lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-7981/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-7981/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

10. mai 2013.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-7981

Tsiviilasi

OÜ WEhagi OÜ VL ja TV vastu solidaarselt võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

28 599.82 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja OÜ WE(registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja I OÜ VL (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja I seaduslik esindaja juhatuse liige TV Kostja II TV(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt VL ja TV solidaarselt OÜ WE kasuks põhivõlg 2874,33 eurot, leppetrahv 1293,45 eurot, seisuga 19.02.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 1268,30 eurot ja alates 20.02.2013 viivis 0,5% põhinõudest (2874,33 eurot) päevas kuni põhinõude täitmiseni.

TV vastutuse rahaline maksimumsumma on 5604,96 eurot.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.05.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.OÜ WE (hageja) esitas 19.02.2013 maakohtule hagi OÜ VL (kostja I) ja TV (kostja II) vastu solidaarselt põhivõla 2874,33 euro, leppetrahvi 1293,45 euro, kuni 19.02.2013 sissenõutavaks muutunud viivise 1268,30 euro väljamõistmiseks. Lisaks soovib hageja kohustada kostjaid tasuma viivist 0,5% päevas alates 20.02.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni, arvestades, et kostja II kohustuse suurus on käenduslepinguga piiratud 5604,96 euroni. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
2.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja ja kostjad sõlmisid 17.07.2012 võlatunnistuse ja maksegraafiku nr 2012/023M (edaspidi leping), mis sisaldab konstitutiivset võlatunnistust, võlgnevuse ositi tasumise kokkulepet ja käenduslepingut (tl 7-9). • Kostjad on lepingust tuleneva põhikohustuse jätnud täitamata 2874,33 euro ulatuses.

4.Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on kehtivalt üles öeldud ja kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvi.
5.Poolte 17.07.2012 vaheline leping on vaadeldav konstitutiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostjad ei vaidlusta, et lepinguga loodi iseseisev kohustus summas 4311,51 eurot. Sama leping sisaldab ka käenduslepingut. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 järgi käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

6.Kostjad vaidlevad vastu leppetrahvi nõudele. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 3.2 järgi juhul kui võlgnik jätab p 1.1 sätestatud kohustused tähtaegselt täitmata või täidab mittetäielikult maksegraafikust tulenevad kohustused, kohustub ta tasuma võlausaldajale leppetrahvi 30% nõuetekohaselt tasumata summalt. Lepingu ülesültemisel kohustub võlgnik tasuma leppetrahvi kogu p 1 nimetatud nõudelt. Kostjate väitel ei tutvustanud hageja allkirjastatavat dokumenti ning kostja II avastas lepingu p 3.2 tingimuse alles pärast lepingu mitmendat läbilugemist ja hageja esindaja lahkumist. Kohus palus kostjatel eeltoodud väidet täpsustada ja tõendada, et teha kindlaks, kas esinevad asjaolud, mis võivad kostjad leppetrahvi tasumise kohustusest vabastada, nt võimalik lepingu kehtetus (tl 47). Kohus asub seisukohale, et kostjate poolt välja toodud asjaolusid – hageja esindaja agressiivne toon ning jutu viimine kostja I poolt müüdavale kohvile - ei saa pidada küllaldaseks lepingu tühistamiseks. Hagejale ei saa panna riski, et vastaspool lepingutingimustega enne lepingu allkirjastamist ei tutvu. Samuti on hageja tõendanud, et leping oli varasemalt saadetud kostjale II, mis võimaldas kostjal II sellega eelnevalt tutvuda (tl 44-45). Kostja II on lepingu p 5.5 andnud kinnituse, et on lepinguga piisava tähelepanelikkusega tutvunud. Seega lasus vastupidise tõendamiskohustus kostjal II. Kohtu hinnangul on vaidlusalune leping selge ning leppetrahvi tingimus asub lepingu esimesel lehel, mis on poolte poolt allkirjastatud. Seega ei ole usutav, et see tingimus võis jääda kostjale II märkamatuks või et hageja püüdis seda tingimust mingilgi moel varjata. Eelnevast tulenevalt ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis vabastaksid kostjad leppetrahvi tasumise kohustusest. Leping selles osas on kehtiv ning kuulub täitmisele. Leppetrahvi nõude esitas hageja ülesütlemisavalduses (tl 5, lepingu p 3.2.1).
7.Hageja nõuab lepingu p 3.2 alusel leppetrahvi väljamõistmist kogu lepingu p 1 nimetatud nõudelt, so (4311,51 x 30%) 1293,45 eurot. Kostjad ei vaidlusta hageja õigust leping üles öelda ja tunnistavad, et täitsid lepingut mittenõuetekohaselt (kostjate vastuse p 4.3, tl 31). Seega on vaidlustamata asjaoludel lepingu ülesütlemise materiaalne eeldus täidetud. Kostjad väidavad, et ülesütlemise formaalne eeldus on täitmata, sest ei ole saanud hagejalt ülesütlemisavaldust (tl 5). VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingu p 4.4 kohaselt loetakse lepingu ülesütlemisteade kättesaaduks selle saatmisega poole lepingus avaldatud posti või e-posti aadressile sõltumata sellest, kas kättesaamist kinnitatakse. Lepingus on postiaadressiks Linnuse 6-4, Kuusalu, Harjumaa. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemise formaalne eeldus täidetud. Hageja on eeltoodud asjaolu tõendanud Aktsiaseltsi Eesti Post kirjakeskuse väljavõttega, millest nähtub, et

ülesütlemisavaldus on kostja I ja tema seadusliku esindaja aadressil kätte toimetatud 08.01.2013 kell 14.39. Kostjate väide, et kostja II oli samal ajal tööl ja ei saanud kirja vastu võtta, ei välista kohtu hinnangul formaalse eelduse täitmist. Seega on leping kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus lepingu p 3.2 järgi nõuda leppetrahvi 1293,45 eurot.

8.Kostjad ei ole vaidlustanud, et võlgnevad hagejale põhinõudena 2874,33 eurot. Kohus on otsuse p 7 tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 1293,45 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Lepingu p 3.1 on pooled kokku leppinud viivisemääras, mis on 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 19.02.2013 summas 1268,30 eurot (tl 6). Kostjad ei ole eeltoodud arvutusele vastu vaielnud. Alates 20.02.2013 tuleb välja mõista viivis kuni põhikohustuse 2874,33 euro täitmiseni TsMS § 367 alusel. Eeltoodud nõuded kuuluvad rahuldamisele ja kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kostja II vastutus tuleneb VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 2 ning lepingu p 5.3. Kostja II osas on pooled lepingu p 5.2 kokku leppinud käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma, mis on 5604,96 eurot. Menetluskulud
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja