28. juuni 2012 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-7480 Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi OÜ GK ja SS vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
2 646,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S (reg nr 61126228, Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik) seaduslik esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I OÜ GK(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II SS(isikukood XXX, elukoht XXX) 05.06.2012
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ GK ja SS’ilt solidaarselt võlgnevus 2 493,29 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend kolm eurot ja 29 senti) eurot, intress 47,81 (nelikümmend seitse eurot ja 81 senti) eurot ja viivis 1 585,73 (üks tuhat viissada kaheksakümmend viis eurot ja 73 senti) eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks.
Välja mõista OÜ GK ja SS’ilt solidaarselt viivis 0,3% päevas s.o 7,94 (seitse eurot ja 94 senti) eurot päevas võlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ GK ja SS’ilt solidaarselt menetluskulud 100% ulatuses Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
2-12-7480 avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.14.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli liisinguese sõiduauto BMW 320d 2.0 maksumusega 181 000 krooni (tl 12-18).
2.14.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr KÄ-XXX-1, millega kostja II võttis endale täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest maksimumsummas 211 770 krooni (tl 19). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub pärast korduvaid täpsustusi kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 493,29 eurot, intressi 47,81 eurot ja viivised 1585,73 eurot. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1 ja 2, § 162, § 361, § 367 lg 1-4, § 397 lg 1.
4.Kostja I kohustus liisingueseme kasutamise eest maksma tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.03.2012 vastavalt maksegraafikule (tl 18, 26). Samuti kohustus kostja I tasuma vara kindlustamiseks hageja poolt sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid (tl 99-85). Kostja I ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja jättis tasumata alates august 2010 rendimaksed maksegraafikus kokkulepitud tähtajal, mistõttu ütles hageja lepingu üles 22.10.2007 (tl 20).
5.Hageja edastas kostjale I 22.10.2010 vara tagastamise nõude (tl 20). Kuna kostja I ei tagastanud vara viivitamatult, oli hageja sunnitud vara tagastamiseks kasutama OÜ R meeldetuletus- ja vara tagastusteenust, kes taastas vara valduse 18.02.2011 (tl 72-74). OÜ R esitas hagejale arve summas 254,67 eurot (käibemaksuta) sh arve OÜ R summas 62,92 eurot pukseerimise eest (tl 34-35), arve esitasid OÜ AAsummas 33,33 eurot transpordi eest (tl 36) ja M OÜ summas 403,81 eurot müügi, vahendustasu, puksiirteenuse, defekteerimise ja teenustasu eest (tl 37), millisest arvest hageja palub välja mõista 339,90 eurot ja loobub teenustasu nõudest summas 63,91 eurot. Hageja on arved tasunud (tl 86-88).
6.Peale lepingu lõpetamist oli vara maksumus 3 598,87 eurot (tl 26). Vastavalt sõiduki müüki suunamise aktile hinnati vara väärtuseks 1 600 eurot käibemaksuga ehk 1 333,33 eurot käibemaksuta (tl 27), millisest hinnast hageja teavitas kostjaid 11.04.2011 teatisega (tl 28-29). Vara realiseeriti hinnaga 2 666,67 euroga käibemaksuta ehk 3 200 eurot käibemaksuga (tl 30), seega vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist on 932,20 eurot. Samuti on kostjal I tasumata kuumaksed summa 339,75 eurot ja kindlustusmaksed vara valduse taastamiseni 593,44 eurot + intress 15,34 eurot (tl 31-33).
7.04.07.2011 edastas hageja kostjatele nõude (tl 21-22, 105) lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahaliste kohustuse tasumiseks põhisummas 2 646,30 eurot, intress 32,47 eurot ja viivis 1 683,05 eurot. Kostjad kohustusi täitnud ei ole.
8.Hageja on arvestanud kostjale viivist lõpliku seisuga 212 päeva eest summas 1 585,73 eurot.
9.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et hageja ei pea vajalikuks esitada kõiki liisingumaksete arveid, kuna nimetatud arved on tasutud ja nende osas hagejal kostjate vastu pretensioone ei ole. Hageja märgib, et liisingumakseid tasus kuni aprillini 2009 OÜ M ja alates mai 2009 tasus isik HA.
