Muud › Muud hagiasjad

Kuivõrd kutse üldkoosolekule saadeti 2 päeva enne toimumist ja korduskoosolekule 8 päeva enne selle toimumist, ei olnud hageja esindajal võimalik sellest osa võtta koolitusel viibimise tõttu. Ühe päevakorrapunktina oli arutuse all otseselt hagejat puudutav küsimus. 10. mail 2012 toimunud korduskoosoleku kohta saadeti hagejale koosoleku protokoll, osalejate nimekiri ja volikirjad. Hageja, olles nendega tutvunud, on seisukohal, et koosolekul ei osalenud nimekirjas näidatud 29 korteriühistuliiget ning 5 volikirja olid kehtetud. Hääletamise tulemused ei klapi üldkoosolekul osalenud inimeste arvuga. Koosoleku otsusega tühistati korteriühistu juhatuse 16.08.2011 otsus. Hageja sai üldkoosoleku otsusest teada 18.05.2012 temale saadetud e-kirjast. Hageja on seisukohal, et 10.05.2012 toimunud korduskoosoleku otsus on tühine, sest selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning otsus ei vasta headele kommetele. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ Tartu Riia 10 põhikirja punkt 6.4. kohaselt informeeritakse ühistu liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva ette. Hageja on teatanud juhatusele enda esindaja e-posti aadressi, kuhu saata kutsed, sest linnavalitsuse esindajal ei ole võimalik käia pidevalt maja trepikojas sinna üles riputatud infoga tutvumas. E-kirjavahetus on toiminud, välja arvatud vaidlustatud üldkoosoleku toimumise kutse edastamine. Samuti ei jäänud hagejale KÜS §-s 15 lg 2 sätestatud kahenädalast tähtaega majandustegevuse aastakava projekti, aastaaruande ja bilansiga tutvumiseks. Päevakorraväliselt toimus üldkoosolekul revisjonikomisjoni aruande kinnitamine, kuid aruannet enne koosolekut hagejale ei saadetud ning seda ei olnud lisatud ka protokollile. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus on tühine, sest otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Lisaks ei vasta üldkoosoleku otsus headele kommetele. Üldkoosolekul otsustati tühistada korteriühistu juhatuse 16.08.2011 otsus, mille kohaselt tuli hagejale tasaarvestuse korras hüvitada (remondifondimaksete mitte maksmisega) Riia 10 välisuste maksumusest teatud osa. Maja välisuste väljavahetamiseks oli hagejal kokkulepe juhatusega, et uksed tellib ja paigaldab hageja ning ühistu remondifondi kaudu toimub tasaarveldus. Vanad uksed olid amortiseerunud ja ei pidanud sooja, mistõttu maja küttearved olid suurenenud. Üldkoosoleku poolt juhatuse nimetatud otsuse tühistamine ei ole kooskõlas heade kommetega, sest hagejal oli sellekohane õigustatud ootus. KÜS § 13 lg 2 kohaselt jõustub korteriühistu juhatuse otsus kümnendal päeval arvates selle teatavakstegemisest ühistu liikmetele. 10.05.2012 korduskoosoleku toimumise ajaks oli möödunud KÜS §-s 24 lg 7 sätestatud 3-kuuline tähtaeg juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli juhatuse diskretsiooniotsusega, siis ei olnud alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks selle vastuolu tõttu seaduse või põhikirjaga. Hageja on ka seisukohal, et 12.05.2012 üldkoosoleku otsus ei ole kooskõlas korteriühistu põhikirjaga. Koosolekul osalenud ja hääletanud isikutel puudus esindusõigus. KÜ Tartu Riia 10 põhikirja p 3.1.2 kohaselt on ühistu liikmel õigus hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest nii isiklikult kui ka esindaja kaudu. Esindajaks saab olla vaid ühistu liige. Protokollile lisatud volikirjadest nähtub, et volikirjad on andnud inimesed, kes ei ole ühistu liikmed, st korteriomanikud või on eksitud volitaja nime kirjutamisel või on volitatud isikut, kes ei ole KÜ Tartu Riia 10 liige. Valesti on kokku loetud hääletamistulemused. Asjaolu, et juhatuse otsus tehti korteriühistu liikmetele teatavaks selle ülespanekuga trepikodadesse, tõendab hageja KÜ Tartu Riia 10 endiste juhatuse liikmete E. Kikase, R. Urbi ja K. Vilsoni kinnitusega. Lisaks on vaidlusalune juhatuse otsus üles pandud KÜ Tartu Riia 10 kodulehel aadressil http://www.riia10.ee/page-id=93 . Juhatuse 16.08.2011 otsuse tühistamine 10.05.2012 üldkoosoleku otsusega on MTÜS § 24 lg 7 alusel aegunud. Juhatuse vaidlustatud otsus puudutas eelkõige konkreetselt ühte korteriomanikku, so Tartu linna, ning ei olnud üldkohustuslik. Seetõttu ei olnudki vajalik nimetatud otsust avalikult teatavaks teha, sest KÜ Tartu Riia 10 põhikirja p 6.16 kohaselt juhatuse otsused ja ettekirjutused jõustuvad alates juhatuse koosoleku protokolli või kirjaliku hääletamise teel tehtud otsuse või ettekirjutuse

