Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-62207
Tsiviilasi
S OÜ hagi MP OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 874,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: HH (XXX ); Kostja: MP OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Vahur Krinal (Rüütli Advokaadibüroo, [email protected] ). kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt MP OÜ-lt (registrikood XXX) hageja S OÜ (registrikood XXX) kasuks välja 13 308 (kolmteist tuhat kolmsada kaheksa) eurot ja 75 senti, millest 11 874,38 eurot on põhinõue, 756,89 eurot on seisuga 09.05.2012.a arve nr 100301 alusel sissenõutavaks muutunud viivis ja 677,48 eurot on seisuga 09.05.2012.a arve nr 1112002 alusel sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt MP OÜ-lt (registrikood XXX) hageja S OÜ (registrikood XXX) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,05% põhinõude summalt 6 391,16 päevas alates 10.05.2012.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4.Jätta kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena jõusse Harju Maakohtu 29.03.2012.a ning 15.05.2012.a hagi tagamise määrustes kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja MP OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T OÜ ja kostja töövõtulepingu nr XXX Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetuse taotlemiseks. T OÜ loovutas oma lepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale 01.03.2010.a nõude loovutamise lepinguga nr XXX.
2.Töövõtulepingu alusel koostati kostjale PRIA meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise eeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel toetuse taotlemiseks taotlustoimik. Tööd anti üle 21.09.2009.a üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tööd on teostatud ning kostja on saanud positiivse rahastamise otsuse. Ettevõttele on eraldatud 1 299 062 krooni toetust. Vastavalt töövõtulepingu nr XXX punktile 3.2 väljastati kostjale 01.03.2010.a arve nr 100301 summas 129 906,20 krooni, tasumise tähtajaga 08.03.2010.a.
3.Hageja nõudis kostjalt arve nr 100301 osalist tasumist summas 6 391,16 eurot, samuti viivise väljamõistmist määras 0,05% alates 09.03.2010.a iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.02.2012.a on kostja viivitanud 713 päeva. Sissenõutavaks muutunud viivis on 6391,16 x 713 x 0,05% = 2278,45 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Arve saadeti kostjale posti teel ning meeldetuletusena e-kirja teel 20.02.2012.a. Kostjal oli võimalik täita lepinguline kohustus ka ilma arveta, sest kostjal oli lepingu alusel tasumisele kuuluv summa võimalik ise välja arvutada. Lepingu kohaselt tuli arve tasuda siis, kui tehakse positiivne otsus, mitte siis, kui raha on käes.
5.09.05.2012.a esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse. Töövõtja tasunõue lepingu p
3.2.alusel summas 129 906,20 krooni ehk 8 302,52 eurot ja p 3.3. alusel summas 9963,02 eurot on muutunud sissenõutavaks. T OÜ loovutas oma nõude hagejale 01.03.2010.a ning samal päeval 01.03.2010.a esitas hageja kostjale arve nr 100301 summas 129 906,20 krooni ehk 8 302,52 eurot. 18.12.2011.a esitati arve nr 1112002 summas 9963,02 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist esimesest arvest nr 100301 osaliselt summas 1911,36 eurot ja arvest nr 1112001 täies ulatuses ehk summas 9963,02. Kokku nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 11 874,38 eurot.
6.Hageja täpsustas ka viivisenõuet. Seisuga 09.05.2012.a on kostja viivitanud arve nr 100301 tasumisega 792 päeva. Sissenõutavaks muutuv viivis on 756,89 eurot. Arve nr 1112002 tasumisega on kostja seisuga 09.05.2012.a viivitanud 136 päeva ja sissenõutavaks muutuv viivis on 677,48 eurot. Kokku on kostja võlgnevus 13 308,75 eurot.
