Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. Viru Maakohtule saabus 20.11.2012 BIGBANK AS-ilt hagiavaldus K L ja Merike Põdra vastu solidaarselt võlgnevuse, kokku summas 7261.79 euro ja lisanduva viivise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. 28.11.2012 loobus hageja hagi tagamise taotlusest.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja K L sõlmisid 17.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0707022/95kt (edaspidi leping), mille põhitingimuste kohaselt andis hageja krediidisaajale üle 4128,71 eurot. Krediidisaaja oli kohustatud maksma intressi 24,97% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Leping vastas krediidisaaja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas krediidisaajale lepingu allkirjastamisel krediidisaaja poolt lepingust tulenevate rahaliste maksekohustuste rikkumise tagajärgi. Krediidisaaja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest riskidest oma allkirjaga laenulepingul. 17.07.2007 sõlmisid hageja ja M P (edaspidi käendaja) käenduslepingu. Lepingu alusel oli krediidisaaja kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 13.08.2007, millist kohustust krediidisaaja korduvalt rikkus. Käenduslepingu alusel oli käendaja kohustatud kohustuse rikkumise korral vastutama krediidisaajaga solidaarselt, st krediidisaaja poolt maksete viivitusse sattumise korral oli käendaja kohustatud lepingujärgsed maksed hagejale ise tasuma. Hoolimata sellekohastest meeldetuletustest makseid nõuetekohaselt ei tasutud. Alates jaanuarist 2010 on kostjad rikkunud lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise

osas. Hageja on seisukohal, et nimetatud rikkumine on olnud teadlik ja pahatahtlik. Hageja hoiatas 29.07.2010, 25.11.2011, 21.12.2011, 26.01.2012, 22.02.2012 ja 22.03.2012 saadetud teatistes kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks koostöö jätkumist ning lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel. 12.04.2012 ütles hageja krediidisaajale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 6 717,17 euro tasumist, millest 3 651,82 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 2 753,08 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 31,95 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu, 59,56 eurot viivis ja 188,81 eurot eelnevalt tekkinud võla sissenõudega seotud kulu. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole tasutud ühtegi makset. Üldtingimuste p 9.3. sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Kostjad on jätnud hagejale tasumata kokku 185,31 eurot kostjatele 26.11.2010 ja 25.10.2011 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade 25.11.2011, 21.12.2011, 26.01.2012, 22.02.2012 ja 22.03.2012 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 12.04.2012 põhivõlgnikule saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ning käendajale saadetud nõudekirja eest. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks alustas hageja inkassomenetluse, millega kaasnesid kulud summas 89,75 eurot; kostjad on sellest tasunud 35,13 eurot. Üldtingimuste p-de 9.3 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 220,76 eurot. Lepingu ülesütlemisel 12.04.2012 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 59,56 eurot. Hageja arvestab viivist krediidisumma tagastamisega viivitamiselt, määraga 24,97% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seisuga 19.11.2012 tuleb lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 604,18 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 20.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,97% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0707022/95kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendaja ei täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale krediidisaaja poolse lepingu rikkumise korral võlgnetavad summad. Haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, mistõttu tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii krediidisaajalt kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 ja 407 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – tarbijakrediidileping, maksegraafik, meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemishoiatus, lepingu ülesütlemisavaldus, hageja hinnakiri, viiviste arvestus, õigusabikulusid tõendavad arved ja maksekorraldused, hageja esindaja volikiri, hageja esindaja haridust tõendav dokument.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjatele saatnud hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressidel. Kostja M P sai hagimaterjalid isiklikult kätte 04.12.2012 ning kostja Kustav Laanemaa sai hagimaterjalid elukaaslase vahendusel kätte 04.12.2012. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjaid esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kohtu määratud tähtpäevaks kostjad vastust ei ole esitanud. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostjate poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. 10.05.2013 kinnitas hageja kohtule, et kostjad ei ole hagiavalduses märgitud võlgnevust tasuma asunud, samuti ei ole kostjad hagejaga ühendust võtnud. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisava põhjalikkusega kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käen4

duslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt kokku summas 7261,79 eurot, sellest tagastamata krediidisumma 3651,82 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2753,08 eurot, 220,76 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 31,95 eurot lepingu sõlmimise tasu ning 604,18 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.11.2012 määras 24,97% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta seega täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot (maksekorraldus nr 16916, 16.11.2012), ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 616, 25.07.2012). Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 520,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 18.juunil 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.