2-12-7480
10.Hageja selgitab, et kostja I ei tagastanud sõiduautot ise ja viivitamatult nagu vara tagastamise teatisel hageja oli õigustatud kohustama. Hageja leidis sõiduauto kolmanda isiku ütluste peale, peale mida hageja volitatud koostööpartner OÜ R , kes osutab hagejale vara tagastusteenust, pukseeris selle hageja volitatud esindaja AAOÜ müügiplatsile. Vara vastuvõtmisel jäädvustati sõiduautost pildid (tl 61-66).
11.Hageja selgitab, et tulenevalt hagi aluseks oleva lepingu üldtingimuste punktile 10.1.3 on hagejal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt ning etteteatamiseta, kui liisinguvõtja jätab maksetähtpäeval tasumata või ei tasu täielikult ja kohaselt rendi- või muud lepingust tulenevat makset ning ei suuda võlgnevust kustutada 14 päeva jooksul. Seega ei ole hageja kohustatud kostjatele lepingu lõpetamisest ette teatama. Hageja aga esitas 29.09.2010 kostjale I lepingu lõpetamise hoiatuse (tl 75). Leping on üles öeldud põhjusel, et kostja I ei tasunud igakuiseid liisingumakseid, intressi ja kindlustusmakseid.
12.Hagiavalduse lisana esitatud OÜ FA arve ei ole eraldi muu kulu nõude aluseks, vaid nimetatud tõendiga soovib hageja selgitada, et OÜ FA teostas alltöövõtu korras hageja volitatud esindajale OÜ R lepingu aluseks oleva sõiduki pukseerimist. FA esitas nimetatud teenuse eest OÜ R sellekohase arve, mille eest OÜ R esitas arve hagejale. OÜ FA arve summa 62,92 eurot sisaldub OÜ R arvel transporditeenus 62,92 eurot.
13.Hageja ei nõustu kostjate väidetega, et sõidukile ei olnud sõlmitud kaskokindlustust. Kaskokindlustuse poliisiga (tl 125-126, 132) on tõendatud, et varale oli sõlmitud kaskokindlustus hageja poolt, kuna kostja I seda ise ei teinud. Hageja ei olnud ega pidanudki olema teadlik liisingueseme kahjujuhtumist, kui kostjad sellest hagejat ei teavitanud, kuna vara oli kostja I valduses. Kostjate vastuväited
14.Kostjad hagi ei tunnista ja leiavad, et hagi on põhjendamata. Kostjad ei ole saanud hagejalt ühtegi teatist võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu puudub kostjatel kohustus hüvitise maksmiseks. Hageja ei ole täitnud käenduslepingust tulenevaid kohustus teavitada eelkõige põhivõlgniku vastu nõude esitamisest ja anda käendajalae võimalus võlgnetava kuumakse tasumiseks. Esitamata on vastuvõtuakt, et liisinguese on kostjale üle antud.
15.Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt oli sõiduauto avariiline ja avarii toimus 04.02.2009 ning sõidukil puudus kaskokindlustus, seega on jätnud hageja täitmata lepingust tuleneva kohustuse sõlmida kaskokindlustus, mistõttu jäävad arusaamatuks ka hageja esitatud kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse lepingud. Sõidukil puudus tulenevalt SIAS teatest 2009 kehtiv vabatahtlik kindlustuse leping (tl 117-118). Seega on ka lepingu ülesütlemine tühine, kuna kostjal puudus tasumise kohustus. Kostja II teatas kohtuistungil, et tema ei tea autost midagi, kuna ei ole seda isiklikult kasutanud. Kohtu põhjendused
16.Tulenevalt TsMS § 408 p 1 lahendab kohus antud asja sisuliselt poolte osavõtuta. Pooled on teadlikud istungi ajast ja kohast, mille kinnituseks on poolte esindajad ja kostja SS 19.04.2012 kohtuistungil andnud allkirjad. Istungi aeg kooskõlastati eelnevalt pooltega. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-12-7480 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 14.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostja I kasutusse sõiduauto BMW 320d 2.0 ning kostja I kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest tasu kuni 15.03.2012 vastavalt maksegraafikule (tl 12-18). Liisinguese anti üle kostjale I 14.03.2007 vara vastuvõtu-üleandmise aktiga (tl 134). Kohus märgib, et kostja I, kes on juriidiline isik otsustab seaduslike esindajate kaudu sõiduki kasutamise andmise kolmandatele isikutele sh füüsilistele isikutele. Kostja I seaduslik esindaja on kostja II .
19.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 14.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr KÄ-XXX-1, millega kostja II võttis endale täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest maksimumsummas 211 770 krooni (tl 19). Seega vastutab kostja II võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt. Kohus soovib rõhutada, et kostja II omab õigusteadmisi, mistõttu on talle käenduslepingust tulenevate õiguslike tagajärgede sisu arusaadav.
20.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste (tl 13-17) punktile 10.1.3 liisinguandjal on õigus käesolev leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta, kui liisinguvõtja jätab maksetähtpäeval tasumata või ei tasu täielikult ja koheselt rendi- või muud lepingust tulenevat makset ning ei suuda võlgnevust kustutada neljateist kalendripäeva jooksul. Hageja on edastanud 29.09.2010 kostjale I hoiatuse lepingu lõpetamise kohta ning kohustus tasuma võlgnevuse hiljemalt 18.10.2010 (tl 75). Hageja on edastanud 22.10.2010 kostjale I vara tagastamise nõude (tl 20), mille kohaselt teatab hageja, et ütleb kapitalirendilepingu nr XXX lepingu punkti 10.1 alusel, kuna liisinguvõtja on korduvalt rikkunud lepingujärgseid maksekohustusi ning ei ole võlgnevust likvideerinud täiendava tähtaja jooksul. Samuti palus hageja tagastada viivitamatult lepingu objektiks olnud vara sõiduauto BMW 320d 2.0, millise palus viia ühele järgmistest müügiplatsidest: AAOÜ müügiplatsile aadressil Läike tee põik 2, Tallinn, M OÜ müügiplatsile aadressile XXX, Tallinn, Saksa Auto Kasutatud Autod müügiplatsile aadressil XXX, Tallinn või TAOÜ müügiplatsile aadressil XXX, Tartu. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et liisinguvõtja on jätnud tasumata arvete nr XXX-XXX alusel rendimaksed, intressi, kindlustusmaksed (tl 31-33), seega kuna liisinguvõtja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust oli hageja õigustatud lepingu üles ütlema. Kostjate väited, et lepingu
2-12-7480 ülesütlemisest ei ole hoiatatud on alusetud, lisaks ei ole hagejal kohustust tulenevalt üldtingimuste punktist 10.1.3 lepingu ülesütlemisest ette teatada. Alusetud on ka kostjate väited, et lepingu ülesütlemine on tühine, kuna hageja ei olnud sõlminud sõidukile kaskokindlustust ajal, mil sõidukiga toimus avarii (tl 119). Kindlustuskohustus oli liisingvõtjal tulenevalt lepingust ja üldtingimuste punktist VIII. Vastavalt üldtingimuste punktile 8.1 liisinguvõtja on kohustatud koheselt, kuid mitte hiljem, kui ühe kalendripäeva jooksul pärast vara oma valdusse saamist sõlmima liisinguandja poolt aktsepteeritavas kindlusaktsiaseltsis liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel vara kindlustuslepingu, kus kindlustusvõtjaks määratakse liisinguvõtja ning soodustatud isikuks ehk hüvitise saajaks liisinguandja. Kõik kindlustusega seotud kulud kannab liisinguvõtja. Vara peab olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on lepingu alusel liisinguvõtja valduses. Punkti 8.3 alusel, juhul, kui liisinguvõtja ei esita liisinguandjale kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul arvates vara oma valdusse saamise päevast, loetakse, et liisinguandjal on õigus ja liisinguvõtjapoolne volitus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Seega oli kostja I kohustus sõlmida kindlustuslepingud, mitte hageja kohustus. Kuna aga kostja I ei sõlminud kindlustuslepinguid, siis sõlmis hageja BTA K liikluskindlustuslepingu perioodiks 19.03.2008-18.03.2009 (tl 132) ja perioodiks 19.03.201018.03.2011 (tl 79-80, 125-126), ning kaskokindlustuse QBE I (Europe) L Eesti filiaaliga perioodiks 21.03.2008-20.03.2009 (tl 133) ja perioodiks 21.03.2010-20.03.2011 (tl 81-85). Seega on hageja täitnud kõik enda poolt tulenevad kohustused, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemine tühine.
