2.Mõista kostjalt IE hageja EE Aktsiaselts kasuks välja 2. märtsi 2012 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis summas 379,75 eurot (kolmsada seitsekümmend üheksa eurot ja 75 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja IE kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15. mail 2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.EE Aktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 24.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IE (edaspidi kostja) vastu 1353,09 euro, sh viivise, väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt tähtaegse vastuväite esitamisega anti tsiviilasi kohtunikuabi 17.05.2012 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.06.2012 hagiavalduse, milles nõuab kostjalt viivise summas 379,75 eurot väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 27.09.2003 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust nr XXXning selle alusel väljastatud arvetest, samuti 06.08.2010 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest ja maksegraafikust nr 17209. Eelnimetatud lepingu lisaks olevate EEJ OÜ tüüptingimuste madalpingel kuni 63A (edaspidi tüüptingimused) punkti 9.7. kohaselt maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel. Tüüptingimuste p-st 9.9 tuleneb, et kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1 % päevas. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga oli kostja olnud viivituses arvete nr 54311673; 55314307; 55786615; 56781162; 57261828; 57777679, samuti maksegraafikust tulenevate summade tasumisega. Kostja tasus 02.03.2012 nimetatud arved, aga jättis tasumata tasumise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised. Nimetatud arvete ja maksegraafiku alusel on kostja viivisevõlgnevus 02.03.2012 seisuga kokku 379,75 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei ole põhjendanud, mis alusel viivised tasumisele ei kuulu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli viivituses arvete ja maksegraafiku osamaksete tasumisega. Viivise määras 0,1 % päevas tasumise kohustus tuleneb tüüptingimustest ning ka võla tasumise kokkuleppest. Kostja oleks saanud viivisenõuet vältida arvete õigeaegsel tasumisel. Kostjale ei saanud tulla viiviste nõue üllatusena, kuna hageja on kostjale saatnud aastate jooksul kümneid meeldetuletusi, millel on ka märge viiviste nõude kohta. Hageja leiab, et viiviste vähendamise tingimused on kõik
2-12-3553 täitmata ning esitatud viivised on seaduse ja poolte vahel kokku lepitud lepingu alusel sisse nõutavad täies ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja viivisenõuet ei tunnista. Kostjal olid makseraskused, kuid ta likvideeris maksegraafiku ja arvete alusel tekkinud võlgnevuse 02.03.2012. Võlgnetava summa sai kostja hageja kodulehelt iseteeninduse kaudu. Võlgnevuse likvideerimise hetkel seal lehel mingit märget viivisenõude kohta ei olnud. Viivisenõude olemasolust sai kostja teada pärast võlgnevuse likvideerimist klienditeeninduselt. Kostja leiab, et viivisenõuet tuleks vähendada või võimaldada tasuda viivist osade kaupa, kuna hageja ei ole käitunud kostjaga kliendisõbralikult ja korrektselt. Samuti on kostja jätkuvat rahaliselt väga raskes seisus. Kostja peab hetkel oma sissetulekust üleval peale enda veel kolme inimest ja kõigi igakuiste arvete tasumiseks ei ole kostja sissetulek piisav.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
6.Poolte vahel puudub vaidlus õiguslikku tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle. Muu hulgas ei vaidle pooled selle üle, et 27.09.2003 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingule (nr XXX) laienesid hageja tüüptingimused (t lk 36-49), mille punkti 9.7 kohaselt maksab ostja (st kostja) võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel. Tüüptingimuste punktist 9.9 tuleneb, et kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1 % päevas. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on viivitanud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu alusel esitatud arvete tasumisega hagis märgitud perioodidel, samuti selles, et kostja on viivitanud hagis märgitud perioodidel võla tasumise kokkuleppe lisaks oleva maksegraafiku kohaste osamaksete tasumisega. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud ka hageja esitatud viivisearvestust (t lk 2728).
7.Pooltel on õiguslik vaidlus esmalt küsimuses, kas hageja on viivise nõudmise õiguse selle nõude esitamisega viivitamise tõttu kaotanud. Juhul kui hagejal on jätkuvalt õigus viivist nõuda, vaidlevad pooled edasi selle üle, kas juhtumi asjaolusid arvestades esineb alus viivise vähendamiseks.
8.Kostja väitel sai ta viivisenõude esitamisest teada alles klienditeeninduselt pärast põhikohustuse täitmist 02.03.2012. Nimetatud kuupäeval puudus kostja väitel hageja kodulehe iseteeninduses teave viivisenõude esitamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja viivisenõuded hagis märgitud põhinõuete täitmisega viivitamise eest esmakordselt esitatud 24.01.2012 Pärnu Maakohtule saabunud maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Viivisenõuete varasemat esitamist ei ole hageja tõendanud. Maksekäsu kiirmenetluses on makseettepanek kostjale kätte toimetatud 11.04.2012 (t lk 15 ja 21). Seega ei olnud kostja põhikohustuse täitmise hetkel (02.03.2012) eelduslikult viivisenõuete esitamisest maksekäsu kiirmenetluses teadlik.
