Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused 19.09.2011 kohtule esitatud hagiavalduse (I kd, tl 2-8) kohaselt sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja AOSAÜHING 28.01.2008.a. liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sadulauto MAN TGX 18,440 4X2, ehitusaasta: 2008. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks AOSAÜHING valdusesse ja kasutusse ning AOSAÜHING kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. AOSAÜHING rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa-ja intressimaksed. 29.07.2009.a. saatis hageja AOSAÜHING-ule teatise lepingu ülesütlemise kohta. AOSAÜHING kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel andma hagejale üle vara valduse. Kuna AOSAÜHING vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri R OÜ poole. Vara valdus taastati 03.03.2009.a. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus. Hageja Lepingust tulenev nõue AOSAÜHING vastu oli 60 693,35 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 53 128,72 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 4636,20 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 1820,19 eurot (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest summas 1108,24 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 43 140,36 eurot (käibemaksuta). AOSAÜHING-ul on kohustus hüvitada hagejale 17 552,99 (60 693,35-43 140,36) eurot. 28.01.2008 sõlmisid hageja ja RB käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt vastutab RB solidaarselt AOSAÜHING-uga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 102 009,33 euro tasumise eest. 29.07.2009 saadetud kirjas teatas hageja RB lepingu ülesütlemisest, paludes tasuda võlgnevused. RB võlgnevusi tasunud ei ole. RB on kohustus hüvitada solidaarselt AOSAÜHINGuga hagejale 17 552,99 eurot. Hageja ja AOSAÜHING sõlmisid 07.04.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli tentpoolhaagis KRONE SDP 27, ehitusaasta: 2008. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks AOSAÜHING valdusse ja kasutusse ning AOSAÜHING kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt maksegraafikule. AOSAÜHING rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. 29.07.2009 saatis hageja AOSAÜHING-ule teatise lepingu ülesütlemise kohta. AOSAÜHING hagejale vara ei tagastanud. Hageja pöördus R OÜ poole ja vara valdus taastati 03.03.2009.a. Pärast valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks OÜ-le BR. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet AOSAÜHING vastu. Hageja lepingust tulenev nõue AOSAÜHING vastu oli 22 838,32 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 17 098,43 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 3 863,37 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 990,63 eurot (käibemaksuta) ja viivisemaksete võlgnevusest summas 885,89 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 11 312,36 eurot (käibemaksuta). AOSAÜHING-ul on kohustus hüvitada hagejale 11 525,96 eurot. 07.04.2008

sõlmisid hageja ja RB lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis RBendale kohustuse tagada solidaarselt AOSAÜHING-uga lepingust tulenevate AOSAÜHING kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab RBsolidaarselt AOSAÜHING-uga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 33 233,80 euro tasumise eest. 29.07.2009 saadetud kirjas teatas hageja RB lepingu ülesütlemisest, paludes tasuda kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. RB võlgnevusi tasunud ei ole. Hageja palub mõista kostjatelt AOSAÜHING-ult ja RB solidaarselt hageja kasuks välja 29 078,95 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (27 084,82 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX ja XXX punktis 5.1.sätestatud määras (0,25% päevas); jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Liisinguesemed on müüdud alla turuhinna. Lisakulud on ebamõistlikult suured. Kostjad palusid rahuldada hagi summas 10859,89 eurot (käibemaksuta), so liisingulepingu 1 järgi 5 950,85 eurot (käibemaksuta) ja liisingulepingu 2 järgi 4909,04 eurot (käibemaksuta); menetluskulud, mis vastavad hagiavalduse tõendamata osale, jätta hageja kanda. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostjad vaidlustasid üksnes liisinguesemete turuväärtust. Kostja esindaja leidis, et toimus liiga kiire müük ja liisinguesemed oli vaja müüki panna jääkmaksumusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja AOSAÜHING sõlminud 28.01.2008.a. liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sadulauto MAN TGX 18.440 4X2 (edaspidi sadulauto). Samal päeval sõlmisid hageja ja RB käenduslepingu, millega RB kohustus tagama liisingulepingust tulenevaid AOSAÜHING-u kohustusi. 