BIGBANK AS-i hagi U R vastu 5 572.71 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagi hind
6 151.32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline esindaja Artur Maljukov (e-post: [email protected]); Kostja: U R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepingule esindaja Maarika Kutser (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
16. mai 2013 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja U R’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks 29.07.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0800468/45tt alusel tekkinud võlgnevus 2 553 (kaks tuhat viissada viiskümmend kolm) eurot ja 15 senti (s.h 1 164.62 eurot tagastamata krediidisumma, 336.18 eurot intress ja 1 052.35 eurot seisuga 16.05.2013 arvestatud viivis).
3.Välja mõista kostja U R’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks viivis põhinõudelt 1 164.62 eurolt alates 17.05.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 0.09% päevas.
6.Saata kohtuotsus menetlusosaliste esindajate teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.30. novembril 2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.07.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0800468/45tt, mille raames on sõlmitud 2 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 361.23 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist sai kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 2 604.98 eurot. Kostja kohustus maksma hagejale intressi 35,9% krediidisummalt aastas.
2.Kokkuleppe nr 2 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 16.11.2009, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Hageja ütles 05.09.2011 lepingu üles ning nõudis kostjalt 5 565.33 euro tasumist, millest 2 513.80 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 2 269.80 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 363.15 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 392.53 eurot viivis, 26.05 eurot lepingu sõlmimise tasu.
3.Kostja on pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud 902.07 eurot. Seega on kostjal kokkuleppe nr 2 järgi tagastamata krediidisumma 1 613,8 eurot. Kostja on kohustatud maksma intressi 35,9% krediidisummalt aastas. Üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3 ning seaduse alusel peab kostja tasuma lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 2 269.80 eurot.
4.Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 38.34 eurot kostjale 02.08.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 05.09.2011 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks alustas hageja inkassomenetluse, millega kaasnesid kulud summas 276.88 eurot Seega VÕS § 113 lg 5 ja üldtingimuste p-de 7.5. ja 6.3 alusel peab kostja tasuma võla sissenõudmisega seotud kulud 315.22 eurot. Kokkuleppe nr 2 alusel tuleb lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel kostjalt välja mõista lepingu sõlmimise tasu 26,05 eurot.
5.Lepingu ülesütlemisel 05.09.2011 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 392.53 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt 27.11.2012 seisuga arvestatud viivis 1 349.91 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 28.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis määraga 35,9% tagastamata krediidisummalt aastas.
2 (11)
2-12-50273
6.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5 572.71 eurot (s.h 1 611.73 eurot tagastamata krediidisumma, 2 269.80 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 315.22 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 349.91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 26.05 eurot lepingu sõlmimise tasu) ja viivis alates 02.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 35.9% tagastamata krediidisummalt aastas.
7.Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.20. detsembril 2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et nõue on tõendamata ning selgusetuks jääb hagiavalduses nimetatud summade kujunemine. Hageja poolt esitatud lepingu ülesütlemise hoiatuses 02.08.2011 on võlgnetavaks põhisummaks 1 193.75 eurot, samas 05.09.2011 koostatud lepingu ülesütlemise teates on tagastamata krediidisumma suurenenud 2 513.80 euroni. Täiendavat laenu sel perioodil kostjale ei antud, seega on arusaamatu, kuidas laenusumma sai suureneda kuu aja jooksul rohkem kui kaks korda.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et kuna kostja on tasunud peale lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks 902.07 eurot, tuleb see tagastamata krediidisummast 2 513.80 eurost maha arvestada ning võlgnetavaks summaks jääb 1 613.80 eurot. Kostja ei nõustu ka sellega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millest lähtuvalt ta on arvestanud kostja poolt tagastatavaks summaks 902.07 eurot. Kostja konto väljavõtete kohaselt ta on perioodil 26.09.2011 – 05.09.2012 tasunud kokku 950 eurot.
