Muud › Muud hagiasjad

Hagejate nõue ja põhjendused Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 76 alusel loodud kollektiivse fonogrammitootjate esindamise organisatsioon. Eesti Esitajate Liit (EEL) on sama sätte alusel loodud esitajate esindamise organisatsioon. Nimetatud esindajatel on AutÕS § 77 lg 4 alusel autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste ilmse rikkumise korral õigus esindada kõiki autorõigusega kaasnevate õiguste omajaid ilma vastavate volitusteta. Kostjale kuulub Tartus ööklubi „Tallinn“, mis taasavati 02.09.2011. Tartu Maakohtu 03.04.2012 otsusega on kostjalt välja mõistetud tasu fonogrammide või nende koopiate esitamise eest perioodi eest september 2011 kuni jaanuar 2012. Vaatamata sellele on kostja jätkuvalt rikkunud seadusest tulenevat kohustust, jättes hagejatele tasumata fonogrammide üldsusele suunamise eest ööklubis „Tallinn“ alates veebruarist 2012 kuni hagi esitamiseni jaanuaris 2013. Hagejate hinnangul on tegemist autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste olulise ja ilmse rikkumisega. Hagejad nõuavad tasu maksmist vastavalt Eesti Vabariigis kehtivast praktikast ja tariifidest. Tasumäära arvestamisel lähtutakse ööklubi külastajate arvust arvestusega 1m2=1koht ning tantsimiste arvust nädalas. Hagejatele teadaolevalt on ööklubis „Tallinn“ üldsusele avatud pinna suurus ca 200 m2 ning muusikat mängitakse 4 korda nädalas. Vastavalt hinnakirjale on kuutasu seega 239.29 eurot. Hageja on esitanud tasu maksmise ning vastava lepingu sõlmimise nõudeid e-kirjadega. Kuigi kostja on lubanud probleemiga tegeleda, ei ole hagejatele käesoleva ajani mingit tasu laekunud. Hagejad paluvad nende kasuks kostjalt välja mõista tasu 12 kuu eest summas 2 871.48 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja omandas ööklubi alles 2011. aastal, mistõttu hagejate viited varasemalt toimunule ei ole asjakohased. Väär on väide, nagu toimuksid ööklubis Club Tallinn üritused alati 4 korda nädalas. Suvekuudel toimuvad üritused kahel korral nädalas. Kostja nõustub seadusest tuleneva kohustusega tasuda tasu, sest kasutab fonogramme või nende reproduktsioone oma äris. Samas on hagejatel AutÕS §-st 22 lg 1 p 2 kui ka §-st 871 lg 1 tulenev kohustus astuda fonogrammi kasutajaga läbirääkimistesse ning pidada läbirääkimisi heas usus. Hagejatele makstav tasu peab olema õiglases suuruses. Hagejad ei ole seadust järginud, vaid on saatnud e-kirju, tundmata huvi, kas kostjal on üldse võimalik või vajalik tasu maksta. Alles 18.12.2012 lõpetati Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna poolt ööklubi Club Tallinn registrist kustutamise menetlus seoses mürataseme normaliseerumisega. Oli selgusetu, kas ööklubi tegevus üldse jätkub. Seadusest tulenevalt määratakse õiglane tasu kindlaks poolte kokkuleppel. Hagejad peaksid tasu nõudmisel lähtuma ka geograafilisest piirkonnast, mitte ainult ööklubi avalikuks asutamiseks ette nähtud ruutmeetritest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, selle võimatuse korral rahuldada hagi väiksemas ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on seaduse alusel õigustatud nõudma tasu fonogrammide või nende koopiate üldsusele kuuldavaks tegemise eest; kostjale kuulub Tartus asuv ööklubi Club Tallinn alates septembrist 2011; ööklubi avalikult kasutatav pind on ca 200 m2; kostja ei ole alates ööklubi avamisest maksnud AutÕS § 72 lg 1 alusel tasu fonogrammide või nende koopiate üldsusele kuuldavaks tegemise eest. Kostja vastuväited ei anna alust jätta hagejate nõue rahuldamata. AutÕS § 72 lg 1 ja 2 kohaselt Kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu. Tasu maksab isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab. Tl 15 oleva Fonogrammide kasutamise tasumäärad ööklubidele kohaselt määratakse tasu suurus kalendrikuus kindlaks sõltuvalt külastajate kohtade arvust ja tantsimiste arvust nädalas. Hagejad tuginevad tantsimiste arvu määramisel kostja poolt avaldatud reklaamtekstidele (väljatrükid tl 11, 16), mille kohaselt on ööklubi avatud 4 päeval nädalas. Kostja on esitanud väljatrüki Facebookis avaldatud reklaamidest (tl 56-59), millega soovib tõendada, et suvekuudel oli ööklubi avatud

kahel päeval nädalas. Tartu kui ülikoolilinna eripära loeb kohus üldteadaolevaks, mistõttu kohus ei kahtle kostja poolt esitatud reklaamides, mille kohaselt juunis ja juulis üliõpilaste suvepuhkusel viibimise tõttu oli ööklubi tõepoolest avatud kahel päeval nädalas, mistõttu kohaldamisele kuulub tasumäärade tabelist väiksem tasumäär, so 153.39 eurot kuus, millele lisandub vahendustasult käibemaks. Augustikuus on seevastu üritusi juba vähemalt kahel nädalal kolmel õhtul, mistõttu kohaldamisele kuulub 230.08 euro suurune kuutasu määr, millele lisandub vahendustasult käibemaks. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejatele perioodi eest veebruar 2012 kuni jaanuar 2013 (2x159.52+10x239.29) 2 711.94 eurot. Kostja muud vastuväited ei anna alust nõude vähendamiseks. Kostja on viidanud tasu ebamõistlikule suurusele, kuid ei ole esitanud ühtegi arvestust ning seda arvestust kinnitavat erapooletut arvamust, millele tuginedes saaks kohus väita, et kostja poolt esitatud tasumäär on mõistlik ja põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväitega selles osas, et hagejate poolt nõutava tasu suurus on kujunenud subjektiivselt, sest objektiivseid kriteeriumeid on lihtsalt väga vähe. Hagejate poolt nõutava tasumäära vaidlustamine saab toimuda ainult teise, väidetavalt objektiivsema ja õiglasema tasumäära esitamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna poolt algatatud menetlusele viitamine oleks asjakohane siis, kui menetlus oleks kaasa toonud ööklubi ajutise sulgemise. Kostja ei ole ei väitnud ega tõendanud, et ööklubi oleks olnud mingil ajal menetluse tõttu suletud. Ööklubi Club Tallinn seega töötas ning kostjal tuleb fonogrammide või nende koopiate üldsusele kuuldavaks tegemise eest maksta tasu. Kostja väidetud ebakindlus ööklubi tuleviku suhtes ei vabasta kostjat tasu maksmise kohustusest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldamise tõttu 94,4 % ulatuses jäävad menetluskulud 5,6 % ulatuses hagejate kanda ja 94,4 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1, 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.