2-11-34349/83 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Pooled sõlmisid 04.04.2009 laenulimiidilepingu, mille alusel kohustus kostja võimaldama hagejale laenulimiiti 4 500 000 eurot. Kostja andis 2009 aprillist kuni 2010 aprillini laenulimiidilepingu täitmiseks hageja kasutusse 2 203 477 eurot. Vastavalt laenulimiidilepingu p-dele 3.1. - 3.2. kohustus hageja tasuma kasutusse võetud limiidi osalt intressi määraga 20%. Hageja esindajana esines nimetatud tehingu tegemisel volikirja alusel hageja investeeringute haldaja ja investeerimisnõustaja X X, kes on ühtlasi kostja asutaja, juhatuse liige kuni 03.12.2008 ja osanik kuni 28.11.2008. Alates 28.11.2008 kuni 01.12.2010 oli kostja osanikuks OÜ MCM Holding, mille juhatuse üheks liikmeks oli X X. OÜ MCM Holding ainsa osa omaja ja juhatuse liige on AS Metro Capital Management, mille juhatusse kuulus ka X X. Seega oli hagejat esindav X X samaaegselt kostja suhtes positsioonis, mis võimaldas tal mõjutada kostja otsuseid. Laenulepingu täitmiseks vajalike vahendite hankimiseks korraldas MCM Holding võlakirjaemissiooni. Võlakirjad emiteeriti samadel tingimustel, millistel hageja sai kostjalt laenu, seega puudus kostja jaoks laenulimiidilepingul igasugune tootlus ja majanduslik sisu. Hageja andmetel emiteeriti kokku 2600 võlakirja: MCM Holding, Focus Holding, Laurus Invest, EBS, Black Box ja Revor Systems märkisid ühiselt kokku 2041 võlakirja, mis moodustab 78,5 % kõigist emiteeritud võlakirjadest. Need isikud omavad X Xe, OÜ-ga MCM Holding ja OÜ-ga MCM ühist majanduslikku huvi, mille X X jättis hagejale lepingu sõlmimisel ja hiljem avaldamata. Hageja laenulimiidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati Goldbrick Investments Ltd kuuluvale kinnisasjale 13.05.2009 lepinguga hüpoteek, koormatavaks kinnisasjaks on hageja tütarettevõtjale kuuluv Peterburis, asukohaga Bolšaja Puškarskaja tn 10 äriotstarbeline kinnisvara. Kinnisasja tagatisväärtus oli vähemalt 2,7 korda kõrgem kui laenulimiidilepingu kohane maksimaalselt hageja kasutusse antav summa ning 5,6 korda kõrgem kui hageja kasutusse tegelikult antud summa. Samas arvestati laenult intressi määraga 20%, mis oli oluliselt kõrgem kommertspankade poolt turul pakutavatest intressidest. Hageja huvi ei olnud laenu üle tagada ega turu keskmisest kordades kõrgema intressiga laenu võtta. Kostja ja tema võlakirjade omajate ning hageja õigused ja kohustused olid ilmselgelt ebavõrdsed. Laenulimiidilepingu p 2.1. sätestas laenu tagastamise tähtajad, millest üks oli seotud OÜ Focus Kinnisvara müügiga. Hageja müüs temale kuuluva OÜ Focus KV osa 11.10.2010. Hagejale teadaolevalt müüdi osa hinnaga, mis võimaldas rahuldada X Xe lähikondsete võlakirjadest tulenevad nõuded kostja vastu. OÜ Focus KV osa eest tasuti hagejale 2 167 420 eurot. Kuigi X X oli teadlik kohustuse sissenõutavaks muutumisest, siis sõltumata vabade vahendite olemasolust tasuti kostjale laenu põhiosa ja sissenõutavaks muutunud intressi katteks üksnes 1 271 849 eurot.

