Osaühing E hagi Osaühing R vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6 496,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing E (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja esindaja: advokaat Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27, 44310 Rakvere, e-post: [email protected]); Kostja: Osaühing R (registrikood XXX; asukoht XXX). 27.03.2013.a Hageja lepinguline esindaja advokaat Rait Sarjas, Kostja seaduslik esindaja RK.
Viimane kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Osaühingult R (registrikood XXX) hageja Osaühingu E (registrikood XXX) kasuks võlgnevus summas 6 496,51 (kuus tuhat nelisada üheksakümmend kuus eurot ja 51 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 5 734,13 eurot ja 25.05.2012.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 762,38 eurot.
Välja mõista kostjalt Osaühingult R hageja Osaühingu E kasuks alates 26.05.2012.a viivis põhinõudelt (5 734,13 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivitusintress VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.05.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi
2-12-10107 taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Osaühing E (edaspidi hageja) esitas 04.06.2012.a Harju Maakohtusse hagi osaühing R (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on võlgnevus tekkinud 27.08.2010.a esitatud arve nr 2407 summas 44 568 krooni (2 848,41 eurot) tähtajaks tasumata jätmisel. Arve maksetähtaeg oli 26.09.2010.a Tööde üleandmis-vastuvõtu aktile on hageja esindajana alla kirjutanud RR, kellel oli allkirjastamise õigus 25.06.2010.a all-töövõtulepingu nr 179/33 punkt
9.5.1.alusel. Arve on hageja poolt 15.10.2010.a tasutud osaliselt summas 2 848,41 krooni (182,04 eurot). 27.08.2010.a arve nr 2407 osalise tasumisega kinnitas hageja arve olemasolu raamatupidamises hiljemalt 15.10.2010.a. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal arve nr 2407 alusel kujunenud võlgnevuse summaks 2666,37 eurot. Kostja põhi-võlgnevus on suurenenud 23.09.2010.a esitatud arve nr 3049 alusel summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot). Nimetatud arve maksetähtaeg oli 07.10.2010.a. Arve nr 3049 on tõendatud esialgse arve nr 2408 parandusega koos RR poolt allkirjastatud aktiga, mille alusel on arve nr 3049 koostatud. Arvete nr 2407 ja nr 3049 tasumisega viivitamise tõttu on 09.03.2012.a koostatud viivisarve nr v575 perioodi 27.09.201009.03.2012.a eest summas 663,13 eurot ja 25.05.2012.a viivisearve nr v1178 summas 96,25 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja juhatuse liige RK poolt 25.06.2010.a allkirjastatud alltöövõtuleping nr 179/33 RAKehitustööde kohta. Tööde teostamise kinnituseks on tõenduseks esialgse arve nr 2408 parandus koos RR poolt allkirjastatud aktiga, mille alusel on koostatud arve nr 3049 ja 31.07.2010.a tööde üleandmise-vastuvõtu akt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 5 734,13 eurot ja viivised summas 759,38 eurot (tl 26-28).
2.Hageja ei nõustu oma 20.09.2012.a seisukohas kostja seisukohaga, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Võlgnevuse aluseks olev 27.08.2010.a arve nr 2407 muutus sissenõutavaks 27.09.2010.a (arvel märgitud maksekuupäev 26.09.2010.a) ning 23.09.2010.a arve nr 3049 muutus sissenõutavaks 08.10.2010.a (arvel märgitud maksekuupäev 07.10.2010.a). Mõlemad arved muutusid sissenõutavaks enne FEAS jagunemiskande tegemist äriregistrisse, seega vastutab kostja solidaarselt FEAS-ga tekkinud kohustuse eest. Hageja on esitanud nõude kostja kui ühe solidaarvõlgniku vastu ning nõuab kostjalt kohustuse täitmist täies ulatuses. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele viivise põhinõudelt summas 5 734,13 eurot seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni kostja poolt (tl 85-88).
3.Hageja leiab oma 21.11.2012.a täiendavas seisukohas, et kostja on pahatahtlikult andnud 31.07.2010.a koostatud ja poolte esindajate poolt allkirjastatud tööde üleandmis - vastuvõtu aktile endale sobiva, kuid ebaõige sisu. Hageja ja kostja ei ole kunagi kokku leppinud lepingu järgse tasu vähendamises. Aktis märgitud „kokku -10%“ tähendab, et hagejal on 31.07.2010.a allkirjastatud akti alusel õigus nõuda tööde maksumuse tasumist 90% ulatuses ning 10% tööde maksumuse tasumist 30 kalendripäeva jooksul lõppakti allkirjastamisest. Lõplik akt allkirjastati poolte poolt 31.07.2010.a. Võttes aluseks lepingu kogumaksumust (371 400 krooni ilma käibemaksuta, 445 680 krooni koos käibemaksuga), väljastas hageja 27.08.2010.a arve nr 2407 summas 44 568 krooni ehk 2 848,41 eurot, (10% tööde maksumusest summas 37 140 krooni, millisele summale lisandus käibemaks summas 7 428 krooni) lepingu punktis 5.8. ette nähtud tähtaja jooksul. Hageja märgib, et arve on väljastatud kooskõlas lepinguga ning on muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt arve tasumist. Hageja märgib, et lisaks hageja ja kostja poolt kohtule esitatud aktile vormistasid pooled 31.07.2010.a dokumendi, milline kannab pealkirja „Teostatud
2-12-10107 tööde akt nr 2. Teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise kohta juuli 2010.a seisuga“. Nimetatud aktis kinnitab kostja esindaja, et leppehinna jääk peale akti allkirjastamist on 44 568 krooni. Nimetatud summas esitaski hageja kostjale arve nr 2407, millise osalist tasumist hageja käesolevas tsiviilasjas nõuab. Hageja selgitab, et lisatööd tellis hagejalt kostja esindaja RR, kes oli lepingu p 9.5.1. kohaselt kostja projektijuhiks ja volitatud esindajaks lepingulistes ja finantsküsimustes. Viidatud punktist tulenevalt oli R. R ’il volitus hagejalt lisatöid tellida. Käesoleval juhul on kostja enda poolt lepingus kindlaks määratud esindaja kostja poolt väljastatud arvel nr 2408 märkinud, et ta nõustub kostja poolt teostatud tööde mahuga summas 40 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja poolt vastu võetud mahus on hageja väljastanud kostjale 23.09.2010.a arve nr 3049 summas 48 000 krooni. Hageja leiab, et kuna kostja esindaja on arve aktsepteerinud, on hageja kostja poolt tellitud lisatööd nõuetekohaselt teostanud ning hageja on õigustatud nõudma täiendavate tööde eest tasu (tl 104-106). Kostja vastuväited
4.Kostja 07.09.2012.a vastuse kohaselt kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet ning palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt 08.04.2010.a tõestatud jagunemiskava p 4.1 kohaselt jagunes FEAS kui jagunev ühing (registrikood XXX) selliselt, et andis kogu oma äritegevuse jagunemiskava tingimuste p 5 kohaselt üle FEAS-le (asutamisel jagunemiskava sõlmimisel - omandav ühing). Jagunemiskava p 5.2 kohaselt andis jagunev ühing omandavale ühingule üle kogu oma vara ja ettevõtte, sealhulgas kõik sinna kuuluvad asjad õigused ja kohustused, v.a jaguneva ühingu omandisse jääva vara, milleks vastavalt jagunemiskava p 5.2 alapunktidele oli raha summas 500 000 krooni, kõik nõuded MTÜ Eesti Keskerakond vastu ja Maksu- ja Tolliametiga peetava vaidlusega seotud vara. Jagunemiskava p 4.2 kohaselt andis jagunev ühing jagunemisel ärinime „FE“ üle omandavale ühingule ning võttis koos jagunemisotsusega vastu otsuse enda ärinime muutmiseks. FEAS (registrikood XXX) ärinime muutmine AS-ks R registreeriti äriregistris 25.10.2010.a. AS R (registrikood XXX) jagunemine on äriregistrisse kantud 5.11.2010.a. Jagunemise käigus asutatud omandav ühing FEAS (registrikood XXX) on äriregistrisse kantud 5.11.2010.a. Kostja hagiavaldust ning tema vastu suunatud nõudeid ei tunnistada ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata, kuna ei oma lepingulisi kohustusi hageja ees (tl 65-66).