7.Lepingu kohaselt tuli esimene osa tasust maksta p 3.2. järgi hetkel, mil tehakse positiivne otsus. Teine osa tasust tuli maksta hiljemalt aasta jooksul pärast positiivset otsust, kui taotleja ei ole aasta jooksul esitanud dokumente eeringutoetuse väljamaksmiseks. Kostja ei ole kuludokumente ühe aasta jooksul PRIA-le esitanud. Kostja on arved kätte saanud. Hagejale teadaolevalt esitas kostja 2012.a märtsis PRIA-le kuludeklaratsiooni, mis on aluseks eeringutoetuse viimaseks väljamaksmiseks. PRIA peaks toetuse kostjale välja maksma lähiajal. Samuti selgitas hageja, et lepingu p 3.4. järgi pidi kostja tasuma kogu tasu, kui ta ühe aasta
jooksul pärast positiivset otsust ei esita PRIA-le toetuse väljamaksmiseks dokumente.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis OÜ-ga T 25.08.2009.a töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja kostjale töövõtu korras koostama taotlustoimiku PRIAle. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja tasuma T OÜ-le 10% summas ehk 19 906 krooni arve alusel pärast seda, kui PRIA on teinud otsuse toetuse eraldamise kohta kostja kasuks. Ülejäänud osa tuli proportsionaalselt tasuda pärast seda, kui PRIA on toetuse kostjale üle kandnud või teostanud tasaarvestuse kostja kasuks.
9.Hagi aluseks olevat OÜ S arvet nr 100301 ei ole kostja kunagi saanud. Hagejal puudub arve esitamiseks alus, sest kostja ei ole PRIA-lt saanud toetust kätte otsuses märgitud mahus.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) T OÜ ja kostja (endise ärinimega DPOÜ) sõlmisid 25.08.2009.a töövõtulepingu nr XXX Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetuse taotlemiseks; 2) töövõtja koostas lepingu alusel taotlustoimiku ning töö anti üle kostjale 21.09.2009.a üleandmise-vastuvõtmise aktiga; 3) PRIA tegi kostja suhtes positiivse rahastamise otsuse ning kostjal on võimalik saada toetust summas 1 299 062 krooni; 4) T OÜ loovutas oma lepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale 01.03.2010.a nõude loovutamise lepinguga nr 01/03/2010.
12.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena arve nr 100301 alusel 1911,36 eurot ja arve nr 1112002 alusel 9963,02 eurot ehk kokku 11 874,38 eurot. Hageja tõi välja, et lepingu p 3.2 järgi tuli kostjal maksta esimene osa tasust pärast positiivse otsuse tegemist ning teine osa pärast tasu ülekandmist. Samas nägi p 3.4 lepingus ette, et kui taotleja ei ole aasta jooksul esitanud dokumente eeringutoetuse väljamaksmiseks, tuleb tal maksta kogu tasu. Kostja ei ole ühe aasta jooksul PRIA-le kuludokumente esitanud, vaid neid asus kostja esitama alles 2012.a märtsis. Kostjal tuleb maksta kogu lepinguline tasu. Arved on kostja kätte saanud.
13.Kostja leidis hagiavaldusele vastu vaieldes, et ta ei ole saanud hagejalt arvet nr 100301. Arve esitamiseks puudus hagejal kostja arvates alus, sest kostja ei ole PRIA-lt toetust kätte saanud otsuses märgitud mahus.
14.Kostja ja T OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust (toimiku lk 21-25) nähtub, et selle p 3.1. järgi oli teostatud tööde lepingujärgne tasu 20% toetuseks taotletavast summast. Sellele pidi lisanduma käibemaks. Lepingu p 3.2. nägi ette, et töövõtja esitab taotlejale arve 10% toetuseks taotletavast summast pärast seda, kui PRIA on teinud otsuse toetuse eraldamise kohta taotleja kasuks ja ülejäänud osa proportsionaalselt pärast seda, kui PRIA on toetuse taotlejale üle kandnud või teostanud tasaarvelduse taotleja kasuks. Summale lisandub käibemaks. Samuti nägi lepingu p 3.4. ette, et kui taotleja ei ole esitanud PRIA-le eeringutoetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente 1 aasta jooksul peale PRIA nõusoleku saamist toetusele (taotluse rahuldamist), kohustub taotleja tasuma töövõtjale arve punktis 3.2. nimetatud summas. Summale lisandub käibemaks.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töö anti kostjale aktiga 21.09.2009.a üle (toimiku lk 26) ning PRIA tegi otsuse, mille kohaselt oli kostjal õigus saada taotluse alusel toetust summas 1 299 062 krooni (toimiku lk 28). Seega pidi kostja pärast toetuse kohta positiivse otsuse tegemist maksma hagejale tasu summas 129 906,20 krooni (summale pidi lisanduma käibemaks) ning 129 906,20 krooni ehk 8302,52 eurot (summale pidi lisanduma käibemaks) siis, kui PRIA on toetuse kostjale üle kandnud.