21.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi üles 22.10.2010 (tl 20). Seega oli kuni selle ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda kapitalirendilepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hageja poolt esitatud arved nr XXX-XXX (tl 31-33) tasunud, seega liisinguvõtjal jäi kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata vastavalt hageja nõudele seisuga 22.10.2010 rendimaksed kokku 339,78 eurot ning intress summas 32,47 eurot. Seega oli liisinguvõtja kohustatud kapitalirendilepingu alusel vastavalt VÕS § 361 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 tasuma hagejale rendimaksed 339,75 eurot ning intress summas 32,47 eurot.
22.Lisaks kohustus liisinguvõtja vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 8.1 koheselt, kuid mitte hiljem, kui ühe kalendripäeva jooksul pärast vara oma valdusse saamist sõlmima liisinguandja poolt aktsepteeritavas kindlusaktsiaseltsis liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel vara kindlustuslepingu, kus kindlustusvõtjaks määratakse liisinguvõtja ning soodustatud isikuks ehk hüvitise saajaks liisinguandja. Kõik kindlustusega seotud kulud kannab liisinguvõtja. Vara peab olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on lepingu alusel liisinguvõtja valduses. Tulenevalt üldtingimuste punktist 8.4.1 juhul, kui liisinguvõtjale on koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, on liisinguvõtja kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma liisinguandjale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Arvetest nr XXX-XXX (tl 31-33) nähtub, et liisinguvõtjal jäi lepingu ülesütlemise seisuga tasumata kindlustusmakseid kokku 253,55 eurot + intress 7,35 eurot. Ning kuni vara valduse taastamiseni 18.02.2011 (tl 72-74) on liisinguvõtjal tasumata maksed kokku summas 339,89 eurot + intress 7,99 eurot. Seega kokku on tasumata kindlustusmaksed summas 593,44 eurot + intress 15,34 eurot.
23.Vastavalt VÕS § 367 lg 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vara maksumuse tasumata osa oli lepingu lõppemisel 3 598,87 eurot käibemaksuta (tl 26). Vara valdus taastati 18.02.2011 (tl 72-74). Vara suunati
2-12-7480 müüki hinnaga 1 600 eurot käibemaksuga ehk 1 333,33 eurot käibemaksuta (tl 27), millest teavitati kostjaid 11.04.2011 teatisega (tl 28-29). Vara näol oli tegemist avariilise sõidukiga (tl 38-39, 61-66, 119). Vara realiseeriti hinnaga 3 200 eurot (käibemaksuga) ehk 2 666,67 eurot (käibemaksuta) (tl 30), seega on varasoetusmaksumuse tasumata osa 932,20 eurot. Kohus on seisukohal, et sõiduk on müüdud mõistliku ja turuhinnale vastava hinna eest arvestades sõiduki seisukorda. Seega on tõendatud varasoetusmaksumuse tasumata osa 932,20 eurot, milline kuulub kostjatelt välja mõistmisele.
24.Hageja on esitanud nõude muude kulude 627,90 euro hüvitamiseks. Hageja arvates on liisinguvõtja kohustuseks tasuda hagejale OÜ R arve summas 254,67 eurot käibemaksuta vara tagastusteenuse ja transporditeenuse eest (tl 34-35), AAOÜ arve summas 33,33 eurot käibemaksuta transpordi eest (tl 36), M OÜ arve summas 339,90 eurot käibemaksuta müügi, vahendustasu, puksiiriteenuse, defekteerimise eest (tl 37). Hageja on vastavad arved tasunud (tl 86-88). Vastavalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et tegemist on lisakuludega VÕS § 367 lg 4 mõistes ning kulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjatelt välja mõistmisele.
25.Eeltooduga on tõendatud, et kostjatel on hageja ees kohustus tasuda liisingumakseid 339,75 eurot, intressi liisingumaksetelt 32,47 eurot, kindlustusmakseid 593,44 eurot, intressi kindlustusmaksetelt 15,34 eurot, liisingueseme ostuhinna hüvitamiseks 932,20 eurot ja muud kulud 627,90 eurot, kokku võlgnevus 2 493,29 eurot ja intress 47,81 eurot.
26.Hageja nõuab ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingujärgses viivises 0,3 päevas (tl 12). Lõpliku viivisenõude kohaselt palub hageja viivise välja mõista summas 1 585,73 eurot ning viivise 0,3% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjatelt välja mõistmisele. Menetluskulud
27.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult (100%) solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.