10.Poolte vahel 29.07.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0800468/45tt alusel sai kostja krediiti 35 000 krooni, millest arvestati maha 437.50 krooni lepingu sõlmimise tasu ja kostja arveldusarvele kanti 34 562.54 krooni. Lepingu tähtaeg oli 2 aastat. 02.04.2009 sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidilepingu juurde kokkulepe nr. 1. Kuna kostjal oli selleks ajaks võlgnevus hageja ees, siis suurendati krediidisummat 322.03 euro võrra ning täiendav krediidisumma tasaarvestati kostja rahaliste kohustustega hageja ees. Kostja arvele raha ei kantud. Vaatamata asjaolule, et kostja ei olnud enam võimeline laenu tasuma, 17.06.2009 sõlmisid pooled sama krediidilepingu juurde kokkuleppe nr. 2, mille alusel suurendati krediidisummat 361.22 euro võrra ning see tasaarvestati kostja rahaliste kohustustega hageja ees. Kostja arvele raha ei kantud. Eeltoodust nähtub, et reaalselt on hageja kostja arvele kandnud raha 34 562.54 krooni ehk 2 208.95 eurot.
11.Uute lepingute sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on VÕS § 113 lg.6 sätestatud piirangutega. Oma käitumisega, kus krediidiandja sõlmib korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks ning on käitunud vastutustundetult, on hageja rikkunud KAS § 83 lg.3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja asetas makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse finantsolukorda. Sellised kokkulepped on heade kommetega vastuolus, olles seetõttu tühised. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
3 (11)
2-12-50273
12.Kostja pidi hagejale tasuma tühise lepingu alusel saadud 34 562.54 krooni (2 208.95 eurot), kostja on tasunud 2 192.52 eurot. Kostja kohustuste täitmiseks on hagejale tasutud kokku 2 192.52 eurot, s.h V B arvelt kuni 01.04.2009 – 10 825.49 krooni (691.87 eurot), kostja arvelt kuni 2010 lõpuni - 4 000 krooni (255.65 eurot), Eduard Randma arvelt – 500 krooni (31.96 eurot), kostja arvelt alates 2011 kuni 05.09.2012 – 1 213.04 eurot. Seega kuuluks kostja poolt veel tasumisele 16.43 eurot.
13.Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEIUKOHAD
14.Hageja seisukohtade järgi kostjale 02.08.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuses on tagastamata krediidisumma võlgnevusena arvestatud üksnes tagastamata krediidisumma hoiatuse koostamise seisuga, nimetatud kirjas ei ole tagastamata krediidisummana arvestatud pärast 02.08.2011 kuni viimase graafikujärgse makseni 14.06.2012 tasumisele kuuluvaid krediidisumma osamakseid. Kuna lepingu ülesütlemisel muutusid sissenõutavaks kõik lepingujärgsed täitmata kohustused, kohustus kostja tasuma kõik graafikujärgsed tasumata krediidisumma osamaksed.
15.Kuni lepingu ülesütlemiseni 05.09.2011 on krediidilepingu nr 0800468/45tt kokkuleppe nr 2 raames krediidisumma katteks tasutud 91.18 eurot. Selleks ajaks olid tasumata järgmised graafikujärgsed põhisumma maksed 1 289.31 eurot, s.h 14.01.2010 - 28.27 eurot (millest on tasutud 13.4 eurot); 15.02.2010 -43.53 eurot; 15.03.2010 -45.48 eurot; 14.04.2010 – 47.51 eurot, 14.05.2010 – 49.63 eurot; 14.06.2010 – 51.84 eurot; 14.07.2010 – 54.16 eurot; 16.08.2010 – 56.57 eurot; 14.09.2010 – 59.10 eurot; 14.10.2010 – 61.74 eurot; 15.11.2010 – 64.49 eurot; 14.12.2010 – 67.37 eurot; 14.01.2011 – 70.38 eurot; 14.02.2011 – 73.52 eurot; 14.03.2011 – 76.80 eurot; 14.04.2011 - 80.23 eurot; 16.05.2011 – 83.82 eurot; 14.06.2011- 87.56 eurot; 14.07.2011 – 91.47 eurot; 15.08.2011 – 95.55 eurot. Tagastamata krediidisumma alates lepingu ülesütlemisest kuni viimase graafikujärgse põhisumma makseni 14.06.2012 on 1 224.49 eurot. Kokku on tagastamata krediidisumma lepingu ülesütlemise seisuga 2 513.80 eurot (1 289,31 + 1 224.49). Pärast lepingu ülesütlemist on tagastamata krediidisumma katteks tasutud 902.07 eurot. Seega kohustub kostja tasuma tagastamata krediidisumma 1 611.73 (2 513.80 – 902.07) eurot