9.Kohtu arvates ei ole hageja eeltoodule vaatamata siiski viivise nõudmise õigust kaotanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et
õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt nt: Riigikohtu 06.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, p 16; või 07.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16).
10.Kostja on praegusel juhul sisuliselt leidnud, et hageja on käitunud võlasuhtes vastuoluliselt, kuna enne põhikohustuse täitmist hageja kordagi viivist ei nõudnud. Kohtu hinnangul ei saa sellega esitatud asjaoludel siiski nõustuda. Hageja on aegumistähtaja piires kasutanud oma õigust nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist. Riigikohus oma lahendites korduvalt leidnud, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (vt nt: Riigikohtu 17.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud hageja sellist käitumist, millest kostjal võinuks jääda mulje, et hageja on oma viivisenõudest loobunud. Samuti ei ole asjas tuvastatud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud viivisenõue kajastatud või et viivist ei onud võlgnetava summa juures hageja kodulehel (elektroonilises iseteeninduses) kajastatud. Kostja pidi kohtu arvates ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kohtu arvates võiks hageja olla käitunud vastuoluliselt siis, kui ta oleks viidanuks võimalusele, et kui kostja tasub põhivõla, siis kostjalt viivist ei nõuta, kuid esitanuks hiljem üllatuslikult viivisenõude. Sellistele asjaoludele kostja menetluses tuginenud ei ole.
11.Edasi käsitleb kohus küsimust, kas esineb aluseid viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mis tehakse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivisenõude suurust tuleb seega võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Nõudes viivise vähendamist, peab võlgnik tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada.
12.Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine eelnimetatud aluseid nõutava viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue summas 379,75 eurot ebamõistlikult suur ning puuduvad VÕS §-st 162 tulenevad objektiivsed alused selle vähendamiseks. Kohus arvestab seejuures ühelt poolt asjaolu, et kokku lepitud viivisemäär 0,1% tasumata summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest (s.o 36,5% aastas) on suurem VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud n-ö seadusjärgsest määrast. Teiselt poolt on viivisenõude suurus tingitud pigem viivituse pikkusest, mitte kõrgest viivisemäärast (samal ajaperioodil). 02.03.2013 seisuga oli kostja olnud hageja arvestuse põhjal erinevate arvete ja osamaksete tasumise kohustusega viivituses 181 kuni 522 päeva. Põhinõuete kogusumma (millelt viivist on arvestatud) oli seejuures 722,40 eurot. Kummalgi lepingupoolel ei ole kohtu hinnangul ülekaalukaid huve, mida tuleks VÕS § 162 lg 1 kontekstis õiguslikult arvestada. Kostja on
2-12-3553 viidanud VÕS § 162 lg-s 1 loetletud asjaoludest üksnes enda (ja pereliikmete) raskele majanduslikele olukorrale ning esitanud selle tõendamiseks pangakonto väljavõtte (t lk 95). See tõend ei anna kohtu arvates siiski selget ülevaadet hageja majanduslikust olukorrast. Kostja 05.11.2012 seisukohast ei ilmne ka üheselt, kas ja millises ulatuses on tal õiguslik kohustus ülal pidada endaga koos elavaid isikuid. Osundatud seisukohast järeldub, et vähemalt alaealisi ülalpeetavaid kostjal ei ole.
13.Kohus märgib, et viivisemäära (0,1% tasumata summalt päevas) ette nägev lepingutingimus ülalviidatud hageja tüüptingimustes (p 9.9) ei ole tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Nimetatud viivisemäär ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult kõrge (VÕS § 42 lg 3 p 5) või kostjat muul viisil ebamõistlikult kahjustav.
14.Lähtudes ülalesitatud kaalutlustest, kuulub hagi rahuldamisele.
15.Kostja on palunud (hageja nõude rahuldamise korral) võimaldada tasuda võlgnevus osade kaupa (võimalikult väikestes summades). TsMS § 455 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus ei pea kostja taotlust praegusel juhul põhjendatuks. Hagi esemeks on rahaline nõue ning pooled võivad pärast otsuse jõustumist omavahel ise kokku leppida selle vabatahtliku täitmise korras ja tähtajas. Lahendi sundtäimine toimub vajadusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ka täitemenetluse raames on võlgnikul võimalik sõlmida sissenõudjaga (st hagejaga) kokkuleppeid. Lisaks on täitemenetluses tagatud võlgniku minimaalselt vajalik sotsiaalne kaitse. Nii näiteks ei saa arestida täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa vastavalt TMS § 132 lg-le 2 iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus (välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet). TMS § 131 lg-s 1 on toodud loetelu sissetulekutest, millele sissenõuet (üldjuhul) pöörata ei saa.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus otsusega hagi rahuldab, jäävad menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.