Pärast nimetatud tehinguid müüs X Xe poolt juhitud MCM Holding kostja osa OÜ-le Süvamenetlus, samuti asendati kostja senine juhatus. Hageja sai kostja osa võõrandamisest teada, kui kostja esitas uue juhataja poolt esindatuna hageja vastu 28.02.2011 dateeritud nõude laenulimiidilepingu alusel võlgnetava summa tagastamiseks. 27.05.2011 tahteavaldusega tühistas hageja laenulimiidilepingu, millele järgnevalt loovutas kostja oma väidetava nõude hageja vastu Vene Föderatsiooni äriühingule OOO BAP Holding, mis asutati 13.04.2011 ning selles äriühingus valitsevat mõju omav osanik on kostja. OOO BAP Holding nõuab hagejalt kohustuse täitmist 1 872 555,65 eurot, mis rajaneb ebaõigele intressiarvestusele ja eeldusele, et laenulimiidileping kehtib. X X tegutses 27.04.2007 antud üldvolituse alusel, mis annab õiguse teha hageja nimel mistahes hageja huvidega kooskõlas olevaid tehinguid, sh võtta vajadusel laenu. Hageja tühistas laenulimiidilepingu TsÜS § 131 lg 1 alusel, kuna X X rikkus esindusõiguse aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Laenulimiidilepingu puhul on tegemist tehinguga, milles vähemalt kahe teise poole käsundisaajaks oli samuti X X. X X sõlmis hageja esindajana laenulimiidilepingu VÕS § 623 lg 1 rikkumisega, kuna võlakirjainvestorite ja hageja huvid olid olemuslikult omavahel vastuolus. Hageja huvi oli saada laenu võimalikult madala intressiga ja ilma tagatiseta, ent X Xe tegevuse tulemusena prevaleerisid võlakirjainvestorite huvid. X X ei teavitanud hagejat huvide konfliktist enne tehingu tegemist ega pärast seda. Laenulimiidileping oli vastuolus hageja huvidega, kuna hagejale üleantud laenule kohaldati intressi määraga 20 %, kuigi turu keskmine intress oli peaaegu 4 korda madalam ning lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi tagas hageja tütarettevõtjale Peterburis kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek, mille väärtus oli vähemalt 2,7 korda kõrgem kui krediidiliini maksimum ja 5,6 korda kõrgem kui hageja kasutusse tegelikult antud summa. Laenulimiidileping oli hageja huvidega vastuolus, kuna see võimaldas X Xe ja tema lähikondsete poolt kontrollitaval kostjal omandada õigustamatu võimupositsioon hageja suhtes. X X seadis laenulimiidilepingu sõlmimisel krediidiliini võimaldamise sõltuvusse esimese järjekoha hüpoteegi seadmisest hageja tütarettevõtjale kuuluvale väärtuslikule kinnisasjale. Laenulimiidilepingu täitmine sõltus X Xest, kes üldvolituse alusel kontrollis hageja pangakontosid ning võis oma suva järgi hageja kohustused täita või jätta need täitmata ja luua sedasi tingimused hüpoteegi realiseerimiseks. Hageja õiguslikult kaitstav huvi kattub tema tütarettevõtja Goldbrick Investments Ltd majandushuvidega, kuna Goldbrick Investments Ltd vara mõjutab hageja varakoosseisu. Kostja oli teadlik, et X X rikkus oma kohustusi hageja ees. Vastavalt TsÜS § 123 lg 1 tuleb lähtuda kostjat 1 tehingu tegemisel esindanud Ain Kivisaare teadmisest. Ain Kivisaar oli tehingu tegemise ajal ühtlasi MCM Holding juhatuse liige ning pidi seetõttu olema teadlik võlakirjaemissiooni korraldamisest, samuti selle tingimustest ja eesmärkidest. Laenulimiidilepingu kehtetus toob kaasa intressikokkuleppe kehtetuse ja kokkuleppelise viivisemäära kehtetuse algusest peale. Seega puudub hagejal kohustus tasuda kostjale lepingujärgset intressi või viivist ning kostjal puudusid sellekohased nõuded, mida loovutada. Hagejal puudus õigusvõime ja X Xele väljastatud volitus on tühine. Sellest tulenevalt on tühine laenulimiidileping (sõlmitud esindusõigust mitteomava isiku poolt). Hageja tegutses peamiselt Eestis ja teda juhiti Eestist. Hageja õigusvõime eelduseks oli, et ta oleks kantud äriregistrisse. Hagejat tegelikult kontrollivaks isikuks oli X X ja laenulimiidilepingust tulenevad kohustused tuleb lugeda X

Xe isiklikeks kohustuseks. Volikirjaga on X Xele antud üle kogu pädevus, õigused ja ülesanded, mis seaduse kohaselt on vaid ühingu esindusorganil. TsÜS § 31 lg 6 tulenevalt on volituste ülddelegeerimine keelatud ja taoline keeluga vastuolus olev volitus on TsÜS § 87 alusel tühine. Volituse tühisuse tõttu on tühine ka esindusõiguseta tehtud tehing ehk 04.04.2009 laenulimiidileping ise. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingu sõlmimise kostjaga, intressi ja tagatise otsustas hageja emaettevõtja Metro Baltic Horizons Plc (edaspidi MBH) juhtorgan. Hageja täidab MBH grupi 100%-lise tütarühinguna MBH juhtkonna korraldusi ja otsuseid, st hagejal on oma tegevuses sisuliselt iseseisev otsustusõigus puudunud. Hageja juhatuse liikmeteks olid Georgia Chrysostomides ja Eleni Chrysostomides, et oleks täidetud äriühingu juhatuse liikmete enamusele Küprose residentsuse nõue. Tegemist ei ole sisuliselt äriühingu juhtimist tegelikult teostavate isikutega, vaid nn nominee director’itega, kes alluvad emaettevõtte otsustuspädevusele. Hageja igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute ja toimingute aluseks on alati olnud emaettevõtte MBH juhtkonna liikmete heakskiit ja otsused. Goldbrick Investments Ltd (eadpidi Goldbrick) direktoriteks on samad isikud – Georgia Chrysostomides ja Eleni Chrysostomides – kes olid ka hageja enda juhatuse liikmeteks ning kellele kuuluva Peterburi kinnistule hüpoteegi seadmise nõusoleku otsustas MBH. M.X ei tegutsenud eraisikuna talle hageja poolt antud volituse alusel, vaid tema tegevus tulenes MBH poolt Metro Frontier Limited nimelise äriühinguga 05.12.2006 sõlmitud investeeringute haldamise teenuse lepingust. Lepingust tulenvate kohustuste täitmisel tegutses viimase esindajana M.X. Investeeringute haldamise leping hõlmas kogu MBH grupile teenuse osutamist, st nii emaettevõttele MBH kui selle tütarühingutele, seega hõlmas leping ka hagejale teenuse osutamist Metro Frontier Limited poolt. Investeeringute haldamise leping allub poolte kokkuleppe kohaselt Man’i saare õigusele. X X ei tegutsenud kostja käsundisaajana, ei esindanud kostjat laenulimiidilepingu sõlmimisel, samuti ei olnud X X vaidlusaluse tehingu tegemise ajal 04.04.2009 kostja juhatuse liikmeks ega osanikuks. Mingit huvide konflikti esindaja X Xe tegevuses ei esinenud. Hageja teadis, et kostja kui laenulepingu kohane laenuandja on hageja investeeringute haldaja käsundisaaja poolt asutatud isik ning oli sellele ka oma heakskiidu andnud. Tehing oli kooskõlas hageja huvidega ja oli hagejale kasulik. Hageja teadis, et kostja kui laenuandja on hageja investeeringute haldaja käsundisaajaga seotud isik ning tegelikkuses oligi asutatud sihtotstarbelisena hageja 100%-lise emaettevõtja MBH grupi huvides kogumaks võlakirjaemissiooni kaudu MBH grupile täiendavaid rahalisi vahendeid Metro Plaza ärihoone ehituse lõpuleviimiseks. 27.05.2009 tühistamisavalduse tegemise ajaks oli möödunud TsÜS § 131 lg-s 3 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ning hageja on tühistamisõiguse minetanud; Hageja ei ole tõendanud, et tema tegevus toimus vaid Eestis; hageja tegevuseks on investeerimine Eestis, Lätis ja Vene Föderatsioonis; olukorras, kus hagejale kuulub läbi oma tütarühingute kinnisvara nii Lätis, Vene Föderatsioonis kui Eestis, puudub alus väita, justkui hageja peamine vara või peamine tegevus oleks asunud Eestis. Hageja kanti Küprosel registrisse 22.03.2007, seega on tehingud tehtud Küprose äriühingu poolt peale selle Küprosel registrisse kandmist ja vastavalt on tehingud hagejale siduvad. 19.04.2007 volikirjaga ei ole esindajale üle antud hageja juhatuse pädevust ning esindaja X X ei olnud äriühingut tegelikult juhtiv või kontrolliv isik; üleandmise korral peaks hageja juhatus oma

pädevusest ja selle kasutamisest ise loobunud olema. Esindajale üldvolikirja andmine ei tähenda, et esindaja oleks kõiki antud volitusi kasutanud ning igapäevaselt teostanud kõiki hageja juhtimistoiminguid hageja juhatuse asemel. Volikiri anti hageja poolt X Xele investeeringute haldamise teenuse lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks ning esindaja tegutseski nende ülesannete täitmiseks. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning tuvastas pooltevahelise 04.04.2009 sõlmitud laenulimiidilepingu tühisuse. Menetluskulud jättis kohus BAP Holding OÜ kanda. Registrikaardi väljatrüki kohaselt on hageja registreeritud Küprose Vabariigis 22.03.2007. Küprose advokaadibüroo Dr. K.Chrysostomides & CO kodulehekülje väljavõttega on tõendatud, et hageja juhatuse liikmeteks on Küprose advokaadibüroo Dr. K.Chrysostomides & CO advokaadid Georgia Chrysostomides ja Eleni Chrysostomides. 