Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 15.05.2013, Tallinn 2-12-26226
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
P. R-i (R) hagi M. K-u (K) vastu 2 952 euro saamiseks Harju Maakohtu 20.12.2012 vaheotsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P. R-i apellatsioonkaebus 2 952 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja P. R (ik XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende Kostja M. K (ik XXXXXXXXXXX) esindajad
Hageja on kinnistu XXX XX/XXXXXXXX XX kaasomanik. Kinnistul asub 12 korteriga elamu. Kostja oli XXX XX/XXXXXXXX XX korteri nr X üürnik ja elas seal alates 1996 kuni 01.07.2009. 28.08.2007 esitas hageja kostjale teate üüri tõstmisest alates 01.10.2007 summani 2200 krooni kuus ning teate üürilepingu lõpetamisest 01.12.2007. Hagejal on kostja kasutuses olnud eluruumi kaasomaniku õigusjärglasena (pärijana) õigus nõuda kostjalt üüri maksmist 2007 oktoobri ja novembri eest. Lisaks peab kostja tasuma hüvitist perioodi 01.12.2007 - 01.07.2009 eest, kuna ta jätkas üürilepingu esemeks olnud eluruumi kasutamist pärast üürilepingu lõppemist. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja õiguseellase suhtes toimus eestkoste seadmise menetlus, kus tuvastati, et kõnealune isik on teovõimetu ja talle määrati eestkostja. Sellises olukorras on aegumine peatunud ka juhul, kui eeskostja määramise lahend hiljem tühistati. Lisaks peatus aegumine pärimismenetluses. Kostja vastuväited
TsÜS § 154 ei ole kohaldatav kogu hageja nõude osas. Üürilepingu perioodi 01.10. – 01.12.2007 eest tulenev nõue oli VÕS § 271 kohaselt lepingujärgne kohustus, mille aegumise osas hagejal vastuväiteid ei ole (TsÜS § 154). Perioodi 01.12.2007 – 01.07.2009 eest tulenev nõue tugines asjaolule, et kostja jätkas korteri kasutamist peale lepingu lõppemist. Seega on hagejal kostja vastu seadusest tulenev rahaline nõue vastavalt VÕS §-le 335. Antud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 alusel 10 aastat. Kohus on ekslikult leidnud, et 01.12.2007 – 01.07.2009 eest esitatud nõude osas tuli makseid tasuda igakuiselt, mistõttu kohaldus aegumisele TsÜS § 154. Kuna kokkulepped tasu maksmise osas poolte vahel puudusid, siis pidi kostja maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel, so 01.07.2009. Seega antud nõue oleks aegunud alles 01.07.2012. Avaldus üürikomisjoni esitati enne 01.07.2012 ja seega ei ole nõue 01.12.2007 – 01.07.2009 aegunud. Kostja sai kasutuseelise korteriomaniku arvelt, kasutades eluruumi ilma selle eest tasumata ning on selle võrra alusetult rikastunud. Kohus jättis arvestamata, et aegumine oli vahepeal peatunud. Hageja ei nõustu, et nõude kostja vastu oleks võinud esitada iga maja kaasomanik, mitte üksnes hageja õiguseellane (AÕS § 71 lg 4). Kaasomanikud on kohtus kokku leppinud kasutuskorra, mille kohaselt korter 5 kasutusõigus ja üüritulu saamise õigus oli ainult ühel kaasomanikul. Teistel kaasomanikel puudus õigus ja kohustus pöörduda kohtusse ühe kaasomaniku üürivõlgnevuse osas. Kuna kohus on asunud seisukohale, et teistel kaasomanikel oli õigus esitada nõue kostja vastu, siis oleks tulnud tuvastada aeg, mil teised kaasomanikud said teada või pidid teada saama õigusrikkumisest. Aegumine ei hakka jooksma nõude sissenõutavaks muutumise päevast. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata aegumise peatumise. Vastustaja seisukoht
Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt on üürilepingu järgselt sama asja kasutamise eest nõutav hüvitise nõue seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ka nimetatud hüvitise nõue muutus sissenõutavaks VÕS § 294 järgi iga järgneva kuu 1. kuupäeval, kuna pooled ei tõendanud maakohtus, et kokku oli lepitud seadusest erinev tasumise tähtaeg. Nõustuda ei saa apellandiga, et nõude aegumine ei alga nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil kostja väidetavalt vabastas tema kasutuses olnud eluruumi, so 01.07.2009. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et nõude aegumine ei olnud peatunud. Apellandi väited erinevatel alusel aegumise peatumisest ei ole õiged ja neile väidetele on maakohus otsuses vastanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutuses olnud eluruum asus elamus, mis oli hageja õiguseellase ja teiste isikute kaasomandis. Kolmandate isikute, st kostja vastu, sai asja kasutamisest tuleneva üüri ja hüvitise nõude esitada iga kaasomanik, sõltumata kaasomanike omavahelisest kokkuleppest sisesuhtes. AÕS § 71 lg 4 kohaselt oli kaasomanikel ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgita vaheotsuses menetluskulude jaotust.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.