16.Kokkuleppe nr 2 raames on enne lepingu ülesütlemist intressi katteks tasutud 249.42 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni olid tasumata järgmised graafikujärgsed intressimaksed kokku summas 2 269.80 eurot, s.h: 16.11.2009 – 329.24 eurot (millest on tasutud 249.42 eurot); 14.12.2009 – 114.59 eurot; 14.01.2010 - 112.81 eurot; 15.02.2010 – 110.95 eurot; 15.03.2010 109 eurot; 14.04.2010 - 106.97 eurot; 14.05.2010 – 104.85 eurot; 14.06.2010 – 102.64 eurot; 14.07.2010 – 100.32 eurot; 16.08.2010 - 97.90 eurot; 14.09.2010 – 95.38 eurot; 14.10.2010 92.74 eurot; 15.11.2010 – 89.99 eurot; 14.12.2010 – 87.11 eurot; 14.01.2011 – 84.10 eurot; 14.02.2011 – 80.96 eurot, 14.03.2011 – 77.67 eurot; 14.04.2011 .74.25 eurot; 16.05.2011 – 70.66 eurot; 14.06.2011 – 66.92 eurot; 14.07.2011 - 63.01 eurot; 15.08.2011- 58.93 eurot; 05.09.2011 – 38.80 eurot (arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni). Kuni lepingu ülesütlemiseni on arvestatud intressi alates eelmisest intressimaksest 14.08.2011 kuni lepingu ülesütlemise päevani 05.09.2011, kokku 22 päeva eest. Intressimakse suurus 14.09.2011 oli 54.66 eurot. Ühe päeva intressimakse suurus on 1.7632 eurot (54.66/31). Alates 15.08.2011 kuni lepingu ülesütlemiseni 05.09.2011 on intressimakse suurus 38.8 eurot (22 × 1.7632).
4 (11)
2-12-50273
17.Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 392.53 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis 1 349.91 eurot
18.Kokkuleppe nr 2 raames on enne lepingu ülesütlemist võla sissenõudmisega seotud kulude katteks tasutud 210.04 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 05.09.2011 olid tasumata 337.59 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h 21.09.2010 meeldetuletuskirja eest 9.59 eurot, 26.04.2011 lepingu ülesütlemise hoiatuse eest 12.78 eurot, 02.06.2011 meeldetuletuskirja eest 12.78 eurot, 27.07.2011 meeldetuletuskirja eest 12.78 eurot, 02.08.2011 lepingu ülesütlemise hoiatuse eest 12.78 eurot, 05.09.2011 lepingu ülesütlemise teate eest 25.56 eurot, inkassomenetlusega seotud kulude eest 276.88 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on võla sissenõudmisega seotud kulude katteks tasutud 67.93 eurot. Seega kohustub kostja tasuma hagejale võla sissenõudmisega seotud kulud 269.66 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud võla sissenõudmisega seotud kulude suuruseks 315.22 eurot, kuid vähendab võla sissenõudmisega seotud kulusid 269.66 euroni.
19.Krediidilepingu raames sõlmitud kokkulepped nr 1 ja nr 2 on seaduslikud ja kehtivad ja on kooskõlas heade kommetega. Kostja ei ole a tõendanud, et krediidilepingu muutmise kokkulepete sisu eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ja tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas kokkulepete sõlmimise eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest kokkulepete tegemise eesmärgil. Krediidilepingu muutmise kokkulepped on sõlmitud kostja avalduste alusel. Kokkulepete sõlmimise eelsetes läbirääkimistes avaldas kostja hagejale, et kostja makseraskused on ajutise iseloomuga ning ületatavad uute kokkulepete sõlmimisega. Kokkulepped vastasid sõlmimise hetkel kostja väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele Kokkuleppe nr 2 eesmärgiks oli eelkõige kostjale maksepuhkuse võimaldamine. Nimetatud kokkuleppe maksegraafikus on selgelt märgitud, et kostja kohustub tasuma hagejale esimese makse alles 16.11.2009. Kostja oli teadlik maksepuhkuse tingimustest ning kokkuleppe allkirjastamisel pidas kostja võimalikuks lepingu täitmist vastavalt kokkuleppe nr 2 maksegraafikule. Seejuures oli kostjal võimalus 5 kuu jooksul leida vahendeid esimese graafikujärgse makse tasumiseks. Krediidileping ja selle raames sõlmitud kokkulepped nr 1 ja nr 2 on kehtivad, kuna nimetatud kokkuleppe olid sõlmitud eesmärgiga võimaldada kostjal ajutistes makseraskustes jätkata lepingu täitmist, mitte asetada kostjat veelgi raskemasse finantsolukorda.
