Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Mihhail Uvarovi vastu 281.43 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja AS Elisa Eesti vahel 13.11.2000 sõlmitud liitumisleping ja 15.12.2005 sõlmitud liitumisleping, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingute lahutamatuks osaks on mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused. AS Elisa Eesti esitas kostjale osutatud teenuste ja kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Viimane arve on esitatud kostjale 1.06.2009 summas 2 202.05 krooni so. 140.74 eurot, mille maksetähtaeg on 18.06.2009. Kostja eelnevalt nimetatud arvet ei tasunud. AS Elisa Eesti loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 140.74 eurot OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 30.09.2010 teavitas Elisa Eesti AS kostjat nõude loovutamisest. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja põhivõlgnevust summas 140.74 eurot likvideerinud. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 140.74 eurot ja viivised 140.69 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt, seda summas 46.40 eurot ja viiviseid samas summas. Kostja selgituste kohaselt kaotas ta 2009.a veebruaris mobiiltelefoni. Kostja teatas märtsis 2009 Elisa Eesti ASi esindust telefoni kaotusest ning palus lepingu lõpetada ja arveid enam mitte väljastada. Hoolimata sellest, et kostja teatas Elisa Eesti ASi töötajaid telefoni kaotamisest, jätkas AS Elisa Eesti arvete koostamist ja esitamist veel kolmel kuul, see on aprill, mai ja juuni. Nimetatud arved on hageja poolt lisatud hagiavaldusele ja neilt on näha, et telefoni kasutamist sellel kolmel kuul ei toimunud. Nende kolme arve osas kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSE OSAS

Julianus Inkasso OÜ tegi päringu ASile Elisa Eesti seoses kostja lepingu lõpetamisega ning viimane kinnitab, et lepingu lõpetamise soovi kostja poolt ei ole registreeritud. Samuti ei ole märgitud, et klient teatas telefoni kaotusest. Liitumisleping öeldi üles seoses kohustuse täitmata jätmisega. Veebruarikuu arve 0815065631 oli koostatud summas 3568.76 krooni, kuna oli ettemaks eelmisest perioodist, siis ettemaks arvestati arve katteks. Veebruarikuu arve oli tasumata kokku summas 3 350.66 krooni kuni 17.03.2009 laekus summas 1898.58 krooni. Märtsikuu arvel 0815204867 on näha, et eelmise perioodi eest oli võlgnevus 1 452.08 krooni ning väljastati uus arve miinimumarve eest summas 249.99 krooni. Märtsikuus oli võlgnevus 1 702.07 krooni. Aprillikuu arve 0815360282 esitati miinimumarve eest summas 249.99 krooni ja uus võlgnevus oli 1952.06 ning maikuu arve 0815494831 esitati samuti miinimumarve eest summas 249.99 krooni ning võlgnevus oli kokku kõikide maksmata arvete eest 2202.05 krooni. Maikuus toimus lepingu ülesütlemine seoses võlgnevuse tasumata jätmisega. Vastavalt liitumislepingu üldtingimuste punktile 4.5 teenuse osutamise piiramine ei vabasta klienti kuumaksete või miinimumarve tasumise kohustusest vastavalt hinnakirjale. Hageja juhib kostja tähelepanu liitumislepingule nr 1530033, kõige alumisest kastis viimane lause räägib samuti sellest, et miinimumarve tasumise kohustus on kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Hageja on arvamusel, et telefoni kaotus ei vabasta kohustuse täitmisest. Kostja peab tõendama, et ta käis kontoris ning lõpetas liitumislepingu. Kostja sõnul, ta ei mäleta kas ta kirjutas üldse

dokumentidele alla, lepingu lõpetamine ei saanud samuti olla antud juhul suuline. Hageja palub hagi rahuldada põhivõlgnevuse ja viivise osas täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

I. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Elisa Eesti ASi ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste ja kauba eest esitatud arved tasumata. Kostja tunnistab esitatud hagi üksnes osaliselt seda põhisumma võlgnevuse osas 46.40 eurot. Kostja selgitab, et ta kaotas telefoni ning teavitas sellest Elisa Eesti ASi ning seega on ta lepingu lõpetanud ja ei ole kohustatud nimetatud võlgnevust tasuma. Elisa Eesti ASi teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.5. kohaselt on klient kohustatud koheselt teavitama väljastatud SIM-kaardi varastamisest või kadumisest. Kostja kinnituse kohaselt teavitas ta Elisa Eesti ASi mobiiltelefoni kadumisest ja lepingu lõpetamise soovist. Üldtingimuste punkti 8.2 kohaselt tuleb kirjalikus vormis sõlmitud liitumislepingu ülesütlemiseks kliendil esitada ELISA-le kirjalik avaldus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud kostja poolt viidatud mobiiltelefoni kaotamise ja lepingu lõpetamise avaldust, mis üldtingimuste kohaselt peab olema kirjalik. Samas on hageja kohtule kinnitanus, et on tehtud ASile Elisa Eesti järelepäring seoses kostja lepingu lõpetamisega ning viimane kinnitab, et lepingu lõpetamise soovi kostja poolt ei ole registreeritud. Samuti ei ole märgitud, et klient teatas telefoni kaotusest. Seega ei ole tõendatud kostja poolt lepingu lõpetamine seoses telefoni kaotamisega. Samas kostja vastusest nähtub, et talle väljastati peale tema poolt väidetava lepingu lõpetamist edasi arveid, kuid neid ta ei ole koheselt vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et kostjal oli alus järeldada, et kuna arveid väljastati, siis ei olnud pooltevaheline leping lõpetatud. Üldtingimuste punkti 4.5 kohaselt ei vabasta teenuse osutamise piiramine klienti kuumaksete või miinimumarve tasumise kohustusest vastavalt hinnakirjale. Kohtule esitatud arvetest ja hageja selgitustest kostja võlgnevuse kujunemise kohta nähtub, et veebruarikuu arve oli tasumata kokku summas 3 350.66 krooni kuni 17.03.2009 laekus 1898.58 krooni. Märtsikuu arvel 0815204867 on näha, et eelmise perioodi eest oli võlgnevus 1 452.08 krooni ning väljastati uus arve miinimumarve eest summas 249.99 krooni. Märtsikuus oli võlgnevus 1 702.07 krooni. Aprillikuu arve 0815360282 esitati miinimumarve eest summas 249.99 krooni ja uus võlgnevus oli 1952.06 ning maikuu arve 0815494831 esitati samuti miinimumarve eest summas 249.99 krooni ning võlgnevus oli kokku kõikide maksmata arvete eest 2202.05 krooni. Antud juhul on hageja selgitanud kostja võlgnevuse kujunemist ning kohus on seisukohal, et hageja nõue põhivõlgnevuse 140.74 osas on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. II. Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 140.69 eurot. Viivise arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni 20.12.2012 (hagiavalduse koostamiseni). Samas on hageja viivise suuruse sidunud põhinõude suurusega ja vähendanud viivist 140.69 euroni. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale, kuid on palunud vähendada viiviseid kuni põhikohustuse summani, mida ta tunnistab so. 46.40 eurot. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingu poole õigustatud huve ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole vaidlust selles osas, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, kostja on võlgnevust osaliselt tunnistanud ja taotlenud viivise nõude vähendamist. Kostja on ise oma käitumisega põhjustanud tema vastu esitatud nõude suurenemise. Kohus leiab, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna see on võrdne põhinõudega ning kostja ei ole täitnud hageja ees oma kohustusi alates 2009.a juunikuust. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 140.69 eurot. III. Kostja on taotlenud, et tal võimaldatakse võlgnevus summas 210.19 eurot tasuda kuue kuu jooksul võrdsete osamaksetena 35.03 eurot kuus. Kostja märgib, et ta on töövõimetuspensionär ning ainsaks sissetulekuks on pension 180 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korda kostja taotletud viisil, kuna ei ole tõendatud, et määratud suuruses võlgnevuse tasumine vastab reaalselt kostja maksevõimele. Seetõttu tuleb jätta kostjalt välja mõistetava põhivõlgnevuse ja viivise tasumise viis ja kord lahendamiseks täitemenetluse raames, mis võimaldab enam arvestada nii sissenõudja huvisid kui ka kohustatud poole tegelikke maksevõimalusi. Kohtule on seadusega antud võimalus juba täitemenetluses oleva nõude sissenõudmise kontrolliks. Täitemenetluse seadustiku § 45 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku majanduslikku olukorda. Samuti on võimalik kostjal kokkuleppel hagejaga tasuda võlgnevus osamaksetega, et vältida hageja poolt otsuse sundtäitmiseks esitamist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Julianus Inkasso OÜu hagi Mihhail Uvarovi vastu ja mõistab Mihhail Uvarovilt Julianus Inkasso OÜu kasuks välja põhivõlgnevuse 140.74 eurot ja viivise võlgnevuse 140.69 eurot, kokku 281.43 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.