5.Kostja 23.10.2012.a täiendava vastuse kohaselt kostja ei tunnista tema vastu hagis esitatud nõuet ning palub jätta hagi täies mahus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja sõlmis hagejaga 25.06.2010.a alltöövõtulepingu nr 179/33 RAK, asukohaga XXX objektil heakorratööde teostamiseks lepingus toodud tingimustel. Lepingu punkti 4 alusel oli tööde teostamise lõpptähtaeg hiljemalt 26.07.2010.a. Kostja ja hageja allkirjastasid 31.07.2010.a mõlemapoolselt tööde üleandmis- vastuvõtu lõppakti. Lõppakt allkirjastati 5 päeva peale lepingukohaste tööde valmimistähtaega, mis oli lepingu kohaselt 26.07.2010.a. Aktist nähtuvalt on pooled vähendanud vastastikusel kokkuleppel lepinguliste tööde kogumahtu 10% ulatuses ning kogu lepinguliste tööde summaks kujunes 401 112,00 krooni (334 260,00 krooni ilma käibemaksuta). Kostja tasus tööde eest kahes osas 21.07.2010.a ja 08.10.2012.a. Sellega oli kostja omapoolsed lepingulised kohtused hageja ees täitnud. Pärast tööde lõplikku üleandmist 31.07.2012.a esitas hageja kostjale täiendavalt kaks arvet: 27.08.2010.a väljastatud arve nr 2407 ning 23.09.2011.a väljastatud arve nr 3049. Nimetatud arved on esitatud ilma igasuguse õigusliku aluseta ja kostja neid ei tunnista, kuna need on esitatud sama lepingu (nr 179/33) raames tehtud tööde eest ja kostja on selle lepingu kohaste kõikide tööde eest täielikult hagejale tasunud. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja poolt tellitud lisatööd teostati vastavalt lepingule, kuid nimetatud kostja väide ei peegelda õigesti tegelikke asjaolusid. Lepingu punkti 3.5. alusel oli „Ainult Lepingus fikseeritud ulatuses täielikult teostatud Töö üleandmise- vastuvõtmise akt on lõpparve esitamise aluseks. Tööde mahu
2-12-10107 vähenemise korral tuleb enne lõppakti koostamist vastava lisakokkuleppega muuta Lepingut“. Käesoleval juhul on tööde mahu vähenemine kokku lepitud hageja ja kostja vahel samaaegselt lõppakti allkirjastamisega. Lepingu punkti 3.5. kohaselt oli välistatud olukord, kus tööde mahud oleksid suurenenud ja et selle kohta oleksid pooled saanud sõlmida lepingu lisa. Lisatööde tellimiseks oleksid pooled pidanud sõlmima uue lepingu, milles pooled oleksid pidanud kokku leppima vähemalt lisatööde kirjelduse, hinna ja teostamise tähtaja. Uue lepingu allkirjastamise õigus oleks antud juhul olnud üksnes kostja juhatuse liikmetel. Pooled ei ole sõlminud täiendavat lepingut lisatööde teostamiseks ega muud kokkulepet lisatööde teostamiseks alltöövõtulepingu nr 179/33 alusel. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole arve nr 2407 alusel töid tellitud, kokkuleppeid sõlmitud ega ka töid vastu võetud. Kostja 1.03.2010.a – 1.11.2010.a konto väljavõttest on näha, et nimetatud perioodil omasid kostja ja hageja lisaks Rakevere Ametikooli objektile ka vastastikuseid lepingulisi kohustusi teistel ehitusobjektidel. Ligi kahekümne arvega loetelust võib järeldada, et siinkohal võis olla tegemist lihtsalt raamatupidaja inimliku eksitusega, kui kostja raamatupidamine tegi 15.10.2010.aastal 182,04 euro suuruse väljamakse hageja pangakontole. Kostja leiab, et hageja on esitanud viivis-nõude põhjendamatult, kuna kostja on hagejale tasunud lepingukohaste tööde eest täies mahus ja tähtaegselt. Kuna kostja poolt esitatud nõue on esitatud alusetult ei saa kostja hagiavaldust ning tema vastu suunatud nõudeid tunnistada ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata (tl 93-96). Menetluse käik
6.Hageja esitas 09.03.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 2 666,37 euro ja viivise nõudes. Kohus tegi 20.03.2012.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.03.2012.a. Võlgnik esitas 12.04.2012.a makseettepanekule vastuväite. 21.05.2012.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