20.Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millest tuleneb kostja seisukoht, et poolte vahel 29.07.2008 sõlmitud leping on tühine. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingu kokkulepped nr 1 ja nr 2 on tühised, ei tähenda see, et tühine oleks ka poolte vahel sõlmitud krediidileping. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-le 1 jääb kokkulepete nr 1 ja nr 2 tühisuse korral kehtima esialgne, so. 29.07.2008 sõlmitud krediidileping nr 0800468/45tt ning kostja on kohustatud täitma hageja ees nimetatud lepingust tulenevad kohustused. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 2 208.95 eurot intressimääraga 34.38% aastas lepingu lõpptähtajaga 16.08.2010. Lepingu korrektse täitmise korral kohustus kostja tasuma hagejale lepingu lõpptähtpäevaks 16.08.2010 kokku 3 841,11 eurot, millest 2 208.95 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1 576.24 eurot intress ja 27.96 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kostja on krediidilepingu ja selle kokkulepete raames tasunud hagejale kokku 2 340.31 eurot. Kui lugeda kõik kostja poolt tasutud maksed tasutuks vastavalt poolte vahel 29.07.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 0800468/45tt maksegraafikule, kohustub kostja 16.01.2013 seisuga
5 (11)
2-12-50273 tasuma hagejale veel 1 500.80 eurot, millest 1 164.62 eurot on tagastamata krediidisumma ja 336.18 eurot intress.
21.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et krediidilepingu nr 0800468/45tt kokkulepped nr 1 ja nr 2 on tühised, palub hageja kostjalt välja mõista 2 470.53 eurot, millest 1 164,62 eurot on tagastamata krediidisumma, 336.18 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 969.73 eurot viivis ja lisanduv viivis 34.38% aastas alates 17.01.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
22.Hageja arvates KAS puhul on tegemist haldusõiguse valdkonda kuuluva seadusega. Seda kinnitab nii riigiportaali „Riigi Teataja“ süstemaatiline liigitus kui ka Riigikohtu Interneti kodulehekülje süstemaatiline liigitus, kus on KAS liigitatud haldusõiguse alla. Hageja seisukohta, et KAS puhul on tegemist haldusõiguse valdkonda kuuluva seadusega kinnitab ka KAS § 1, mille kohaselt KAS reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle ning sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt KAS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades KAS-ist ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi. Lisaks vastutustundliku laenamise põhimõte eraõiguslikes suhetes hakkas kehtima alles alates 01.07.2011, kui hakkas kehtima VÕS § 4032. Arvestades, et pooled sõlmisid krediidilepingu nr 0800468/45tt 29.07.2008, kokkuleppe nr 1 02.04.2009 ja kokkuleppe nr 2 17.06.2009, ei kehti ka VÕS §-s 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõte poolte vahel sõlmitud lepingule ja kokkulepetele. krediidileping ja selle raames sõlmitud kokkulepped on kehtivad, kuna KAS § 83 lg 3 sätestatut ei saa otse kohaldada poolte vahel sõlmitud krediidilepingust tuleneva vaidluse lahendamisele.
KOSTJA SEISUKOHAD
23.Kostja teatas, et alates 01.07.2011 kehtivate üldtingimuste järgi krediidisumma on lepingus sätestatud tingimustel krediidiandja poolt krediidisaaja kasutusse antav rahasumma. Hageja on kostja arveldusarvele üle kandnud 34 562.54 krooni (2 208.95 eurot). Seega on krediidisummaks 2 208.95 eurot ning tagastamata krediidisumma puhul lähtuda kostja kasutusse antud ja tema poolt tasutud summade vahest, mis lepingu ülesütlemise hetke seisuga oli 1 229.47 eurot (2 208,95 – 979.48). Hageja selgitused võlgnevuse kujunemise kohta on ebaselged ja eksitavad.
24.Kostja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud 950 eurot. Hageja jääb endiselt oma vastuses selle juurde, et kostja poolt on laekunud võlgnevuse katteks 902.07 eurot. Tõendeid sellise summa laekumise kohta hageja esitanud ei ole ega ka selgitanud, millest tuleneb erinevus tema ja kostja arvestuse vahel.
