2-12-40767/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Axxxxxxxx Zxxxxxxxxxx Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis menetluskuludelt (290,30 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 10.10.2012. a kohtule hagiavalduse Axxxxxxxx Zxxxxxxxx vastu liisingu- ja krediidilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 3545,93 eurot, millest moodustab 3034,11 eurot liisingueseme jääkmaksumus, 391,10 eurot debitoorne võlgnevus, 114,02 eurot kindlustusmaksete võlgnevus ja 6,70 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7 % tasumata summalt aastas. Kohus võttis hagi 18.10.2012. a määrusega menetlusse, saatis kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat vastavalt TsMS §-le 394 hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale isiklikult kätte toimetada. Kostja teadaolevatel elukoha aadressidel saadetud dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja taotlusel edastas kohus menetlusdokumendid kostjale edastamiseks kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituril ei õnnestunud kostja elukohta kindlaks teha ega temale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus otsustas 14.03.2013. a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teada hagiavalduse ja hagile vastamise määruse kohta avaldati 14.03.2013. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 14.04.2013. a. Kostjat hoiatati TsMS §-is 407 ettenähtud võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik asi lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku

2-12-40767 põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.05.2007. a liisingulepingu, mille alusel on hageja finantseerinud sõiduauto Mazda 626 ostu. Sõiduauto anti lepingu alusel kostja kasutusse ning kostja kohustus selle eest hagejale tasuma vastavalt kokkulepitud maksgraafikule. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja sõlmima liisitud vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakseid, samuti tagama kindlustuskaitse olemasolu. 09.05.2007. a sõlmisid hageja ja kostja krediidilepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjal lisateenuste näol kütuse krediitkaardi kasutamist ning kostja kohustus teenuste eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja rikkus liisingu- ja krediidilepingust tulenevaid maksekohustusi ega tasunud liisingu-, kindlustuse- ja krediidimakseid nõuetekohaselt. Seoses kostjapoolse rikkumisega ütles hageja lepingud üles ning nõudis kostjalt liisingulepingu alusel üle antud sõiduauto tagastamist ja rahaliste nõuete täitmist. Kostja hageja nõudeid ei täitnud. Kuna kostja ei tagastanud liisingueset vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks kolmanda isiku abi, kandes sellega seoses täiendavaid kulusid. Kolmandal isikul ei õnnestunud vara valdust taastada. Hageja nõuab kostjalt vara jääkmaksumust summas 3034,11 eurot, debitoorset võlgnevust summas 391,10 eurot, kindlustusmaksete võlgnevust summas 114,02 eurot ja maksete tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 6,70 eurot. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 kohaselt lähtutakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist liisingulepingus kokkulepitud määras, s.o 7 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on välja arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 6,70 eurot. Hageja taotles alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

2-12-40767 osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 10.10.2012-15.05.2013. a viiviste suuruseks 146,06 eurot (põhivõlg kokku 3539,23 eurot x 7 % aastas x 218 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liisingu- ja krediidilepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 3691,99 eurot, millest moodustab põhivõlg 3539,23 eurot ja 15.05.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 152,76 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast 7 % võlgnetavalt summalt aastas. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks tasutud kohtutäituri tasu. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 275 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohtutäituri tasu tasus hageja ette 26,76 eurot. Kohtutäituril ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja kohus määras 12.03.2013. a määrusega kohtutäituri tasuks 15,30 eurot. Kohtumäärusega tagastati hagejale enam tasutud 11,46 eurot. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 290,30 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik