Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused ITM Inkasso OÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse DP ́i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt 24.04.2009 sõlmis kostja PGOÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 319,56 euro saamiseks (laenuperiood 15 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus PGOÜ internetikeskkonnas XXX ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. 24.04.2009 rahuldas PGOÜ laenutaotluse ning laenusumma 5 000 krooni ehk 319,56 eurot kanti kostjale üle. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 08.09.2009. Laenu saamiseks pidi kostja tegema internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenutaotluse, logides sisse oma kasutaja ID nr XXX. Kostja ei tagastanud 24.04.2009 võetud laenu koos intressidega ettenähtud tähtajaks. Kostja kasutas laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks laenulepingu punktis 9.1. sätestatud õigust laenu tähtaja pikendamiseks. Laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamisel omandab laenusaaja õiguse tagastada laenusumma laenuandjale pikendatud tähtaja jooksul. Laenu tagastamise tähtaja pikendamine teostatakse laenuandja kodulehel laenu pikendamine menüüs. Kostja on taotlenud laenu tagastamise tähtaja pikendamist 5 korral ja on tasunud laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasu, tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p. 9.2. Laenu tagastamise tähtaja pikendamise tulemusena pidi kostja saadud laenu 5 000 krooni ja intressid 700 krooni, kokku 5 700 krooni ehk 364,30 euro tagastama hiljemalt 11.10.2009. Edaspidi ei ole kostja pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist taotlenud laenu tagastamise pikendamist ega tasunud laenu koos intressidega nõuetekohaselt täies ulatuses. Samuti ei ole kostja reageerinud PGOÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ PG laenulepingu üles ja loovutas OÜ PG laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Seega juba laenulepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laenuandjal on õigus loovutada kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused hagejale. Kostja on teadlik, et hagejale on antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Loovutatud võlgnevuse likvideerimise osas leidis ITM Inkasso kohtuvälise lahenduse kostjaga. Uuele võlausaldajale OÜ-le ITM Inkasso tunnistas kostja võlgnevust summas 11 000 krooni ehk 703,08 eurot ning 29.12.2009 sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu võla tasumise kokkulepe nr XXX. Leping nr XXX kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (19 kuud – 10.01.2010-10.07.2011) 900 krooni ehk 57,52 eurot 18 kuu jooksul, va viimane 19. osamakse 10.07.2011 summas 500 krooni ehk 31,95 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 1 089,31 euro, sh põhivõlg 703,08 eurot, intressid 364,23 eurot ja graafiku sõlmise tasu 22 eurot. Kõnealusest lepingust nr XXX tulenevalt on pooled leppinud kokku, et juhul kui kostja ei täida käesolevat lepingut maksegraafiku alusel on hagejal õigus kogu võlgnevuse summa sisse nõuda ning õigus nõuda viiviseid kogu võlgnevuse summalt. Tulenevalt kõnealusest maksegraafikust nõuab hageja viiviseid kooskõlas VÕS-is sätestatuga. Võla tasumise kokkuleppega nr XXX aktsepteerimise e nõustumise väljendamiseks pidi kostja tasuma

hagejale kokkuleppe sõlmimistasu 350 krooni ehk 22 eurot. Graafiku sõlmimise tasu maksmisega kinnitab kostja graafikuga nõustumist. Kostja on kinnitanud nimetatud kokkuleppega nõustumist oma allkirjaga. Samuti on kostja aktsepteerinud maksegraafikuga nõustumist osamaksete tasumisega. Kostja on tasunud lepingu MG- XXX alusel kokku 644,37 eurot ja on tasumisel viidanud kõnelusele lepingule. Seega on kostja aktsepteerinud maksegraafikuga nõustumist selle allkirjastamisega ja osamaksete tasumisega. Seega on leping MG- XXX jõustunud ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja ennast kokkuleppega seotuks (nõusolek on väljendatud teos – kostja on kinnitanud maksegraafikuga nõustumist oma allkirjaga ja osamaksete tasumisega). Võla tasumise kokkuleppe Leping MG- XXX alusel on kostja jätnud edaspidi põhjendamatult osamaksed tasumata. Kostjaga oli sõlmitud talle