19.04.2007 ja 27.04.2009 hageja esindaja Georgia Chrysostomidese poolt väljastatud volikirjadega on tõendatud, et hagejat esindas üldvolikirja alusel kõikides toimingutes ja tehingutes piiramatult X X. Hagejal puudub Küprosel vara ja sisuline majandustegevus ning tema peamine majandustegevus on koondunud Eestisse, kus asus laenulimiidilepingu sõlmimise ajal ja sellele eelnevalt ka peamine osa hagejale kuuluvast varast. Hagejal ei olnud Eestis ega mujal teisi esindajaid, kes oleksid tema nimel teinud sisulisi äriühingu majandustehinguid. Hagiavalduses esile toodud asjaolusid tõendavad pangakontode väljavõtted, millest nähtuvalt olid hagejal alates 2007 arvelduskonto AS-s Swedbank ja alates 24.09.2010 arvelduskonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Pankade teatistega on tõendatud, et volitatud isikuks, kes sai hageja pangakontosid ainsana kasutada oli X X. Teatistest nähtuvalt hageja Küprosel asuvad juhatuse liikmed pangakontode üle kontrolli ei omanud. Pangakontode väljavõtetega perioodil 01.01.2008 – 31.12.2010 on tõendatud, et hageja majandustegevusega seonduv arveldamine käis läbi tema Eestis asuva AS Swedbank pangakontode. Laenukohustuse rikkumise ja maksenõude teatest nähtuvalt on hageja postiaadressiks lisaks Küprose aadressile märgitud ka Viru Väljak 2, Tallinn. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt märgiti hageja kui OÜ Focus Kinnisvara osaniku asukohaks Tallinn. Eelnevaga on tõendatud, et hageja majandustegevusega seotud aadress oli Eestis. Kostja ei ole tõendanud hagejal pangakontode ja vara olemasolu Küprosel. Üksnes kostja emissioonitingimuste punktis 3.3. märgitu, et hagejale osutab kohalikku juhtimisteenust Küprosel asuv advokaadibüroo, ei lükka ümber asjas kogutud tõendeid selle kohta, et hagejat juhiti tegelikult Eestist. Tõendeid selle kohta, et nimetatud advokaadibüroo advokaadid ka tegelikult hagejat juhtisid asjas esitatud ei ole. Ka kostja on oma vastuväidetes märkinud, et hageja juhatus koosnes varidirektoritest (nn nominee director ́id), kes allusid täielikult oma emaettevõtja Metro Baltic Horizons Plc juhatuse kontrollile. Kuivõrd hageja peamine vara asus Eestis ja hagejat tegelikult juhiti igapäevases majandustegevuses Eestist, kuulub kohaldamisele REÕS § 32 lg 2 ja § 14 lg 2, mille järgi juhul, kui juriidilist isikut tegelikult juhitakse Eestist või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust. Vastavalt REÕS § 15 p 3, 5 ja 8 tuleb hagejale seetõttu kohaldada Eesti õigust osas, milles see puudutab juriidilise isiku õigusvõimet, organeid ja juriidilise isiku seadusjärgset esindust. Kuna hageja tegutses peamiselt Eestis ja teda juhiti Eestist, oli hageja õigusvõime eelduseks, et ta oleks kantud äriregistrisse. Et hagejat äriregistrisse kantud ei ole, siis ei saa ta olla õiguste ja kohustuste kandjaks TsÜS § 26 lg 1 mõttes ning tehing on tema suhtes tühine. Riigikohtu lahenditest

3-1-1-120-03 p 35 ja 3-2-1-104-08 p 18 tulenevalt tuleb sellise õigusvõimeta juriidilise isiku tehingud lugeda äriühingut tegelikult kontrolliva isiku tehinguteks, antud juhul X Xe isiklikeks tehinguteks. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja ja kolmas isik paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on hageja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet hagi menetlemise ja sisulise lahendamisega tunnustanud. Samas on kohus tuvastanud hageja õigusvõime puudumise. Seaduses ning maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahendites ei sätestata REÕS § 14 lg 2 rakendamise tagajärjena tehingu tühisust. REÕS § 14 lg-s 2 sätestatud alused hagi rahuldamiseks puuduvad, kuna X X ei olnud hagejat tegelikult kontrolliv isik. Hageja põhitegevus ei toimunud Eestis, vaid hageja tegevus jagunes 31.12.2008 seisuga Eesti (35%) ja Venemaa (35%) ning Läti (30%) vahel. 31.12.2009 seisuga jagunes MBH puhasväärtus eri riikides asuvate varade vahel järgmiselt: 64% Venemaal, 33% Eestis ja 3% Lätis. Erinevalt ülekannete tegija isikust määrab äriühingu juhtimise juhtimisotsuste tegija isik ning selle isiku asukoht. Äriühingu tegelikuks juhiks ei ole isik, kes teeb volituse alusel pangaülekandeid. Asjas esitatud dokumentide kohaselt langetati kõik vaidlusaluse 04.04.2009 laenulepingu sõlmimisega seotud otsused MBH kontserni direktorite nõukogu poolt. 