25.Hageja on asunud seisukohale, et juhul kui kohus leiab, et krediidilepingu nr. 0800468/45tt kokkulepped nr.1 ja 2 on tühised, kohaldub esialgne, s.o. 29.07.2008 sõlmitud leping. Kostja sellega ei nõustu ning leiab, et eelnevalt sõlmitud krediidileping ei muutu kehtivaks, sest viimane leping (kokkulepe nr. 2) sisaldab endas kõiki hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguid.
26.KAS § 83 lg 3 kehtib alates 01.01.2007. Sealjuures ei ole oluline, missuguse valdkonda kuuluva seadusega on tegemist, vaid hageja krediidiandjana pidi sellest lähtuma. Kokkulepe nr. 1 sõlmiti 02.04.2009 ning kokkulepe nr. 2 17.06.2009. Juba enne kokkuleppe nr. 1 sõlmimist oli 6 (11)
2-12-50273 näha, et kostjal on makseraskused, sellegipoolest nõustus hageja kokkuleppe sõlmimisega. Kahe kokkuleppe sõlmimise vahel ei tasunud kostja mitte ühtegi makset, hageja aga sõlmis jälle uue lepingu. Sellise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks ja asetas makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse finantsolukorda. Seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tegemist on tühise tehinguga, kuna see oli vastuolus heade kommetega tulenevalt TsÜS §-s 86 sätestatust.
MENETELUSE KÄIK
27 Kohus arutas asja 14.03.2013 toimunud kohtuistungil ja kuulas menetlusosalised ära. Seoses hageja poolt esitatud laekumiste tõendiga lükkas kohus asja arutamise edasi, et võimaldada kostjal esitada selle omapoolsed vastuväited. Pooled nõustusid asja edasi kirjalikus menetluses lähendamisega.
28.30. aprillil 2013 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus tutvunud hagiavalduse, kosta vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud kostja ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kohus on kuulanud menetlusosalised ära ja arutanud asja 14.03.2013 toimunud kohtuistungil. Pooled algusest peale olid nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega ja nad on ka kohtuistungil taotlenud asja edasi kirjalikus menetluses lahendamist. Sellepärast kohus rahuldab poolte taotluse ja lahendab asja edasi kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
31.29.07.2008 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0800468/45tt, mille alusel väljastas hageja kostjale krediidi summas 2 236.91 eurot, intressimääraga 34.38% aastas. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 27.96 eurot ning tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 14.08.2008 kuni 16.08.2010. Krediidi kulukuse määraks oli 74.93% aastas ja kostja kohustus tagastama hagejale kokku 3 841.11 eurot. Pooled leppisid kokku, et krediidilepingule kohaldatakse hageja krediidilepingute üldtingimused S (t. lk. 26-30).
32.02.04.2009 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingule nr 0800468/45tt kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille alusel suurendati krediidisummat 322.03 eurot võrra ja loeti kostjale antud laenusummaks 2 243.75 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 25.56 eurot, intressi uuelt krediidisummalt 34.64% aastas ning tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 14.04.2009 kuni 14.03.2011. Krediidi kulukuse määraks sai 79.99% aastas. Kostja kohustus tagastama hagejale kokku 3 783.40 eurot. Pooled leppisid kokku, et täiendav krediidisumma 322.03 eurot tasaarvestatakse kostja
7 (11)
2-12-50273 kohustustega hageja ees ning et üldtingimused S (t. lk. 31-36).
33.17.06.2009 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingule nr 0800468/45tt kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille alusel suurendati krediidisummat 361.23 eurot võrra ja loeti kostjale antud laenusummaks 2 604.98 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 25.05 eurot, intressi uuelt krediidisummalt 35.90% aastas ning tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 15.11.2009 kuni 14.06.2012. Krediidi kulukuse määraks sai 68.45% aastas. Kostja kohustus tagastama hagejale kokku 5 431.73 eurot. Pooled leppisid kokku, et täiendav krediidisumma 361.23 eurot tasaarvestatakse kostja kohustustega hageja ees ning et kokkuleppele kohaldatakse hageja krediidilepingute üldtingimused S ( t. lk. 13-17).
