Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi LK vastu võlgnevuse 14 559,24 euro, intressi 192,33 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 864,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) (reg kood 11488826; asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015) Hageja esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]) Kostja LK(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja Jaanus Silm (Jasitex Law Firm, asukoht Pärnu mnt 139e 1, Tallinn 11317; e-post: [email protected]) kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi LK vastu võlgnevuse 14 559,24 euro, intressi 192,33 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu.
2.Menetluskulud jätta Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.21.12.2012. a esitas Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kohtule hagi LK vastu võlgnevuse 14 559,24 euro, intressi 192,33 euro ja viivise väljamõistmiseks. 1(5)
2-12-54929 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.12.2007. a kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Lexus maksumusega 630 000 krooni rendiperioodiga 60 kuud. Kuna kostja jättis täitmata lepinguga võetud kohustused, sõlmisid pooled 7.11.2008. a lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti, mille punktis 4 leppisid pooled kokku, et kapitalirendilepingust nr XXX tuleneva nõude liisinguvõtja vastu rahuldab liisinguandja eelkõige vara müügist laekuva vara arvel. Punktis 5 leppisid pooled kokku, et liisinguandja müüb sõiduki Saksa Auto Kasutatud Autod vahendusel või mõnel muul liisinguandjale sobival viisil. Juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. Hageja edastas 16.07.2009. a kostjale nõudekirja vara müügist laekuva raha arvel rahuldamata jäänud nõude tasumiseks hiljemalt 10 päeva jooksul summas 242 529,87 krooni.
2.18.01.2013. a vastuses palus kostja teha asjas vaheotsus kohaldades aegumist. Kostja on seisukohal, et nõude aegumise tähtaeg algas lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti sõlmimisega ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegus nõue hiljemalt 7.11.2011. a.
3.5.02.2013. a seisukohas märgib hageja, et aegumise tähtaeg algab 26.07.2012. a, kuivõrd alles peale vara müümist oli hagejal võimalik kindlaks teha kulutuste suurus, mida ta kandis seoses liisinguesemeks oleva sõidukiga. Arvestades, et kostjale on esitatud nõudekiri 16.07.2009. a, mis on mõistliku aja jooksul peale vara müüki (25.05.2009. a), on hagejal teate esitamiseni kulunud aeg olnud mõistlik. Hageja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-33-09 (p 10). Lisaks märgib hageja, et kostja on 18.01.2012. a saadetud e-kirjas tunnistanud võlgnevust summas 123 529 krooni, mistõttu algas sellest ajast nimetatud ulatuses nõudesumma aegumine uuesti.
4.4.03.2013. a seisukohas asus kostja seisukohale, et aegumise alguseks tuleb tegelikult lugeda vara hindamise akti tegemise kuupäev (21.11.2008. a), peale mida oli hagejal selgunud nõude suurus. Seega on hagi aegunud. Isegi kui lugeda aegumise alguseks vara müügi kuupäev (26.07.2009. a), on hagi siiski aegunud, kuna hagi on esitatud peale kolme aastast tähtaega.
5.20.03.2013. a seisukohas märgib hageja, et kuna pooled on kokku leppinud 7.11.2008. a lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti punktis 5, et liisinguandja müüb sõiduki Saksa Auto Kasutatud Autod vahendusel või mõnel muul liisinguandjale sobival viisil. Juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. Seega algas TsÜS § 147 lg 3 kohaselt nõude aegumise tähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, kuna pooled on kokku leppinud tasu maksmises. Hageja toetab vaheotsuse tegemist aegumise osas.
6.17.04.2013. a teatas kohus pooltele lahendi ajast ning andis esitamata avalduste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 2.05.2013. a.
7.2.05.2013. a esitas hageja uue tõendina kostja 11.12.2011. a hagejale saadetud venekeelse e-kirja, millest tulenevalt asus hageja seisukohale, et kostja on nõuet tunnustanud juba ka 11.12.2011. a.
8.Kostja 2.05.2013. a seisukohas jäi eelnimetatu juurde paludes kohaldada aegumist ja jätta seetõttu hagi rahuldamata jättes menetluskulud hageja kanda.
