Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankrotimenetluse raugemise kohta. Ärakiri määrusest saata võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, Viru Maakohtu Registriosakonnale, Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskusele (Rahu 3, 41599 Jõhvi).

Määruse aluseks olevad asjaolud ja põhjendid. 01.03.2013 esitas A K võlausaldajana Viru Maakohtule pankrotiavalduse OÜ Lampros (reg.-kood 11189928) pankroti väljakuulutamiseks tulenevalt PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatust, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul võlgnikul vara puudumise tõttu saadud avaldaja nõuet rahuldada. Vastavalt pankrotiavaldusele oli võlausaldajal võlgnikuga sõlmitud tööleping, mille võlausaldaja ütles TLS § 91 lg 2 alusel üles alates 15.06.2012. Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 22.08.2012 mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 72 eurot ja hüvitis töölepingu ülesütlemisel summas 870 eurot, kokku 942 eurot. Otsus jõustus 01.10.2012. Alates 17.10.2012 on töövaidluskomisjoni otsus võlgniku suhtes täitmisel Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs` juures. Võlgnevus summas 942 eurot on võlausaldajale tasumata.

Kohtumenetluse käik 04.03.2013 võttis maakohus avalduse menetlusse ja määras ajutise halduri määramise otsustamiseks eelistungi. Pankrotiavalduse väljastamisel selgitas kohus võlgnikule, et võlgnik võib esitada võlausaldaja pankrotiavaldusele vastuväite kuni eelistungini. Võlgnikul vastuväited pankrotiavaldusele puuduvad. 27.03.2013 toimunud eelistungil tunnistas võlgniku seadusliku esindajana juhatuse liige Žanna Rink avalduses esitatud asjaolusid ja võlgnikul alaliselt väljakujunenud maksejõuetust: ettevõtte tegevus on lõppenud ning vara teadaolevate võlgade, sh avaldaja esitatud võlanõude katteks, puudub. Seadusliku esindaja seletuse kohaselt tegutses OÜ Lampros Rakveres Lai t 11 FIE V K kuuluval rendipinnal ning põhiliseks tegevusalaks oli toitlustamine. Majanduslikud raskused said alguse üldisest majandusliku olukorra halvenemisest tingituna juba 2010.a., kui tekkis võlgnevus riiklike maksude tasumisel, samuti tekkis rendivõlgnevus. 2011.a. lõpetati töötajatega töölepingud, v.a. avaldajaga, kes viibis sel ajal lapsehoolduspuhkusel. Samal rendipinnal asus tegutsema teine toitlustusfirma. Võlgnikule kuulunud köögisisustus ja -inventar anti akti alusel võla katteks üle rendileandjale. 2011.a. oktoobris sõitis Žannas Rink Soome tööle, pankrotiavaldust ei esitanud, eest esialgu lootis veel ettevõtte tegevuse taastamist. Mingit vara võlgnikul ei ole. Teisi võlausaldajaid peale avaldaja ja Maksu- ja Tolliameti ta ei tea. 28.03.2013 kohtumäärusega nimetas Viru Maakohus Lampros OÜ pankroti väljakuulutamiseks esitatud pankrotiavalduse menetlemisel ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. 19.04.2013 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduses toodud taotluse juurde.

Võlgniku seaduslik esindaja tunnistas pankrotiavaldust ja seda, et Lampros OÜ-l puuduvad vahendid nii avaldaja nõude kui ka maksuvõlgade tasumiseks. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Maksejõuetuse kujunemise ja põhjuste osas jäi seaduslik esindaja eelistungil antud seletuse juurde.

Ajutise halduri Tiia Kalaus`e aruanne. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on ajutine haldur esitanud järelepärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; on kohustanud esitama võlgnikku seletuskirja maksejõuetuse põhjustest ja esitama võlgniku bilansi pankrotimenetluse algatamise seisuga, on analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande.

Võlgniku üldandmed.