04.04.2009 sõlmitud laenulepingu tühistamine TsÜS § 131 alusel on välistatud. Hageja juhatuse liikmed said hiljemalt 13.05.2009, so hüpoteegilepingu sõlmimise otsuse tegemisel ja tagatislepingu sõlmimisel, teada kostjaga sõlmitud laenulepingu ja tagatislepingu tingimustest. See tähendab, et hageja sai oma juhatuse liikmete kaudu teada 27.05.2011 dateeritud tühistamisavalduse aluseks olevatest asjaoludest juba 13.05.2009. TsÜS § 131 lg 3 sätestatud 6-kuuline tähtaeg lõppes 13.11.2009. 13.05.2009 osalesid hageja juhatuse liikmed Georgia Chrysostomides ja Eleni Chrysostomides vahetult ise 04.04.2009 sõlmitud laenulepingust tuleneva tagatise andmise kohustuse täitmisel, kui andsid hüpoteegilepingu sõlmimiseks volituse Boris Petrovile. 13.05.2009 kostja ja (Pedragoni tütarühingu) Goldbrick Investments Ltd vahel sõlmitud hüpoteegilepingu p 4.01 alapunktid „i-v“ sisaldavad kõiki neid laenulepingu tingimusi, mille alusel on hagi esitatud kostja vastu. TsÜS § 123 lg 1 loetakse esindaja teadmine esindatava teadmiseks. Laenulepingust tuleneva hüpoteegi seadmise kohustuse täitmisega kinnitas hageja tehingut. Pärast tehinguga kohustuse täitmist lõpeb tehingu tühistamise õigus (TsÜS § 100 lg 1 viimane lause). Hageja ei ole tõendanud laenulepingu kahjulikkust ega X Xe poolt lojaalsuskohustuse rikkumist laenulepingu sõlmimisel. TsÜS § 131 kohaselt ei või kostjaga sõlmitud laenulepingut tühistada põhjusel, et esindaja ja esindatava vahel tekkisid 1,5 aastat pärast laenulepingu sõlmimist (ja hagejale üleantud laenuraha ärakasutamist) erimeelsused. Kostja ei teadnud ega saanudki seda teada 04.04.2009 laenulepingu sõlmimisel. Tegemist on esindaja võimaliku vastutuse, mitte tehingu tühisuse olukorraga. Seega on maakohus hagi rahuldades ebaõigesti kohaldanud REÕS § 14 lg 2 ja jätnud kohaldamata ELTL artiklid 49 ja 54. Maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata tulenevalt poolte esitatud põhjendustest ja kohtuistungil uuritud tõenditest ka Eesti õiguse kohaldamisel. TsÜS §-dest 100 lg 1, 123 lg 1, 131, 133 lg 2, raamatupidamise seaduse § 27 lg 1 ning VÕS §-dest 6 ja 7 tulenevalt tulnuks hagi jätta rahuldamata.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja meneltuskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, leides et vastustajal puudus seetõttu laenulimiidi lepingu (edaspidi laenuleping) sõlmimiseks õigusvõime ja vaidlusalune leping on seetõttu tühine. I Poolte vahel ei olnud vaidlust järgmistes asjaoludes: - pooled sõlmisid 04.04.2009 laenulimiidilepingu (edaspidi leping või laenuleping), mille alusel kostja kohustus võimaldama hagejale 4,5 milj eur laenulimiiti; - lepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt kohustus hageja tasuma laenuraha eest 20 % intressi; - lepingu p-de 2.3 ja 5.1 alusel seati sellest tulenevate kohustuste tagamiseks Goldbrickile kuuluvale kinnisasjale 13.05.2009 lepinguga hüpoteek; - hageja on Goldbricki ainuosanik ja MBH tütarfirma; - MBH direktorite nõukogu andis 21.04.2009 otsusega nõusoleku hüpoteegi seadmiseks Goldbricki kinnisasjale; - 13.05.2009 arutas Goldbricki juhatus hüpoteegilepingut ja kiitis selle heaks; - Goldbricki direktorite nõukogu liikmed on samad isikud (Georgia Chrysostomides ja Eleni Chrysostomides), kes on hageja juhatuse liikmeteks. - 28.11.2008-01.12.2010 oli kostja osanikuks OÜ MCM Holding (edaspidi MCM Holding), mille juhatuse liikmeks oli M.X. - MCM Holdingu ainuosanikuks on AS Metro Capital Management (edaspidi MCM). - lepingu täitmiseks korraldas MCM Holding võlakirjaemissiooni; - 78,5 % emiteeritud võlakirjadest märkisid võlakirjainvestorid, kes omavad M.Xe, MCM Holdingu ja MCM-ga ühist majanduslikku huvi; - 27.05.2011 esitas hageja kostjale lepingu tühistamisavalduse TsÜS § 131 lg 1 alusel, selle sai kostja kätte 09.06.2011; - MBH sõlmis Metro Frontier Ltd-ga (edaspidi Metro Frontier) 05.12.2006 investeerimise haldamise lepingu, mis hõlmas kogu MBH grupile teenuse osutamist, sh ka hagejale. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja ärihuvide realiseerimiseks anti 19.04.2007 laiaõiguslik volitus X. Xele; - X. X jättis avaldamata hagejale oma võimalused mõjutada kostja otsuste ja tahteavalduste tegemist, oma lähikondsete kattuvad majanduslikud huvid; - hüpoteegiga koormatud vara väärtuseks on 16,8 milj eur; - Eesti Panga statistika järgi oli 30.04.2009 seisuga kommertspankade lühiajaliste laenude intressimäär 5.48 %. - leping on kehtetu ja hagejal puudub kohustus tasuda lepingujärgset intressi ja viivist; - MBH ei olnud teadlik tehingu tegelikust struktuurist; aktsionäri teadmist ei saa omistada äriühingule; - laenulepingu sõlmimise ajal puudus hagejal õigusvõime; - lepingu sõlmimise ajaks oli Metro Plaza juba tegelikkuses valmis ja teenis üüritulu, mis võimaldas katta kõiki jooksvaid kulusid; - hageja võetud laenust kasutati vaid 1 005 257 euro osas Focus Kinnisvarale maksmiseks;