07.04.2008.a. sõlmisid hageja ja AOSAÜHING liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli tentpoolhaagis KRONE SDP 27 (edaspidi poolhaagis). Samal päeval sõlmisid hageja ja RBkäenduslepingu, millega RBkohustus tagama liisingulepingust tulenevaid AOSAÜHING-u kohustusi. Kostjad on vaidlustanud üksnes sadulauto ja poolhaagise turuväärtuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli sadulauto jääkmaksumus lepingu ülesütlemise hetkel 53 128,72 eurot (käibemaksuta) ja poolhaagise jääkmaksumus 17 098,43 eurot (käibemaksuta). Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks määranud kohtuliku ekspertiisi. Ekspert Rein Mündi 20.03.2013.a. ekspertiisiakti (kd II lisa) kohaselt hindas ekspert sadulveoki harilikuks väärtuseks selle tagastamisel 860 000 krooni ehk 54 964 eurot (koos käibemaksuga). Juhul kui sõiduk olnuks heas korras, hooldatud, komplektne, omanuks kaubanduslikku väljanägemist ja mitte remonti vajav, võinuks sadulveoki harilikuks väärtuseks olla ca 910 000 krooni (koos

käibemaksuga). Kui mitte arvestada sõidukil kohtutoimikus fikseeritud avariilisi vigastusi, vaid ainult asjaolu, et vahetamist vajavad tagarehvid, tõkisking koos kanduriga ja teostamist vajab aastane tehnohooldus, võinuks sõiduki harilik väärtus olla 890 000 krooni ehk 56 881 eurot (koos käibemaksuga). Poolhaagise harilikuks väärtuseks hindas ekspert 225 000 krooni ehk 14 380 eurot (koos käibemaksuga). Juhul kui poolhaagis olnuks heas korras, komplektne ning mitte remonti vajav, võinuks haagise harilik väärtus olla ca 250 000 krooni (koos käibemaksuga). Juhul kui poolhaagisel puudunuks avariilised vigastused ja vajanuks vaid vahetust 2 rehvi ja varuratas, võinuks poolhaagise harilik väärtus olla 240 000 krooni ehk 15 339 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on seisukohal, et tuleb lähtuda madalamast hinnast, mille ekspert on määranud ehk see hind vastab hinnale, millega liisinguese müüdi. Poolhaagis müüdi hinnaga 11 312,36 eurot (käibemaksuta). Kui eksperthinnangu madalamast hinnast maha arvata käibemaks, jääb 11 843 eurot. Riigikohus on seisukohal, et 10% hinnaerinevus on lubatud ja hageja on seisukohal, et poolhaagise hind vastab turuväärtusele. Sadulauto müüdi 43 140,36 euroga (käibemaksuta). Kui lähtuda eksperdi arvamuse madalamast hinnast, siis oleks turuväärtuseks 45 803,35 eurot (käibemaksuta). Kuna hinnaerinevus 10% on lubatud, siis vastab müügist saadu turuväärtusele. Kostjad ei vaidlusta eksperdi hinnangut, aga soovivad rõhutada, et kui liisinguesemed oleks pandud müüki kõrgema hinnaga, näiteks jääkmaksumusega, siis võinuks müüa kõrgema hinnaga, isegi kui pikendada müügiperioodi. Kohus peab sõiduki turuväärtuse hindamisel põhjendatuks lähtuda ekspertiisiaktist, mitte sõidukite jääkmaksumusest, kuna ekspertiisiaktis on analüüsitud turuhinna kujunemist, sarnaste sõidukite müügipakkumisi sõiduki tagastamise ajal ning konkreetse sõiduki varustust. Ekspert ei ole eksperthinnangus välistanud, et kallimalt müües oleks leidunud sõidukitele ostjat, kui müügiperiood oleks olnud pikem ja /või alghind kõrgem. Kohus asub seisukohale, et poolhaagise turuväärtus ilma käibemaksuta oli 11 843,43 eurot ja sadulauto turuväärtus 45 803, 35 eurot (käibemaksuta). Poolhaagis müüdi hinnaga 11 312,36 eurot (käibemaksuta) ja sadulauto hinnaga 43 140,36 eurot (käibemaksuta). Kuna kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese müüakse turuhinnast 10% madalama hinnaga, siis tuleb lugeda, et müük on toimunud turuhinnaga. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt 29 078,95 eurot. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt viivise välja mõista ka protsendina hagiavalduse esitamisest, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldus esitati kohtusse 19.09.2011.a. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,25% põhivõlalt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Ülalpooltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 29 078,95 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 29 078,95 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (27 084,82 eurot) alates hagi esitamisest (s.o 19.09.2011) kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud määras (0,25% päevas), kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.