allakirjutamisest ning muutuvad ühistu liikmetele kohustuslikuks alates isiklikult teatavaks tegemisest või avalikult teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Hageja on seisukohal, et KÜ Tartu Riia 10 põhikiri ei sätesta remondi küsimuste üle otsustamise üldkoosoleku pädevusena. Majandamise jooksvate küsimuste alla käib remondifondi vahendite kasutamine. Remondiks loetakse ka uste vahetamist. Juhatuse otsus kompenseerida tasaarvestuse tegemisega hagejale tema poolt uste vahetamiseks kulutatud 6349.20 euro suurusest summast 2600 eurot oli tehtud juhatuse pädevust ületamata. Teiste majauste vahetus (kokku 14 tk) toimus remondifondi vahendite arvelt, mistõttu hagejal oli põhjendatud ootus, et ka tema kasutuses olevate ruumide välisuste vahetus toimub osaliselt remondifondi maksete arvel. Tegemist on kaasomandis oleva hoone välisfassaadiga ning fassaadi üheks osaks olevad välisuksed on korteromanike kaasomandis. Hagejale tema poolt tehtavate kulutuste hüvitamata jätmisega on hagejat võrreldes teiste korteriomanikega ebavõrdselt koheldud. Täiendavas seisukohas viitas hageja veel korduskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele sellelt pinnalt, et üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt kutsuti koosolek kokku 04.05.2013 kell 18.00 ning korduskoosolek (vajadusel) 10. mail. Seega on korduskoosoleku toimumisest teatatud koos esialgse koosoleku kokkukutsumise teatega, kusjuures korduskoosoleku toimumise kellaaega kutsel ei ole märgitud. Hageja on seisukohal, et sellise korduskoosolekukutsega on ühistu liikmetelt võetud võimalus osaleda ühistu üldkoosolekul, sest nendel ühistu liikmetel, kes üldkoosolekul ei osalenud, ei olnud võimalik aru saada, kas korduskoosolek toimub või mitte. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. KÜ Tartu Riia 10 põhikirja punkti 6.4 kohaselt ei teatata üldkoosoleku toimumisest liikmetele isiklikult. Korteriühistul on viimase aasta jooksul vahetunud 3 juhatust, mistõttu ei saa automaatselt eeldada, et kõik mitteametlikud kokkulepped kehtivad iga uue juhatuse puhul. Hageja töötaja elab aadressil Riia 10-62. Kostja tunnistab, et kehtetud on tõepoolest kaks volikirja, mis aga ei muuda hääletustulemusi. Otsuse vastuolu heade kommetega on küsitav, sest üldkoosoleku arvates oli hagejale äripinna uste soetamise toetamise otsus juhatuse poolt vastu võetud volitusi ületades. Kõnealust otsust ei tehtud teatavaks selle väljapanekuga trepikodades, mistõttu paljud korteriühistu liikmed said otsusest teada alles erakorralisel üldkoosolekul 05.01.2012, kui juhatusele avaldati umbusaldust. 12.10.2012 toimunud üldkoosolekul kinnitati veelkord 10.05.2012 toimunud üldkoosoleku vastavas päevakorrapunktis vastu võetud otsust. Hageja esitatud kinnituskiri juhatuse vaidlusaluse otsuse väljapanemise kohta ei ole objektiivne tõend, sest kinnituse on andnud juhatuse liikmed ise. Interneti teel otsuste teatavakstegemist põhikiri ette ei näe. Viidatud koduleheküljel dokumentidega tutvumiseks on vaja sisse logida, st teada kasutajanime ja parooli. KÜ Tartu Riia 10 juhatuse 16.08.2011 otsus oli õigusvastane, sest see oli tehtud üldkoosoleku teadmata ja volitusi ületades. Põhikirja p 6.11.2 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. 2 600 euroga linna äripinnale uste finantseerimine ei mahu elamu haldamise ja majandamise jooksvate küsimuste raamidesse. Tartu linn ei ole osalenud varasemalt teiste uste väljaostmises. Nende eest maksis korteriühistu sularahas remondifondist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et korduskoosoleku kokkukutsumine samal kutsel, millega teatatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest, rikub ühistu liikmete õigust osaleda korduskoosolekul. Kostja hinnangul on võimalikust korduskoosolekust piisavalt ette teatatud, ükski teine ühistu liige ei ole selle kohta kaebust esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva

üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Korteriühistuseaduse § 13 lg 3 kohaselt Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 241 lg 1 ja 2 kohaselt Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb lahendada 10.05.2012 korduskoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue. KÜ Tartu Riia 10 põhikirja (edaspidi põhikiri, tl 28-34) p 6.4. kohaselt informeeritakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Seega ühistu põhikiri ei sätesta ühistu liikmele üldkoosoleku kutse saatmist. Kohtule ei ole mõistlikult põhjendatud, miks ühte korteriühistu liiget peab kohtlema teisiti, kui teist korteriühistu liiget. Põhikiri ei näe ette elamus elavate korteriomanike ja seal (elu)ruumi ise mitte kasutavate korteriomanike erinevat kohtlemist. Korteriomanik, kes on sellest tulenevalt ühtlasi korteriühistu liige, peab ise samuti üles näitama piisavat hoolsust seoses temale kuuluva varaga ja mittetulundusühingu liikmeks olemisega. Korteriühistu asjaajamistest teavitamist saab kokku leppida üürniku või rentnikuga või muul viisil, kuid hagejal ei ole alust nõuda üldkoosoleku kokkukutsumise teate eraldi saatmist juhatuse poolt. Hageja nõue üldkoosoleku kutse temale e-kirja teel edastamata jätmise tõttu ei tähenda 04.05.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, sest sellist väidetavat korda, millele hageja tugineb, ei ole kehtestatud ei seadusega ega KÜ Tartu Riia 10 põhikirjaga. Hageja ei ole ei väitnud ega tõendanud, et 04.05.2012 üldkoosoleku kutse oli trepikodades vähem aega väljas kui 15 päeva. MTÜS § 21 lg 1 2. lause kohaselt Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Põhikirja p 6.5. kohaselt kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Kohus on seisukohal, et KÜ Tartu Riia 10 juhatuse poolt avaldatud kutse üldkoosolekule, mis pidi toimuma 4. mail kell 18.00, ei või põhikirja p 6.5. kohaselt sisaldada ka kutset ilmuda vajaduse korral korduskoosolekule 10. mail, kusjuures koosoleku toimumise kellaaeg on märkimata. Tulenevalt põhikirja p 6.5. sõnastusest peab juhatus kindlaks tegema üldkoosolekul osalevate liikmete arvu ning alles siis, kui on selgunud, et otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum puudub, otsustama korduskoosoleku kokkukutsumise aja. Sealjuures peab korduskoosoleku kutse olema avalikult teatavaks tehtud samas korras nagu üldkoosoleku kutse, st kutse peab sisaldama koosoleku päevakorda ning toimumise aega ja kohta ning mitte olema tingimuslik (vajadusel toimub, vajaduse puudumisel ei toimu). Ilma üldkoosoleku alguse kellaajata kutse ei ole ka põhikirjale vastav kutse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 10.05.2012 korduskoosoleku kokkukutsumise korda on sedavõrd oluliselt rikutud, et see on kaasa toonud korduskoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse. KÜ Tartu Riia 10 10.05.2012 üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis 3: KÜ juhatuse 16.08.2011 otsuse tühistamise ja remondifondi maksete taastamise kohta, on tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega. MTÜS § 19 lg 1 kohaselt Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole

ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. MTÜS § 19 lg 1 p 8 tuginedes on põhikirja p 6.2.8. kohaselt KÜ Tartu Riia 10 liikmete üldkoosoleku pädevuses juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine. Sellise õiguse andmine üldkoosolekule on ühistu liikmete otsus ja iseenesest ei ole see vastuolus seadusega. Kuid ühistu ühe organi õigus tühistada (kehtetuks tunnistada) teise organi otsuseid ei saa olla piiramatu, sealjuures ka ajaliselt. Ei Mittetulundusühingute seadus ega KÜ Tartu Riia 10 põhikiri ei sätesta üldkoosoleku poolt juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise korda ja tähtaega. Kui juhatuse otsus on vastu võetud juhatuse liikmete poolt kehtivat korda järgides ja juhatuse pädevuse piirides, siis ole üldkoosoleku poolt mõistlik ja põhjendatud seda tühistada (kehtetuks tunnistada) 9 kuud pärast otsuse tegemist. Jättes kõrvale vaidluse juhatuse 16.08.2011 otsuse avalikustamise aja üle on kostja õigeks võtnud asjaolu, et 05.01.2012 toimunud erakorralise üldkoosoleku ajaks olid korteriühistu liikmed sellest otsusest teadlikud. Erakorraline üldkoosolek juhatuse otsuse osas seisukohta ei võtnud (protokoll tl 9293). 