9.8.05.2013. a esitas hageja kostja 11.12.2011. a e-kirjast eestikeelse tõlke märkides, et tõendi hiline esitamine oli tingitud asjaolust, et nimetatud tõendit ei olnud võimalik enne taasesitamist võimaldavas vormis taastada, kui alles 30.04.2013. a. 2(5)
2-12-54929
10.9.05.2013. a seisukohas jäi kostja aegumise juurde märkides, et hageja poolt kohtule esitatud väidetavad kostjapoolsed nõude tunnustamise kirjad on vastupidised st nimetatud kirjades vaidleb kostja võlgnevusele vastu, mistõttu ei saa neid käsitleda nõude tunnustamistena. Kohtuotsuse põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
12.Kohus leiab, et Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kohtule esitatud hagi LK vastu kapitalirendilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 14 559,24 euro, intressi 192,33 euro ja viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
13.Kohus on käesolevas asjas tuvastanud järgmised asjaolud: • 14.12.2007. a sõlmisid kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Lexus maksumusega 630 000 krooni rendiperioodiga 60 kuud (tl 4-18); • 7.11.2008. a allkirjastasid pooled lepingu lõpetamise lepingu ja vara tagastamise akti, millise punktides 4 ja 5 sisaldus järgnev kokkulepe: kapitalirendilepingust nr XXX tuleneva nõude liisinguvõtja vastu rahuldab liisinguandja eelkõige vara müügist laekuva vara arvel. Liisinguandja müüb sõiduki Saksa Auto Kasutatud Autod vahendusel või mõnel muul liisinguandjale sobival viisil. Juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates (tl 29); • 25.05.2009. a realiseeris hageja kapitalirendilepingu nr XXX esemeks oleva sõiduki maksumusega 349 000 krooni. Asjaolu on tõendatud 25.05.2009. a vara vastuvõtu-üleandmise aktiga (tl 33); • 16.07.2009. a esitas hageja kostjale lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akt punkti 5 kohase teatise vara müügist laekuva raha arvel rahuldamata jäänud nõude summas 242 529,87 krooni tasumiseks kümne päeva jooksul (tl 34); • 11.12.2011. a on LK saatnud Danske Bank A/S Eesti filiaalile e-kirjaga avalduse, milles teeb ettepaneku “võlgnevus maha kanda“, et lõpetada varaline vaidlus. Asjaolu on tõendatud 11.12.2011. a dateeringuga kirjaga (tl 114-115; tõlge tl 127); • 21.12.2012. a esitas Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kohtule hagi LK vastu võlgnevuse 14 559,24 euro, intressi 192,33 euro ja viivise väljamõistmiseks (tl 1-7).
14.Esmalt märgib kohus, et määrab vastu võtta hageja poolt kohtule 2.05.2013. a esitatud venekeelne tõend koos 8.05.2013. a esitatud eestikeelse tõlkega, milleks on kostja 11.12.2011. a hagejale e-kirja teel saadetud avaldus, sest kohtu hinnangul on tõend asjakohane, kostja on saanud selle kohta oma arvamuse avaldada ja selle vastuvõtmine ei põhjusta asja lahendamise venimist.
15.Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 13 tuvastanud, et 14.12.2007. a sõlmisid pooled kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Lexus maksumusega 630 000 krooni rendiperioodiga 60 kuud. 7.11.2008. a allkirjastasid pooled lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti, millise punktides 4 ja 5 leppisid pooled kokku järgneva: kapitalirendilepingust nr XXX tuleneva nõude liisinguvõtja vastu rahuldab liisinguandja eelkõige vara müügist laekuva vara arvel. Liisinguandja müüb sõiduki Saksa Auto Kasutatud Autod vahendusel või mõnel muul liisinguandjale sobival viisil. Juhul, kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa kümne pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. 3(5)
2-12-54929 Seega on pooled leppinud lepingu lõpetamise ja vara tagastamise aktis kokku, et juhul kui kapitalirendilepingu esemeks oleva vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa kümne pangapäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Kohus leiab, et TsÜS § 147 lg 3 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest TsÜS § 147 lg 3 eeldab kokkulepitud tasu maksmist mingisuguse vastastikuse soorituse (töö, teenuse vms) eest (vrdl Riigikohtu 5.10.2010. a lahend asjas nr 3-2-1-52-10 p 15). Kohtu arvates ei tulene vaidlusalusest lepingu lõpetamise ja vara tagastamise aktis sisalduvast kokkuleppest vastastikuseid soorituskohustusi, vaid selles on andnud liisinguvõtja (kostja) nõusoleku hüvitada liisinguandjale (hagejale) puudujääv summa s.o. lepingust (kapitalirendilepingust) tulenev nõue ning vara müügiks tehtavate kulutused, mida vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta. Seega on kokku lepitud, kuidas toimub liisinguvõtja poolt liisinguandjale viimase poolt tehtud kulude hüvitamine, mida liisinguandja seoses liisinguesemega on kandnud ja mida ei saanud katta liisingueseme arvelt VÕS § 367 tähenduses ning vaidlusalust lepingut ei iseloomusta kokkulepitud tasu maksmine TsÜS § 147 lg 3 mõttes. Sama kohustuse on pooled ka kapitalirendilepingu üldtingimuste punktis 10.6. kokku leppinud, mille järgi realiseerib lepingu ülesütlemise korral liisinguandja vara ning rahuldab saadud raha arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Juhul, kui saadud rahast ei piisa liisinguandja kogu nõude rahuldamiseks, tasub liisinguvõtja puudujääva osa kümne päeva jooksul liisinguandja poolt vastava nõude esitamisest arvates (tl 15). Kohtu hinnangul toetab ka kapitalirendilepingus kokkulepitu seisukohta, et tegemist ei ole kokkulepitud tasu maksmisega vastastikuse soorituse eesmärgil, mistõttu ei ole alust aegumise hindamisel TsÜS § 147 lg 3 kohaldamiseks.