- laenulepingu sõlmimisel soovis M.X tagada endaga seotud äriühingute varasemaid tagamata laenusid. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hageja täidab MBH juhtkonna korraldusi ja otsuseid, tal puudub iseseisev otsustusõigus; - hageja direktorid Georgia Chrysostomides ja Eleni Chrysostomides on nn nominee direktorid, kes alluvad emaettevõtte otsustuspädevusele; - lepingu sõlmimisel esindas hagejat hageja investeeringute haldaja ja investeerimisnõustaja X. X 27.04.2009 antud üldvolituse alusel; - Goldbrickile hüpoteegi seadmiseks andis MBH 21.04.2009 nõusoleku; - hageja emafirma MBH (ja seekaudu hageja) oli teadlik tehingu struktuurist ja isikute seostest; - Goldbricki direktorid olid ühtlasi hageja juhatuse liikmed ja said hiljemalt 13.05.2009 hüpoteegilepingu heakskiitmisel teada laenulepingu tingimustest; - Investeeringute haldamise lepingust tulenevalt tuli M.Xel juhinduda MBH juhtorganite teadaolevatest korraldustest ja otsustest, tal ei olnud vaja hageja enda direktorite otsust. - M.Xele hageja poolt antud volitus on antud Metro Frontier kohustuste täitmiseks MBH ees. - hagejal puudusid aprillis 2009 alternatiivsed kapitali kaasamise võimalused; - hageja teadis, et BAP Holding on hageja investeeringute haldaja käsundisaaja poolt asutatud isik ning oli sellele oma heakskiidu andnud; - volikirja väljaandmisega M.Xele ei kaotanud hageja ise tehingute tegemise õigust; - hageja ei ole tõendanud, et oleks saanud raha soodsama intressiga ja tagatiseta; - kolmanda isiku varale seatud hüpoteek ei kahjusta hageja õigusi, lepingu p-des 2.3 ja 5.1 sisalduv viide kui lihtkirjalik kokkulepe ei tekita hagejale kohustusi; - raha „vale päritolu“ argument ei anna alust laenulepingu tühistamiseks; - tühistamist ei ole tehtud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. II Maakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse normi (REÕS § 14 lg 2), kui leidis, et hageja on tulenevalt tema tegevusest ja juhtimisest Eestis õigusvõimetu. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene maakohtu poolt tehtud järeldused ja need lahendid on tehtud teistel asjaoludel. Asjas ei ole tõendatud, et hageja enda juhatus oleks oma pädevusest loobunud. Majandustegevusega seotud tehingute tegemiseks volituse andmine ei ole ka Eesti õiguse järgi keelatud. Seda võib teha prokuurana (ÄS § 16 lg 1 mõttes) või käsunduslepingu alusel. Asjas esitatud asjaolude pinnalt saab teha järelduse, et hagejat juhiti MBH direktorite nõukogu poolt, kes sõlmis 05.12.2006 Metro Frontier Ltd-ga lepingu investeeringute haldamiseks. Nimetatud lepingut täitis M.X, kellele hageja oli andnud 19.04.2007 ja 27.04.2009 laiaulatuslikud volitused. Kostja esitatud õigusliku arvamuse kohaselt on selline volituse andmine Küprose seaduse kohaselt lubatud (VI kd, tl 61-66). Ilmselgelt on hageja juhatuse liikmed olnud teadlikud MBH poolt hageja tegevuse juhtimisest ja talunud seda. Vastasel korral ei oleks samad juhatuse liikmed andnud 13.05.2009 Goldbrick juhatuse liikmetena nõusolekut viimasele hageja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegi seadmiseks (III kd, tl 6-9, tõlge 10-12). Eesti õiguses on sätestatud piirang anda juriidilise isiku organi liikmena oma seadusest tulenevad organi liikme õigused üle, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 31 lg 6). Sätte eesmärgiks on mh tagada, et äriühingu esindamisõigust juhatuse liikme poolt kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel üle ei anta. Seaduse mõttega ei ole vastuolus volituse andmine kolmandale isikule konkreetset liiki tehingute tegemiseks või tehingute tegemise sõltuvusse seadmine emaühingu heakskiidust. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu hageja seisukoht, et M.Xele 19.04.2007 hageja poolt antud volitus või investeerimise haldamise lepingust tulenev MBH poolt antud volitus toob endaga kaasa laenulepingu tühisuse (TsÜS § 31 lg 6, § 87 ja § 129 lg 1 alusel).

