2-12-5422
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.mai 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-5422
Tsiviilasi
Danske Bank A/S hagi ÜT vastu 255,15 euro nõudes
Tsiviilasja hind
255,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 12-2 Kopenhagen Sjælland DK-1092 Taani Kuningriik) Hageja lepinguline esindaja Eveli Kaunispaik (Lindorff Eesti AS, e-post [email protected]) kostja: ÜT(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kohtuistung 07.05.2013.a
Danske Bank A/S esitas 07.02.2012.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse ÜT võlgnevuse saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Danske Bank A/S esitas 07.11.2012 hagi ÜT vastu 255,15 euro saamiseks tulenevalt poolte vahel 19.10.2005.a sõlmitud Freestyle limiidilepingust. Lepingu kohasel võimaldati kostja kasutada krediiti 15000 krooni intressiga 19%. Hageja nõue koosneb põhivõlast 191,24 eurot ja leppetrahvi nõudest 63,91 eurot. ÜT vaidles hagile vastu. Vastuväite kohaselt, arvestades, et igakuine makse oli 450 krooni, tasus ÜT3 aasta ja 10 kuuga pangale 20700 krooni. 2006.a tasus kostja 5400 krooni, 2007.a tasus 5400 krooni, 2008.a tasus 5400 krooni ja 2009.a 4500 krooni. Kokku on ÜT pangale tasunud 22313,28 krooni. Eelviimase kande tegi ta 25.09.2009.a summas 613,28 krooni seoses sellega, et klienditeeninduses summa selliselt arvutati ja paluti tasuda. Samas öeldi, et tasuda jääb veel 7000 krooni, mille kostja tasuski 13.12.2009.a. Kostjale teadaolevalt on tal pangale kõik makstud. Kohtuistung Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Ta teatas kohtule, et tulenevalt tervislikest põhjustest ei saa kohtuistungil osaleda ja palub asi temata ära arutada. Hageja esindaja kohtuistungil selgitas võlgnevuse kujunemise käiku. Kostja lepinguline võlgnevus oli lepingu lõppemise ajal oktoobris 2009.a -3226,9 krooni. Kostja oleks oma võlgnevust näinud, kui oleks seda vaadanud internetipangas. Lepingu lõppemise ajaks pidi kostja tagastama kogu summa, kuid võlg jäi üles. Võlgnevus on kujunenud nii tasumata põhiosast kui ka tasumata intressist. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 p 1 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, võib kohus muuhulgas ka lahendada asja sisuliselt. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevas asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud; Kohus lahendab tsiviilasja sisuliselt. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Danske Bank A/S ja ÜT vahel 19.10.2005 sõlmitud Freestyle limiidilepingust tuleneb pooltevaheline võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltevahelise lepingu kohaselt pidi ÜT limiidisumma 15000 krooni täies ulatuses tagastama 19.10.2009.a, igakuise makse tegemise päev oli 3.kuupäev ning alates 01.01.2006.a kohaldatav intress 19% (selle kuupäevani intressi ei rakendatud). ÜT kontoväljavõttest nähtuvalt oli tema võlgnevus panga ees peale lepingu lõppemist 02.11.2009.a seisuga 3346,21 krooni. Kostja oleks oma kontojääki vaadates näinud võlgnevuse suurust. Asjakohane ei ole siinjuures kostja väide, et ta laenas pangalt 15000 krooni, tagasi maksis 22313,28 krooni ning seega peaks võlg olema tasutud. Tulenevalt intressist 19% ja tulenevalt maksepäevadega hilinemisest ei tagastanud kostja lepingu lõppemise päevaks kogu summat koos intressiga. Võlgnevuse summa on kujunenud nii tähtpäevaks tasumata põhiosast kui ka intressist. Kohtul ei ole põhjust kahelda panga poolt esitatud ÜT kontoväljavõtetes. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste p 3.2
kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi laenusaaja poolsete kohustuste rikkumise tõttu 1000 krooni s.o 63,91 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada koguulatuses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.