16.Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu kohtule 20.02.2012.a. Kostja vaidles 09.04.2012.a vastuses hagile vastu põhjendusel, et PRIA ei ole talle seni toetust välja maksnud. Seega ei olnud kostja veel 09.04.2012.a esitanud PRIA-le dokumente, mis oleksid viimasel võimaldanud toetuse väljamaksmist. Kirjeldatud juhtumi puhul kohaldub pooltevahelistes suhetes lepingu p 3.4, mis andis hagejale õiguse nõuda kostjalt tasu väljamaksmist kogu lepingulises ulatuses. Kohus selgitas kostjale 14.03.2013.a pöördumises (toimiku lk 158), et kostjal tuleb täiendavalt põhistada ja tõendada, millisel alusel ta hageja nõudele vastu vaidleb. Kostja kohtule täiendavaid põhjendusi ega tõendeid esitanud ei ole.
17.Kostja on üksnes väitnud, et ta ei ole hagejalt arveid kätte saanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et arved saadeti kostjale e-posti teel (tõendid toimiku lk 123-126). VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Antud juhul tuli kostjal tasuda esimene osa töövõtutasust pärast PRIA positiivse otsuse tegemist ning teine osa pärast toetuse ülekandmist või ühe aasta jooksul otsuse tegemisest, kui kostja ei ole selle aja jooksul PRIA-le esitanud toetuse väljamaksmiseks dokumente. Käesoleval juhul on saabunud mõlema tasu osa väljamaksmise eeltingimused ning kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel alusel on tal õigus hageja nõudele vastu vaielda. Eeltoodu alusel tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 11 874,38 eurot.
18.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Lepingu p 3.6. nägi ette, et töövõtjal on õigus nõuda taotlejalt viivist arve mittetasutud osalt 0,05% päevas. Hagi nõude suurendamise avalduse esitamise ajaks ehk 09.05.2012.a oli kostja viivitanud arve nr 100301 tasumisega 792 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 756,89 eurot. Arve nr 1112002 tasumisega oli kostja samaks ajaks viivitanud 136 päeva ja sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 677,48 eurot. Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 6 391,16 eurot osas tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisest. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud.
19.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista arve nr 100301 tasumise viivitamisega seisuga 09.05.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 756,89 eurot ning arve nr 1112002 tasumise viivitamisega seisuga 09.05.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis 677,48 eurot.
21.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni
põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise lepingulise määra alusel põhinõude summalt 6 391,16 eurot. 09.05.2012.a esitas hageja nõude suurendamise avalduse ning nõudis nimetatud ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist hagejalt. Tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise nõudest hageja ei loobunud, kuid ka ei täpsustanud seda. Kuivõrd kohus on rahuldanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude seisuga 09.05.2012.a, tuleb hageja tulevikku suunatud viivisenõue rahuldada alates 10.05.2012.a hagiavalduses esitatud kujul. Seega tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 10.05.2012.a määras 0,05% põhinõude summalt 6 391,16 päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
22.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 455 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas asjas on kohus kohaldanud hagi tagamise abinõusid oma 29.03.2012.a ning 15.05.2012.a määrustega. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist. Kohtu hinnangul tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõud jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagavate abinõudena, sest see on ilmselt vajalik lahendi täitmise tagamiseks.
23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.