16.Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 13 tuvastanud, et 25.05.2009. a realiseeris hageja kapitalirendilepingu nr XXX esemeks oleva sõiduki maksumusega 349 000 krooni. 16.07.2009. a esitas hageja kostjale lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti punkti 5 kohase teatise vara müügist laekuva raha arvel rahuldamata jäänud nõude summas 242 529,87 krooni tasumiseks kümne päeva jooksul. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega algas TsÜS § 146 lg-s 1 märgitud tehingust tuleneva nõude kolme aastane aegumistähtaeg kooskõlas TsÜS § 147 lg-ga 1 26.07.2009. a ning hageja oleks pidanud sel juhul oma nõude kohtulikult maksma panema hiljemalt 26.07.2012. a. Käesoleva kohtuotsuse punktis 13 on kohus tuvastanud, et hageja esitas kohtule hagi LKvastu võlgnevuse 14 559,24 euro, intressi 192,33 euro ja viivise väljamõistmiseks 21.12.2012. a, mistõttu on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kohus on tuvastanud, et nõue on aegunud, mistõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).
17.Hageja on menetluse käigus esile toonud asjaolu, et kostja on kahel korral tunnistanud summasid, mida tema arvates hagejale peab tasuma, mistõttu tuleb arvesse võtta, et kostja on kahel korral hageja nõuet osaliselt tunnistanud ja olnud valmis hagejale selle tasuma. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale 11.12.2011. a e-kirja teel esitatud avaldust ei saa käsitleda TsÜS § 158 lg 1 kohase nõude tunnustamisena, mis tooks kaasa aegumise katkemise, sest nimetatud kirjast vastavat tahteavaldust ei nähtu. Osundatud kirjas teatab kostja, millisel juhul ta kavatseb nõude vaidlustamiseks kohtu poole pöörduda, viitab Riigikohtu lahendile ning kirjeldab selle põhjal konkreetsel juhul võimalikku kulude summa suurust, tehes hagejale ettepaneku “võlgnevus maha kanda“ ja sellega varaline vaidlus lõpetada. Kuna kostja 11.12.2011. a hagejale e-kirja teel edastatud avaldust ei saa kohtu hinnangul käsitleda nõude tunnustamisena (pigem pidi hageja aru saama, et pooltel on nõude üle vaidlus), ei ole aegumine katkenud TsÜS § 158 lg 1 alusel alates 11.12.2011. a. 4(5)
2-12-54929 Hageja väide aegumise katkemise kohta kostja poolt käesoleva kohtumenetluse ajal nõude tunnustamisega [18.01.2012. a saadetud e-kiri võlgnevuse tunnustamiseks summas 123 529 krooni (tl 73-74)] ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest hagi esitamisega on aegumine tulenevalt TsÜS § 160 lg-st 1 juba peatunud ning peatunud aegumine ei saa enam katkeda. Kohtu hinnangul saab aegumine katkeda vaid juhul, kui võlgniku poolt nõude tunnustamine toimub aegumistähtaja kestel, sest aegunud nõude puhul ei saa aegumine enam katkeda.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.