III Maakohus jättis analüüsimata, kas hageja võis laenulepingu tühistada TsÜS § 131 lg 1 I ja II lause alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuse rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehindu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Vaidlust ei ole selles, et sätte II lauses esitatud eeldust käesoleval juhul ei esine: M.X ei olnud laenulepingu sõlmimisel kostja esindaja ega teinud tehingut ka iseendaga. Kui ka M.Xel oli MCM Holding juhatuse liikmena ja MCM osaniku ning juhatuse liikmena võimalus mõjutada tütarfirma BAP Holding otsuseid, ei tähenda see lepingu sõlmimist iseendaga. Seega tuleb hinnata hageja väiteid, et laenuleping oli hagejale kõrge intressi või tagatise ülemäärase suuruse tõttu kahjulik. Asjaoludest tulenevalt juhtis hagejat ja ka Goldbricki MBH direktorite nõukogu, kuhu kuulusid R.James, K.Meos ja G.Okk (IV kd, tl 96). MBH grupi konsolideeritud 2008 majandusaasta aruande p-st 23 (IV kd, tl 44, tõlge tl 222) nähtub, et pangafinantseeringute jätkuva defitsiidi tõttu regioonis palus äriühingu direktorite nõukogu, et investeerimisnõustaja leiaks alternatiivseid finantseerimisallikaid. Aruande eelnimetatud punktis on kajastatud laenulepingu sõlmimine BAP Holdinguga ja märgitud, et tegemist on sihtotstarbelise äriühinguga, mida juhib investeerimisnõustaja, laen võimaldab kuni 4,5 milj eurot krediidiliini 18-kuuliseks perioodiks ja laenule makstakse intressi 10 % poolaastas, laen on tagatud Goldbricki varaga. Aruande kohaselt on äriühing käesolevaks ajaks kasutanud krediidiliinist 915 tuhat eurot, milles osa kasutati investeerimisnõustajalt novembris 2008 saadud laenu kustutamiseks. Investeerimisnõustaja on investeerinud BAP Holding OÜ-sse 625 tuhat eurot. Ülejäänud BAP Holding finantsvahendid on saadud kolmandatest isikutest investoritelt. MBH grupi konsolideeritud 2009 majandusaasta aruandes kajastub 1,9 miljoni euro lühiajalise laenu võtmine, mis muutub sissenõutavaks oktoobris 2010, intressiga 20 % ning hüpoteegiga Peterburi kinnistul. Samuti kajastub aruandes laenu peale aasta lõppu suurendamine 2,6 milj euroni ning asjaolu, et tegemist on praeguses pangandus- ja kapitaliturgude seisus ühe vähese kättesaadava finantseerimise alternatiiviga (IV kd, tl 156, tõlge tl 224). Aruande p-s 22 kajastub laenu võtmine BAP Holdingult, selle asutamine ja osaline finantseerimine investeerimisnõustaja poolt, kogumaks grupi jaoks rahalisi vahendeid, samuti võlgnevuse suurus ja kohustuste tagatus pandiga(IV kd, tl 197, tõlge tl 225). Aruande lk-lt 1 nähtub ka 1,9 miljoni tagatud, kõrge intressiga võlakirja väljastamine ja laenu suurendamine 2,6 milj euroni (IV kd, tl 151, tõlge tl 223). Hageja ei ole tõendanud, et hagejale oleks olnud Eesti Panga statistika järgse 30.04.2009 kommertspankade poolt antavate lühiajaliste laenude keskmine intress 5,48 % kättesaadav. Emissiooniprogrammi kokkuvõttes (I kd, tl 67) kajastub asjaolu, et seisuga 31.12.008 hindas Colliers Peterburis asuva kinnisvara väärtuseks 16,8 milj eurot. Seega oli tagatiseks antud kinnisvara väärtus ligikaudu neli korda kõrgem laenulepinguga saadavast. Nimetatu ei tõenda, et hageja oleks saanud muu soodsama intressi ja/või tagatisega laenu, arvestades konkreetse laenuga seonduvaid asjaolusid ja riske. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et Eesti äriühingust laenuandja jaoks on Vene Föderatsioonis asuva kinnisvara likviidsus madalam ja laenu riskiaste kõrgem, kuis seda oleks Eestis asuva kinnisvaratagatise puhul. Kostja poolt esitatud New York Times artikkel (IV kd, tl 201) ja ekirjavahetus 2008 detsembrist JSC Rietumu Bankaga (IV kd, tl 205-207) ei tõenda, millistel tingimustel ja kas hageja laenu oleks saanud. E-kirjavahetusest nähtub, et konkreetselt pangalt ei olnud võimalik Venemaal asuva tagatise olemasolul võimalik laenu saada. Asjakohane tõend ei ole

