2-12-7480
Kohus Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, nõue Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Maris Kuur 13.05.2013 Kentmanni kohtumaja Tallinn 2-12-7480 Danske Bank A/S avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramine Hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228, aadress Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik) Hageja esindaja: Marie Tsine - OÜ Julianuse Õigusbüroo; epost: [email protected]) Kostja I: Osaühing GHK(äriregistrist kustutatud) Kostja II: SS (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Resolutsioon
2-12-7480 Tsiviilasjas nr 2-12-7480 28.06.2012 tehtud kohtuotsusega Harju Maakohus rahuldas Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi OÜ GHK ja SS vastu. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt OÜ GHK ja SS’i kanda. 27.07.2012 esitasid kostjad apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 28.06.2012 otsusele. Käesolevas tsiviilasjas jättis Ringkonnakohus 31.12.2012 otsusega muutmata Harju Maakohtu 28.06.2012 otsuse, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades kostjate Osaühingu GHK ja SS kanda. Kohtuotsus jõustus 26.03.2013. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 04.02.2013 esitas hageja esindaja Harju Maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks (avalduse) tsiviilasjas nr 2-12-7480. Avalduses sisaldub menetluskulude nimekiri: Danske Bank A/S Eesti Filiaal kantud menetluskulud hagimenetluses OÜ GHKja SS vastu:
kostja 2. vastusega tutvumine ja sellele hageja 23.03.12a. vastuse koostamine, täiendava tõendi kogumine;
- kostja 3. vastusega tutvumine ja hageja 12.04.12a. vastuse koostamine, täiendavate tõendite kogumine;
- 19.04.2012a. kohtuistungil osalemine;
- hageja 24.04.2012a. täiendavate tõendite esitamine tulenevalt kostja taotlusest;
- hageja 06.04.2012a. lõplikud seisukohad ja täiendavad tõendid;
- 05.06.2012a. kohtuistungil osalemine.
Avaldaja kinnitab, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada. Avaldusele on lisatud Julianus Inkasso OÜ arved. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kokku summas 1 183,06 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Arve nr 1231691 Arve nr 1842536
2-12-7480 Äriregistri andmete kohaselt on kostja I Osaühing GHK äriregistrist kustutatud 26.10.2012.a. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on kostjale II elektrooniliselt edastatud 16.04.2013, vastuväite esitamise tähtaeg oli 26.04.2013. Kostja II esitas 17.04.2013 vastuväite hageja avaldusele. Kostja II vastuväide: Menetluskulud ületavad piirmäärasid ning hageja ei ole põhjendanud miks ta nõuab ka käibemaksu hüvitamist. Samas jääb kostjale selgusetuks, miks on palgatud esindaja ja hageja ei ole ise kohtusse hagi esitanud. Kostjat ei ole täiendavate lisakulude lisandumisest hoiatatud. Kohtunikuabi seisukoht Kohtunikuabi märgib, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus ainult menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. Tsiviilasjas 2-12-7480 28.06.2012 tehtud kohtuotsusega Harju Maakohus jättis menetluskulud kohus solidaarselt OÜ GHK ja SS’i kanda. Ringkonnakohus jättis 31.12.2012 otsusega muutmata Harju Maakohtu 28.06.2012 otsuse ja apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades kostjate Osaühingu GHK ja SS kanda. Kohtuotsus jõustus 26.03.2013. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 04.02.2013 esitas hageja kindlaksmääramiseks.
lepinguline esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude
TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 sätestatule kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja poolt kantud õigusabikulud on 703,73 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja 2-12-7480 hind oli 2 646,30 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 kohaselt tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 3 200 euro suuruse tsiviilasja hinna korral võib olla maksimaalselt 1 600 eurot. Hageja õigusabikulude suurus
2-12-7480 ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära. Kohtunikuabi, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut ja hinnates hageja lepingulise esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning esindamise tulemuslikkust, leiab, et hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja ajakulu on põhjendatud ja vajalik ning seetõttu tekkinud kulu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hageja on näidanud tsiviilasjas nr 2-12-7480 tasutud riigilõivu summaks 479,33 eurot. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuva maksedokumendiga. Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Äriregistri andmete kohaselt on kostja I Osaühing GHK äriregistrist kustutatud 26.10.2012.a. TsMS § 428 lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja pooleks olev juriidiline isik kostja I Osaühing GHK on lõppenud õigusjärgluseta, lõpetab kohus menetluse kostja I osas otsust tegemata. Ülaltoodust lähtudes kuulub kostjalt II hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 1 183,06 eurot (s.o riigilõiv 479,33 eurot, õigusabikulu summas 703,73 eurot ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013 oli 0,75%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012, Intressimäära avaldamise teated). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 139, § 144, § 174 – 178, § 466, § 661, VÕS § 113. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Kuur
2-12-7480 kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.