34.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
35.Poolte vaidlus põhineb krediidilepingul. VÕS § 401 lg 1 sätestab krediidilepingu mõistet, mille kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi 2. lõike järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
36.Pooltel ei ole vaidlust nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ja lisakokkulepete ega nende alusel kostjal hageja ees kohustuste tekkimise üle. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, mistõttu 05.09.2011 ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles. Vaidlust lepingu ülesütlemise üle kostjalt ei ole. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et lepingu ja lisakokkulepete sõlmisel on hageja rikkunud KAS § 83 lg 3 sätestatud vastutundliku laenamise põhimõtet, millest tingituna poolte vahel sõlmitud leping ja lisakokkulepped on TsÜS § 86 lg 3 alusel tühised, mille tõttu peab kostja TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastama vaid tühise lepingu alusel kostjale tegelikult üle kantud summa 2 208.95 eurot, millest 2 192.52 eurot on kostja juba tagastanud.
37.Käesoleva vaidluse laheendamiseks analüüsib kohus: 1) kas krediidilepingu või lisakokkulepete sõlmisel on hageja rikkunud KAS § 83 lg 3 nõudeid; 2) kas esinevad TsÜS § 86 lg 2, lg 3 sätestatud või muud seaduslikud alused tehingu tühisuse tuvastamiseks, kui jah, siis kas ja millised tehingud on tühised; 3) kas ja millises ulatuses hagi kulub rahuldamisele. 8 (11)
2-12-50273
38.Hageja ei ole lisakokkulepete nr 1 ja nr 2 alusel kostjale raha üle ei kandnud, ta vaid tasaarvestas krediidisummad 322.03 eurot ja 361.23 eurot kostja kohustustega hageja ees. Samas antud asjaolu ei kinnita, et lisakokkulepetega ei ole krediidilepingu muutmised toimunud. VÕS § 401 lg 2 järgi krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Kuna lisakokkulepetega pikendati kostja kohustuste täitmise täitajad, siis vastavad ka lisakokkulepped krediidilepingu tunnustele ja nendega on toimunud poolte vahel sõlmitud krediidilepingu muutmine.
39.Poolte vahel krediidilepingu ja selle kokkuleppe nr 1 sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 redaktsiooni kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kokkuleppe nr 2 sõlmise ajal hakkas kehtima TsÜS § 86 lg 2, mille punktide 1 ja 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
40.Eesti Panga poolt VÕS § 406 lg 6 ja Rahandusministri 7. augusti 2002. aasta määruse nr 98 "Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord" alusel oma veebilehel http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/147/979 toodud andmete kohaselt tarbijakrediidi kulukuse määr oli märtsis 2009 35,87% ja aprillis 2009 29,67%. Kuigi kokkuleppe nr 1 sõlmise ajal 02.04.2009 TsÜS § 86 lg 3 ei ole veel kehtinud, kokkuleppe nr 1 krediidi kulukuse määr on 79.99% aastas ei ületanud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidi kulukuse määr oli mais 2009 28.51% ja juunis 2009 25,15%. Kokkuleppe nr 2 kohaselt krediidikulukuse määr 68.45% aastas samuti ei ületa TsÜS § 86 lg 3 teises lauses toodud määra kolmekordselt. Seega ei ole kokkulepe nr 2 tühine TsÜS § 86 lg 3 alusel. Samas see ei tähenda, et kostja peab lisakokkulepete alusel võetud kohustusi täitma.
41.Krediididasutuste seaduse KAS § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Põhjendamatud on hageja vastuväiteid krediididasutuste seaduse poolte vahelistele tehingutele mittekohaldumise kohta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-1369 (11)
2-12-50273 12 leidnud, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Tarbijakrediidi kohta on vastutustundliku laenamise põhimõte sõnaselgelt ette nähtud alates 1. juulist 2011 kehtivas VÕS §-s 4032. (vt viidatud lahendi p 24).
