustus tasuma kauba hinna koos intressiga 21,9 % aastas osade kaupa vastavalt maksegraafikule hagejale, Swedbank Liising Aktsiaseltsile, kui faktoorile. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma osamakseid igakuiselt kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev oli 15.02.2013.a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu üles alates 15.12.2011. a ning nõudis kostjalt kogu võla tasumist. Kostja võlga tasunud ei ole. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 592,19 eurot, millest 517,35 eurot on põhivõlg, 35,44 eurot intress, 36,40 eurot viivis ja 3 eurot võla sissenõudmise kulu (kirja koostamine, postitamine). Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kogu võla summas 592,19 eurot ja lisaks viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni menetluskulude täitmiseni. Kohus võttis hagi 19.11.2012. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostjale isiklikult kätte toimetada. Kostja rahvastikuregistrijärgsel elukoha aadressil saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega: „ei ela antud aadressil“. Kohtule teadaolevalt võib kostja viibida Austraalias, kuid täpsemad andmed puuduvad. Kohus otsustas 08.01.2013. a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 08.01.2013. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks 08.02.2013. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus otsustas 03.04.2013. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses TsMS § 404 alusel kohtu määramisel. Kohus määras kindlaks kohtulahendi tegemise aja ja andis pooltele võimaluse esitada täiendavad avaldused ja dokumendid hiljemalt 30.04.2013.a. Määrus toimetati kostjale kätte avalikult 03.04.2013.a teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel määruse kostja poolt kättesaaduks 04.05.2013.a. Pooled kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem täiendavaid avaldusi ega dokumente ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada siuliselt kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi hagimaterjalide põhjal kindlaks, et kostja Pxxx Kxxxxx sõlmis 02.02.2010. a 24 Tundi OÜ-ga EGO järelmaksu müügilepingu nr 725/252233, mille alusel müüja müüs kostjale kaupa, kostja aga kohustus kauba eest tasuma koos intressiga vastavalt maksegraafikule hagejale Swedbank Liising AS-ile kui ostu finantseerijale. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu üles alates 15.12.2011. a. Hageja ja kostja vaheline võlasuhe vastab tarbijakrediidilepingust tulenevale võlasuhtele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Antud juhul on tarbijakrediidilepingu esemeks asja omandamise finantseerimine VÕS § 405 lg 1 tähenduses. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale krediidimakseid koos intressiga kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud osamakseid hagejale nõuetekohaselt. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõla, intressi, võla sissenõudmise kulu ja viivise tasumist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 2- lause järgi loeti kuni 15.04.2013. a intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist seadusega ettenähtud määras ja arvutanud viivise suuruseks hagi esitamise ehk 02.11.2012. a seisuga 36,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 03.11.2012-16.05.2013. a viiviste suuruseks 20,16 eurot (põhivõlg 517,35 eurot x 0,02 % x 195 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 612,35 eurot, millest moodustab 517,35 eurot põhivõlg, 35,44 eurot intress, 3 eurot võla sissenõudmise kulu ja 56,56 eurot 16.05.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 17.05.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.