10. maiks 2012 oli otsuse vastuvõtmisest möödunud 9 kuud, erakorralisest üldkoosolekust – 4 kuud. Põhikirja p 6.11. sätestab ühistu juhatuse pädevuse. Muu hulgas on juhatuse pädevuses elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine ning sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine. 10.05.2012 üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati „taastada remondifondi maksed Tartu LV äripinnale, kuna otsus äripinnale uste soetamise toetamise kohta oli eelneva juhatuse poolt tehtud üldkoosoleku teadmata ja volitusi ületades.“ Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et KÜ Tartu Riia 10 üldkoosoleku pädevuses oli ka remondifondi haldamine ja selle maksete suuruse kindlaksmääramine või et üldkoosoleku otsusega oli eelnevalt juhatuse põhikirjalisi õigusi sellesisuliselt piiratud. Sellest tulenevalt on üldkoosoleku otsuse sisu vastuolus ühistu põhikirja punktidega 6.11.2. ja 6.11.5. Lisaks korduskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele on KÜ Tartu Riia 10 10.05.2012 otsus päevakorrapunkt 3 osas heade kommete vastane, sest üldkoosolek on põhikirja punktile 6.2.8. tuginedes tühistanud (kehtetuks tunnistanud) ühistu juhatuse otsuse 9 kuud pärast selle vastuvõtmist, põhjendades seda üldkoosoleku informeerimata jätmisega ja juhatuse pädevuse ületamisega, mis ei vasta ühistu põhikirjas sätestatule. Kohus peab vajalikuks märkida, et Tartu linn on KÜ Tartu Riia 10 liige samadel alustel nagu ülejäänud korteriomanikud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Riia 10 elamus on 2004. aastal vahetatud ära 14 ust, kusjuures uste eest on tasutud remondifondi rahadest, välja arvatud ühistu liige Fitos Kommerts, kes tasus mingi summa ise (KÜ raamatupidaja T. Puzenko e-kiri tl 113). Kostja väide, et hageja ei ole osalenud teiste uste vahetamise kulutustes, ei ole õige, sest hageja on teinud kogu aeg makseid ühistu remondifondi, võttes sellega kaudselt osa ka kõigi teiste vahetatud uste eest tasumisest. Linnale kuuluvate kaupluseruumide uste vahetus on Asjaõigusseaduse § 72 lg 4 kohaselt kaasomandisse kuuluvale asjale tehtud parendus. KÜ Tartu Riia 10 juhatusel oli põhikirjaline pädevus otsustada ühise asja majandamise küsimusi ja sihtotstarbeliste maksete suurendamise või vähendamise küsimusi, mistõttu juhatuse otsus vähendada ühistu ühe liikme poolt tehtud kulutustest teatud osa võrra (vaidlust ei ole selles, et uste vahetus oli kallim kui remondifondi maksetest vabastamine 2 600 euro ulatuses) tema makseid remondifondi. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on äripinnaga, ei tähenda, et nende ruumidega seotud kulutused peab kandma ainult üks korteriühistu liige. Millegagi ei ole põhjendatud üldkoosoleku seisukoht, et linna valduses oleva kaasomandi osaga seotud kulutused peab kandma ainult linn, kuigi kulutused tehakse kaasomandis oleva elamu välisuste, mis on samuti kaasomandis kui elamu välispiire, vahetamiseks. Põhikirja p 5.7. kohaselt võib ühistu vajaduse korral kasutada oma tegevuses ühistu liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades omanikele vastavad kulud. Kostja ei ole tõendanud, et 2 600 euro suurune kulutus ühistu vahendite arvel on ebamõistlikult suur, arvestades vahetatud välisuste tegelikku väärtust. Kui korteriühistu juhatus on siiski teinud otsuse, millega on kahjustanud korteriühistu ja selle kaudu ühistu liikmete õigusi ja huve, siis sellise otsuse tõttu tekkinud kahju tuleb sisse nõuda

ühistu juhatuse liikmetelt, kui selleks on seadusest tulenev alus, mitte tühistada üldkoosoleku otsusega juhatuse otsuseid: põhikirja p 6.14. Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. Ka selle tõttu on 10.05.2012 korduskoosoleku otsus päevakorrapunktis 3 heade kommete vastane ning sellest tulenevalt tühine. Kuivõrd 10.05.2012 üldkoosoleku otsus on tühine nii koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kui ka vastuvõetud otsuse heade kommete vastasuse tõttu, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja alternatiivnõuet otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.