jõukohane leping tasumisega maksegraafiku alusel iga kuu 57,52 euro, va viimane osamakse. Võla tasumise kokkuleppe kohaselt on kostja teadlik, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu ülejäänud võlgnevus, kuid vaatamata eeltoodule on kostja jätnud kõik osamaksed tasumata ja viivitab oma kohustuste täitmisega tänaseni. Hageja palub kohtul rahuldada hagiavaldus täies ulatuses; mõista kostjalt välja hageja kasuks maksegraafiku alusel põhivõlgnevus 357,93 eurot, intressid 204,97 eurot ja seisuga 07.09.2012 sissenõutavaks muutunud viivised 50,96 eurot põhinõudelt (357,93 euro) ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 08.09.2012 0,02 % päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtukulud. 07.12.2012 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et kostja on viimati tasunud 76,69 eurot 08.04.20111. Asjaolu, et kostja tegi viimase makse tema andmetel ja ka hageja andmetel, ei tähenda, et kostjal on nimetatud kuupäeva seisuga (08.04.2011) võlgnevus likvideeritud. Hageja on kostjale pidevalt saatnud e-mailiga meeldetuletusi alates 02.09.2010 ja ka pärast 08.04.2011 osamakse tasumist. Hageja on seisukohal, et OÜ ITM Inkasso esindaja allkirja puudumine lepingul XXX ei oma antud juhtumil mingit tähtsust. Hageja ega kostja ise ei ole nimetatud lepingut vaidlustanud. Leping XXX näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millise alusel on kostja tunnistanud sellel märgitud suuruses kohustuse olemasolu ja on kinnitanud sellega nõustumist oma allkirjaga ning osamaksete tasumise aktsepteerimisega, sh on tasutud graafiku sõlmimise tasu ja kostja ei ole seda vaidlustanud. Leping XXX näol on tegemist võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepinguga, millega on kostja andnud lubaduse kohustus täita. Kostja on lepingut XXX aktsepteerinud allkirjaga, osamaksete tasumisega ja on tasumistel viidanud lepingule XXX. Kostja on tasunud lepingu XXX alusel kokku 586,85 eurot (mitte 644,37 euro nagu märgib hageja hagiavalduses ekslikult). Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus võla tasumise kokkuleppe lepingu MG- XXX alusel on kogusummas 562,90 eurot, sh põhivõlg 357,93 eurot ja intressid 204,97 eurot. Hageja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tal puudub lepingu XXX alusel võlgnevus hageja ees. Kostja vastuväited ja nende põhjendused 2012. aasta maikuus tuli kostja e-mailile kiri, et kostja on võlgu ITM Inkassole. Kostja helistamise ja kirja teel arupärimisele ei osanud hageja selgitust anda, mis summa ja võlgnevusega tegu on. Kostja teadis ise, et võlgnevus on likvideeritud viimase maksega 76,69 eurot (08.04.2011), telefoni vestlusel ITM Inkasso esindajaga, peale seda pole ITM Inkasso kuni tänavu (2012) maikuuni kostjaga ühendust võtnud. Peale tulutut mailide vahetamist leppis kostja juunis 2012 kokkusaamise kokku ITM Inkasso esindaja MH'ga. Kokkusaamisel ei suutnud nad leida kokkulepet ja esitada makstud ning maksmata summasid. MH lubas järgmisel tööpäeval kogu informatsiooni saata kostja e-maili aadressile. Kuna seda aga ei tehtud, helistas kostja veel korra MH ́le ning peale vestlust esitas ka vastuväite antud nõude

osas, kuna ITM Inkasso ei suutnud ära põhjendada võlasumma teket. Kokkuleppel (XXX) puudub ITM Inkasso esindaja allkiri, mis veel tekitas küsimärgi, kuidas sai 2 kuuga 5 700 kroonist kokkuleppeline 11 000 krooni (29.12.2009) ja mida tähendab kogu võlgnevuse summa 16 700 krooni. Väljavõtte alusel on kostja ITM Inkassole tasunud juba 586,85 eurot (9 182,21 krooni). Kostja leiab, et võlgnevus 5 700 krooni on tasutud ja palub kokkulepe (XXX) ning muud nõuded kohtu poolt tühistada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagis toodud asjaoludest ja õiguslikest põhjendustest lähtudes on hageja nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et PGOÜ ja kostja sõlmisid 24.04.2007 internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenulepingu, mille kohaselt PGOÜ laenas kostjale kohese väljamaksmisega kostja pangakontole 15 kalendripäevaks 319,56 eurot ja kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 08.09.2009. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on vaadeldav krediidilepinguna. Kostja on taotlenud laenu tagastamise tähtaja pikendamist viiel korral. Laenu tagastamise tähtaja pikendamise tulemusena pidi kostja saadud laenu 5 000 krooni ja intressid 700 krooni, kokku 5 700 krooni (364,30 eurot) tagastama hiljemalt 11.10.2009. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ PGlaenulepingu üles ja loovutas OÜ PGlaenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 29.12.2009 sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu võla tasumise kokkulepe nr XXX. Leping nr XXX kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (19 kuud – 10.01.2010-10.07.2011) 900 krooni ehk 57,52 eurot 18 kuu jooksul, va viimane 19. osamakse 10.07.2011 summas 500 krooni ehk 31,95 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 1 089,31 euro, sh põhivõlg 703,08 eurot, intressid 364,23 eurot ja graafiku sõlmise tasu 22 eurot. 08.04.2011 tasus kostja 76,69 eurot. VÕS § 396 lg 2 võivad mis tahes võlasuhte- mille sisuks on rahasumma või asendatava asja või muu eseme üleandmine- pooled leppida kokku, et vastava kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna. Reeglina tekib kokkuleppe tulemusena senise võlakohustuse (põhikohustus) kõrvale uus võlakohustus (uus kohustus), mille sisuks on teatava rahalise kohustuse täitmine kokkulepitud tähtaja jooksul, kusjuures kohustuselt võidakse arvestada intressi. Võlakohustuse ümberkujundamise kokkulepe omab sisuliselt võlatunnistuse tähendust- kokkuleppe tulemusena tekib uus kohustus, mille täitmist saab

võlausaldaja nõuda ning mille osas on tõendamiskoormus ümber pööratud, st kohustatud isik peab vaidluse korral tõendama, et kohustust tegelikkusest ei eksisteeri. Sellise olukorra kohta on Riigikohus kohtuasjas 3-2-1-69-06 selgitanud, et peale VÕS §-s 30 sätestatu on võimalik ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kohus leiab, et 29.12.2009 kokkulepe kostja võlgnevuse osas ei ole käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 kohaselt, kuid tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. VÕS §s 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada. Kostja kirjutas võlatunnistusele alla, millega tunnistas kohustuse olemasolu hageja ees. Seega on käesoleval juhul nõue, mille alusel kostja on andnud võlatunnistuse ja seega kinnitanud kohustuse täitmist, selge. Kohus märgib täiendavalt, et tehingu tühistamise õigus on tehingupoolel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-137-07 leidnud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-96-11 jõudnud seisukohale, et laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditega kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaolu, et võlatunnistusel oli ainult kostja allkiri, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna VÕS § 30 lg-st 2 tulenev tingimus on täidetud ja võlatunnistus on kirjalikult vormistanud. Lisaks on kostja oma kohustuse olemasolu ka allkirjaga kinnitanud. Kostja on seisukohal, et tema on hagejale võlgnevuse tasunud, millest tulenevalt palus kostja kokkuleppe XXX ning muud nõuded kohtu poolt tühistada. Hageja selgitas, et hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud võlgnevus võla tasumise kokkuleppe lepingu XXX alusel kogusummas 562,90 eurot, sh põhivõlg 357,93 eurot (maksegraafiku alusel 10 kuu põhiosa) ja intressid 204,97 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 357,93 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhinõudelt arvestatud käsitluskulude (intressi) ja viiviste osas põhjendatud ja seaduslik. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, käesoleval juhul 728 päeva eest (11.09.2010 – 07.09.2012). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võla tasumise kokkuleppe lepingu XXX kohaselt arvestas hageja viiviseid alates 11.09.2010 tasumata põhisummalt 357,93 eurolt 0,02 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Seisuga 07.09.2012 oli viivise suuruseks 50,96 eurot. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seisuga 07.09.2012 oli intressi suuruseks 204,97 eurot. Kohus on seisukohal, et viivise- ja intressinõue on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb hageja nõudel kostjalt välja mõista alates 08.09.2012 kuni põhinõude (357,93 eurot) täieliku tasumiseni viivis 0,02 % päevas. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.