ka hagejale 80 %-liselt kuuluva OÜ Pirita tee 26 osanike 21.10.2011 koosoleku protokoll, mille kohaselt on hageja otsustanud anda oma tütarühingule 21.10.2011 laenu 20 %-lise laenuintressiga (V kd, tl 173-176). Hageja väide, et Metro Plaza ärihoone oli valminud 2009 alguses ja teenis üüritulu, ei ole usaldusväärselt tõendatud. Hageja on nimetatu tõendamiseks viidanud Metro Plaza veebilehel kajastuvale infole (V kd, tl 39-40), Facio Ehituse OÜ veebilehel kajastuvale infole (V kd, tl 218), 20.01.2009 kasutusloale nr 8893 ja MBH direktorite nõukogu 26.01.2009 koosoleku protokollile (V kd, tl 219, tõlge tl 232), milles M.X teatab ehitustööde lõppemisest. Samas nähtub 20.01.2009 kasutusloalt (V kd, tl 165), et see oli väljastatud elu- ja ärihoone I ehitusjärjekohale. 22.06.2011 kastusloalt (V kd, tl 166) nähtub, et nimetatud kuupäeval kasutusloa väljastamisega oli äri- ja eluhoone 100% -liselt valmis. Focus Kinnisvara 2008 majandusaasta aruande (V kd, tl 41-64) kohaselt olid põhilised ehitustööd lõpetatud ja ärihoone 70 % ulatuses eellepingutega müüdud või üürilepingute alusel välja üüritud, ühingul oli tekkinud müügitulu 11 364 998 kr, millest ärikasum moodustas 10 774 901 kr, samuti renditulu 12 816 824 kr. Focus Kinnisvara 2009 majandusaasta aruande (V kd, tl 65-89) kohaselt lõpetati majandusaastal Metro Plaza büroohoone ehitustööd. Samuti nähtub majandusaasta aruannetetest, et 01.01.2009 seisuga oli Focus Kinnisvara kontod tühjad, ettevõttel oli võlgu tarnijate ees 39,8 milj kr ja pangale tasumata intresse 1 milj kr, ettevõtte tasus 2009 Metro Plaza ehitusega seotud kulusid 54,65 milj kr ja võlg tarnijate ees kahanes 1 milj kroonile. Focus Kinnisvara 2009 majandusaasta aruande kohaselt ei laekunud 11,4 milj kroonisest tekkepõhiselt arvestatud renditulust 2009 jooksul 8,8 miljonit. Renditegevus andis Focus Kinnisvarale 2009 jooksul 2,6 milj kr positiivset rahavoogu. Vaidlust ei ole selles, et laenust kasutati 1 005 257 eurot Focus Kinnisvarale tasumiseks (V kd, tl 90-137). Vaidlust ei ole selles, et enne laenulepingu sõlmimist tegi kostja hagejale kaks makset summas 400 000 eurot ja 27.02.2009 3 milj kr ehk 192 061 eurot. Laenulimiidilepingu alusel maksti ära 27.02.2009 antud laen ja tagastati 2008 novebmris antud laen 400 000 eurot. Varasemate laenude kustutamine vaidlusaluse laenulepingu alusel saadud summadest ei muuda laenulepingut kehtetuks. MBH ja Metro Frontier Ltd vahelise investeerimise haldamise lepingu (V kd, tl 177-204, tõlge tl 205-210) p-ga 12 loeb kohus tõendatuks, et leping nägi ette huvide konflikti tekkimise ja seadis investeerimisnõustajale tingimuseks, et MBH grupp ei tohi lepingu täitmise tulemusel sattuda kehvemasse olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui ta oleks teostanud tehingu võrdsete osapoolte tingimustel kolmanda osapoolega. Hageja kui üks MBH kontserni liige ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et Metro Frontier esindaja X.X rikkus nimetatud kohustust. Hageja poolt esitatud ekspertarvamuses Man’i saare õiguse kohta (VI kd, tl 74-87, tõlge 90-104) leiab ekspert, et Man’i saare tavaõiguse kohaselt lahendataks vaidlust sarnaselt TsÜS § 131 sätestatuga (arvamuse p 42). Ringkonnakohus jätab tähelepanuta advokaadi poolt esitaud kaasuse juriidilise analüüsi ja järeldused, kuivõrd nimetatu on kohtu pädevuses. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et hagejal ei olnud alust tehingu tühistamiseks kostjaga TsÜS § 131 lg 1 alusel, ei analüüsi kohus täiendavalt, kas hageja on kaotanud selle õiguse TsÜS § 131 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. IV Maakohtu otsus kuulub muutmisele ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.