7.27.03.2013.a toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 111-113). Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega mu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on 25.06.2010.a sõlmitud alltöövõtuleping nr 179/33 RAK, asukohaga XXX, objektil heakorratööde teostamiseks (tl 30-35). Lepingu p 5.1. järgi kohustus kostja tasuma hagejale töö teostamise eest kokku 371400 krooni, millele lisandub käibemaks 20 %. 31.07.2010.a on pooled allkirjastanud tööde üleandmis-vastuvõtuakti summas 371400 krooni, millest 10 % mahaarvestatuna on summa 334260 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus ei nõustu kostja selgitusega, et kuivõrd aktist nähtuvalt on lõppakt allkirjastatud 5 päeva pärast tööde lepingulist valmimistähtaega 26.07.2010, siis on pooled kokku leppinud lepingutasu vähendamises 10 % võrra. Kohtu hinnangul on selline väide paljasõnaline ja vastuolus lepingu punktidega 5.8., 8.7. ja
8.8.Lepingu p 5.8. kohaselt alltöövõtja ja töövõtja lõpparveldus, mille suuruseks on vähemalt 10 % alltöövõtja lepingujärgsest tasust, toimub 30 kalendripäeva jooksul peale töö lõplikku üleandmist. Lepingu p 8.7. kohaselt kui alltöövõtja satub töö üleandmisega viivitusse, on töövõtjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist 1 % lepingu p 5.1. nimetatud tasust iga viivitatud päeva eest, p
2-12-10107
8.8.kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmise kavatsusest teatada hiljemalt kahe jooksul lepingu rikkumise avastamisest. Kohus leiab, et puuduvad tõendid poolte kokkuleppe kohta lepingujärgse tasu vähendamiseks 10 % või kostja poolt leppetrahvi kohaldamise kohta samas summas. Kohus nõustub hagejaga, et aktis märgitud „kokku -10%“ tähendab, et hagejal on 31.07.2010.a allkirjastatud akti alusel õigus nõuda tööde maksumuse tasumist 90% ulatuses ning 10% tööde maksumuse tasumist 30 kalendripäeva jooksul lõppakti allkirjastamisest. Kuna lõplik akt allkirjastati poolte poolt 31.07.2010.a., siis võttes aluseks lepingu kogumaksumust (371 400 krooni ilma käibemaksuta, 445 680 krooni koos käibemaksuga), on hageja poolt 27.08.2010.a arve nr 2407 summas 44 568 krooni ehk 2 848,41 eurot (10% tööde maksumusest summas 37 140 krooni, millisele summale lisandus käibemaks summas 7 428 krooni) väljastatud lepingu punktis 5.8. ette nähtud tähtaja jooksul. Samuti nähtuvalt poolte poolt allkirjastatud „Teostatud tööde aktist nr 2. Teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise kohta juuli 2010.a seisuga“ kostja esindaja on kinnitanud, et leppehinna jääk peale akti allkirjastamist on 44 568 krooni (tl 107). Nimetatud summale vastab hageja poolt kostjale esitatud arve nr 2407, millise osalist tasumist hageja nõuab (tl 36).
10.Seonduvalt hageja nõudega, mis tugineb arvele nr 3049 kohus nõustub hagejaga, et nimetatud arve järgi ettenähtud summa sissenõutavus 3067,75 eurot (48000 krooni) on tõendatud esialgsel arvel nr 2408 RRi poolt allkirjastatud parandusega „40000“, mille alusel on arve nr 3049 koostatud (tl 39). Kohus nõustub, et RR oli lepingu p 9.5.1. kohaselt kostja projektijuhiks ja volitatud esindajaks lepingulistes ja finantsküsimustes, millest tulenevalt oli tal volitus hagejalt lisatöid tellida. Kostja esindaja poolt vastu võetud mahus ongi hageja väljastanud kostjale 23.09.2010.a arve nr 3049 summas 48 000 krooni. Kuna kostja esindaja on arve aktsepteerinud, leiab kohus, et hageja on kostja poolt tellitud lisatööd nõuetekohaselt teostanud. Kohus ei nõustu siinkohal kostja vastuväitega, et lisatööde tellimiseks oleksid pooled pidanud sõlmima uue lepingu, mille allkirjastamise õigus oleks antud juhul olnud üksnes kostja juhatuse liikmetel. Lepingu p 5.3. kohaselt oli alltöövõtjal lisatööde korral õigus saada lisatasu lisaks lepingu p 5.1. näidatud lepingujärgsele tasule.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 26.05.2012.a viivis põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõuded arvete 2407 ja 3049 järgi on põhjendatud ja sissenõutavad, on põhjendatud ka hageja viivisarved, kuna need on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 26.05.2012.a viivise põhinõudelt (5734,13 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-12-10107
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.