Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu ja kulutuste osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Raudkass esitas kohtule 01.03.2013 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada osaühingu pankrotimenetlus. Kohtu 05.03.2013 määrusega jäeti avaldus käiguta, puudused kõrvaldati ning 19.03.2013 võeti avaldus menetlusse. Avalduse ja selle lisade kohaselt tekkisid makseraskused seoses majanduslanguse ja kolimisega Pärnu Keskusesse. Keskust külastatakse vähe, boksi ehitus oli kulukas, samas on kasvanud rendi- ja käibekulud. Käive on langenud ja ostjad muutunud hinnatundlikumaks. Omatoodangu hulga suurendamine ja kulude vähendamine (võlgnik tegeleb rõivaste müügiga) ei ole aidanud makseraskustest pääseda. Võlad ületavad pankrotiavalduse kohaselt 70 000 eurot (sh osanikule/juhatuse liikmele endale ligemale 33 000 eurot, maksuvõlg 17 634.10 eurot), varaks on kassas olev raha 81.16 eurot ja laos olev kaup, mida võlgnik hindab väärtusega 3341 eurot. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi. Kohtuistungil kinnitas võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Kristi Raudnagel, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Võlgniku kinnitusel tegutseti aastast 2000 Rüütli tänaval, probleemid algasid pärast kolimist poega Pärnu Keskusesse, mil käive vähenes ajuti mitukümmend korda. Kaup oli aga 9 kuud ette tellitud, seda tuli alla hinnata, samas loodeti, et majandusolukord läheb paremaks. Maksuvõlg tekkis 2009.aasta, vahepeal õnnestus seda isegi ohjata, kuid nüüdseks on see jälle kasvanud. Võlgnik nõustus halduri järeldusega, et pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid ei ole ning kui haldurile tasu ja kulude maksmisel tuleb vahendeid puudu, nõustus juhatuse liige need kandma solidaarselt võlgnikuga. Halduri 16.04.2013 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt ei ole võlgnikul piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad 78 969 eurot, varaks on kassas olev raha 81.16 eurot, kaubajäägi ja väikevahendite väärtus on halduri hinnangul mitte enam kui 700 eurot, tegevus on lõppenud. Võlgniku juhatuse liige on ise investeerinud võlgniku tegevusse perioodil 2006-2011 ca 300 000 eurot, kuid vaatamata sellele ei ole õnnestunud maksevõimet säilitada, alates 2006.aastast ei ole kasumit saadud. Võlgnik tegi

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-10162 kaupadele juurdehindlust mitmesaja protsendi ulatuses, kuid ka see ei aidanud. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks turuolukorra muutusest tingitud müügitulu langus, mille tõttu ei suutnud võlgnik katta kauba sisseostu kulusid ja püsikulusid. Haldur leiab, et maksejõuetus on tekkinud pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes muudel asjaoludel. Maksejõuetus ilmnes 2012.aastal, mil omakapital ei vastanud enam seaduse nõuetele, kuigi olulised makseraskused tekkisid juba 2010.aastal. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Võlgnik toetas kohtuistungil nimetatud taotlust. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 19.04.2013 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 3. maiks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad PankrS § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti võlgnik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Pealegi tuleb võlgniku enda pankrotiavalduse puhul seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad umbes ligemale 80 000 eurot, vara on aga vaid alla 100 euro kassas ning kaup ja väikevahendid, mille realiseerimisest saadav summa ei ole ennustatav, aga tavapäraselt ei ole ta bilansijärgsele summale kaugeltki vastav. Maksejõuetuse põhjuseid on antud juhul mitu – nii majanduslangus kui kolimine ning isegi juhatuse liikme märkimisväärsed pingutused ettevõtet päästa ei viinud soodsa tulemuseni. Tänaseks on ilmne, et ettevõtte majandustegevust taastada ei ole mõistlik, töölepingud on lõpetatud, kuigi on jätkuvalt võlad töötajaile (halduri aruande kohaselt summas 8283 eurot). Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Haldur peab PankrS § 29 lg 5 kohaselt esitama ka vastava avalduse töötukassale töötajatele välja maksmata summade hüvitamiseks. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige Kristi Raudnagel tema nõusolekul. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-10162

Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu ja kulutuste (bürookulud, transport TallinnPärnu) väljamõistmiseks, paludes eelmärgitud summa riigi vahenditest tasuna hüvitada, kuid kuna töömaht oli 16,25 tundi, tuleb tasu suuruseks määrata x eurot (x eurot tund, summa ei sisalda sotsiaalmaksu). Puuduolevad summad eurot tuleb seega hüvitada võlgnikul solidaarselt juhatuse liikmega (kes on sellega nõustunud istungil), lisaks 63.82 eurot bürookuludena (sh käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks 96 eurot) ja tehtud kulutused on mõistlikud, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. PankrS § 23 lg 6 alusel saab määrata ajutise halduri kulutuste hüvitamise büroole (OÜ Autente), mille kaudu haldur tegutseb. Halduri taotletud kujul tasu ja kulutuste väljamõistmine (osa riigilt ja osa võlgnikult ning tema juhatuse liikmelt) on kooskõlas ka võlgniku kassas oleva raha ja olemasoleva varaga ja peaks tagama haldurile mõistliku tasu saamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.