2-12-19386
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-19386
Tsiviilasi
Korteriühistu XXXhagi JK vastu 3590,15 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2669,05 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: korteriühistu XXX(registrikood XXX; asukoht
esindajad
XXX) Hageja esindaja: advokaat Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) Kostja: JK(isikukood XXX elukoht XXX)
Asja läbivaatamise aeg
15. mai 2013; kirjalik menetlus
(kakssada seitsekümmend viis) eurot. Esimese osamakse kohustub kostja tasuma 10.06.2013. 1.3 Pooled on kokku leppinud, et osamakse tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivitusintressi 0,1 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Pooled on kokku leppinud, et kahe osamakse tasumata jätmisel on hagejal õigus nõuda kogu kompromissi summa tasumist korraga. 1.4 Pooled kinnitavad, et peale kompromissis toodud summa ei ole neil üksteise vastu muid nõudeid ega pretensioone. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et kostja kannab osaliselt hageja menetluskulu, milline sisaldub juba kompromissi punktis 1.1 kokkulepitud summas. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
2-12-19386
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Korteriühistu XXX esitas 16.05.2012 Harju Maakohtule hagi JK vastu võlgnevuse 2669,05 euro ja viivise väljamõistmiseks. 09.05.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata ning pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 2 päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Hageja taotleb ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-12-19386 riigilõivu summas 479,33 eurot ning palub kohtul tagastada 1/2 tasutud riigilõivust s.o 239,66 eurot hageja arvelduskontole nr. XXXXXXXXX Swedbank AS-s.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppinud kokku, et tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072123 hagiavalduse esitamisel 14.05.2012 riigilõivu 543,24 eurot (maksekorraldus nr 12). Harju Maakohtu 14.08.2012 määrusega on sellest tagastatud enamtasutud riigilõiv 63,91 eurot. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 239,66 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Seega kuulub tagastamisele riigilõiv summas 239,66 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr. XXXXXXXXXX Swedbank AS-s. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.