42.Kohus on tuvastanud, et alates 2006. aastast esineb kostjal töövõime kaotus 70%. Hetkel on tema sissetulekuks pension 178 eurot (t. lk. 119). Hagejal ei ole vaidlust selle asjaolu üle. Et kostja on teatanud hagejale temal esinevast töövõime kaotusest ja hageja sõlmis lepingu ning lisakokkulepped olles kostja töövõime kaotusest teadlik, ei ole kohus tuvastanud. Samas vastutustundliku laenamise põhimõtte tagamiseks oli hagejal kohustus enne krediidilepingu sõlmimist koguma kostja kohta andmeid ja hindama kostja laenukohustuse täitmise võimekust. Selline kohustus oli hagejal juba enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Kui hageja mingil põhjusel ei saanud kostja võimekust enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hinnata, pidi hageja kostja võimekust kontrollima enne lisakokkulepete sõlmimist. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et lisakokkulepped vastasid kostja väljendatud tahteavaldustele. Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis KAS § 89 lg 31 sätestatud kliendi informeerimise kohustuse. Kohus ei saa nõustuda hageja väidetega lisakokkulepete kostja huvides sõlmimise kohta, sest kostja ei ole ega olnud võimeline lisakokkuleppeid täitma, kuna tema sisitulek on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäär. Seega kokkulepped nr 1 ja nr 2 on vastuolus heade kommetega ja on tühised.
43.Kuigi hageja vaidleb hagile vastu, hageja on sisuliselt aru saanud, et lisakokkulepped on tühised, sest ta on esitanud alternatiivsed nõuded tühisuse tuvastamisel hagi rahuldamiseks 29.07.2008 krediidilepingu alusel tekkinud kohustuste ulatuses. Hoolimata hageja vastuväidetest kostja ei ole välja toonud, milles 29.07.2008 krediidilepingu tühisus seisneb. Kostja ei ole tõendanud, et krediidilepingu sõlmimisel puudus tal sissetulek (lisaks pensionile ka töötasu) ning et ta seda hagejale avaldas. Kuna tõendamata on asjaolu, et juba lepingu sõlmimisel kostja ei olnud võimeline lepingut täitma, siis ei ole võimalik tuvastada, et krediidilepingu sõlmimisel hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või sõlmis 29.07.2008 lepingu hea usu vastaselt. Sellepärast krediidileping ei ole tühine ja kostja ei vabane krediidilepinguga võetud kohustuste täitmisest.
44.29.07.2008 krediidilepinguga kohustus kostja tagastama hagejale krediidi 2 236.91 eurot (35 000 krooni) intressimääraga 34.38% aastas. Põhjendamatud on kostja vastuväited temal vaid 2 208.95 eurot (34 562.54 krooni) tagastamise kohustuse tekkimise kohta. Lepingu vastavalt maksegraafikule täitmise korral pidi kostja tasuma hagejale lepingu lõpptähtpäevaks 16.08.2010 kokku 3 841.11 eurot, sh 2 208.95 eurot krediidisumma, 1 576.24 eurot intress ja 27.96 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kostja vastuse kohaselt kostja on tasunud kohustuste täitmiseks 2 192.52 eurot. Hageja esitatud tõendite kohaselt tegelikult kostja on tasunud hagejale kokku 2 340.31 eurot (t. lk. 124, 125). Seega kostjal on täitmata kohustus hageja ees summas 1 500.80 eurot (3 841.11 2 340.31), s.h 1 164.62 eurot tagastamata krediidisumma ja 336.18 eurot intress. Selles ulatuses hagi rahuldamine on põhjendatud.
45.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 10 (11)
2-12-50273 millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna krediidilepingu lõppemise seisuga 16.08.2010 ei ole kostja krediidisummat tagastanud, kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis määraga 34.38% põhinõudelt aastas (0.09% päevas) alates 17.08.2010 kuni otsuse tegemise päevani summas 1 052.35 eurot (1 164.62 eurot x 1004 päeva x 0.09%). Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni. Seega TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 1 164.62 eurolt kuni põhinõude tasumiseni määraga 0.09% päevas. Taotlust VÕS § 113 lg 8 sätestatud korras viivise määra vähendamiseks ei ole esitatud ja kohtul ei ole võimalik omal algatusel viivist vähendada.
46.Kuna kostja poolt tasutud summad on täielikult arvestatud krediidilepinguga võetud krediidi brutosumma katteks, siis käesoleva vaidluse lendamisel ei ole tähtsust kostja muudel vastuväidetel tasutud summade sissenõudekulude kandmise põhjendamatuse kohta.
MENETLUSKULUD
47 Hagi rahuldatakse osaliselt summas 2 553.15 eurot (sh 1 164.62 eurot tagastamata krediidisumma, 336.18 eurot intress ja 1 052.35 eurot viivis), mis on 41.50% esialgsest hagi hinnast 6 151.32 eurost. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Selle sätte alusel jätab kohus 41.50% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 58.50% ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda.
48.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.