OÜ Lampros (äriregistri kood 11189928, juriidiline aadress Kungla 7-26, Rakvere) on registrisse kantud 07.02.2006. Asutajateks olid Kadi Puusepp ja Žanna Rink; juhatuse liikmeteks Kadi Puusepp (i.k. xxxx) alates 07.02.2006 – 05.04.2007 ja Žanna Rink (i.k. xxxx) alates 07.02.2006 kuni käesoleva ajani. Võlgniku osanikud on Žanna Rink, osakapital 108 000 EEK, ja Toomas Tammeorg, osakapital 56 000 EEK. Osakapital on kehtivaks valuutaks (EUR) muutmata. Äriühingu põhiliseks tegevusalaks oli toitlustamisteenuse pakkumine. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgnik tegevuse lõpetanud. Äriühingul kinnisvara puudub; juriidilise asukohana märgitud aadressil asub korteriomand (reg.-osa nr 1144031), mille omanikuks on osanik ja juhatuse liige Žanna Rink. Võlgnik tegutses rendipinnal asukohaga Lai t 11, Rakvere linn, kus asus toitlustusettevõte „Slaavi Köök“. Kinnistu omanikuks on V K Võlgniku seletuskirja kohaselt lõpetas rendileandja lepingu 30.10.2011. Vallasvara võlgnikul käesoleval ajal puudub. FIE-le V K 30.10.2011 koostatud arve alusel on võlgniku kaubad ja varad müüdud ostjale hinnaga 16 118,24 eurot (s.h. käibemaks) ning arvele lisatud üleandmise-vastuvõtuakti kohaselt on kogu rendipinnal asunud vara üle antud: sisustus, köögivahendid ja –tarvikud, samuti toiduained. Akti ja arve juurde on koostatud V K ja OÜ Lampros vaheline kokkulepe 30.10.2011 rendilepingu lõpetamisest ja omavaheliste nõuete tasaarveldamisest. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid ei kuulu ja ei ole ka kuulunud. Käibevara puudub. Võlgnik omab Swedbank’is arvelduskontot 221031395699, saldo 0,96 eurot; konto käsutamisõigust omas Žanna Rink. Perioodil 1.01.2012 – 28.03.2013 ei ole kontol tehinguid tehtud. Võlgniku andmetel omas ta veel a/kontot nr 10220053675016 SEB Pangas, konto jääk 0,00 eurot. 2013 on ainuke väljaminek panga laenulepingu korrigeeritud intressi arvelt maksu- ja tolliameti nõude katteks. Konto on arestitud maksu- ja tolliameti nõudel alates 4.03.2011. Nordea Pangas oli kaks kontot: 17002537577 ja 17002537564, mõlema jäägid on 0,00 eurot. Kassas rahalised vahendid puuduvad; kassa eest vastutavaks isikuks oli Žanna Rink. Võlgniku kinnitusel nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Seega, ajutise halduri kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul vara ja rahalised vahendid puuduvad. Võlgnikul OÜ-l Lampros on teadaolevaid kohustusi seisuga 16.04.2013 kokku summas 17 076,16 eurot, sh kohustused tasumata riigimaksete osas Maksu- ja Tolliameti ees kokku summas 16 134,16 eurot (põhivõlgnevus 12 589,54 eurot). Põhivõlas kajastub juba ka sissenõutavaks muutunud intress 3 725,91 eurot; seega on tegelik põhivõlg ja intressid koguvõlgnevuses võrdsetes osades. Võlgnikul on tekkinud makseraskused 2011.aastal, mil on mitme kuu vältel jäänud deklareeritud maksed tasumata. Pankrotiavalduse esitanud endine töötaja A K viibis ettevõtte tegevuse lõppemise ajal lapsehoolduspuhkusel ning seetõttu jäi ka töösuhe lõpetamata. Tööandja võlgnevus töötaja ees on 942 eurot; kohtutäitur ei ole nõuet täitnud.

Võlgniku esindaja kinnitusel teisi võlausaldajaid osaühingul ei ole. Tegevuse lõppemisel said tasutud kõik hankijate võlad (neist osa juhatuse liikme isiklikest vahenditest). Vastavalt rendileandjaga sõlmitud kokkuleppele 30.10.2011 on ruumide ja vara üleandmisega rendileandjale loetud rendivõlgnevus tasutuks. Võlgniku kohustuste mahu moodustavad suuremas osas majandustegevusega seotud maksuvõlad, mis on tekkinud tegevuse lõppemise faasis 2010 aasta II poolel. Tegevuse lõppemise tõttu puudub võlgnikul reaalne aktiivne rahavoogu tootev majandustegevus ja vara ning perspektiivsed võimalused olemasolevate kohustuste täitmiseks puuduvad. Võlgnikul kohustuste katmiseks vara puudumisel on äriühing muutunud makesjõuetuks. Töötajate ning vahendite puudumisel ei ole võimalik ka saneerimine. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud selliste võlgniku tehingute toimumist, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ning olla pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Võlgnik on kogu oma vara sisuliselt üle andnud rendileandjale, kuid samal ajal olid tasumata kohustused ka maksu- ja tolliameti ees. Rendileandja kahtlemata teadis, et tegemist on võlgnikul väljakujunenud maksejõuetusega ning kogu vara endale saamisega ja tasaarveldusega kahjustati teiste võlausaldajate huve, mistõttu võiks antud tehing olla ka tagasivõidetav. Arvestades aga vara koosseisu, on ajutine haldur seisukohal, et tagasivõitmisel ei ole vara võimalik käesoleval ajal müüa kõrgema väärtusega ning vara asemel saadavad rahalised vahendid ei tagaks võlausaldajate huvide rahuldamist. Vara tagasivõitmiseks peetav kohtuvaidlus tooks kaasa aja ja rahaliste vahendite ressursi vajalikkuse, mis võlgnikul puuduvad. Samas võiks Maksu- ja tolliamet huvitatud isikuna kaaluda maksukorraldusseaduse alusel juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamist (kui on tõendatud raske hooletus ja tahtlus). Vara müügi (üleminek) ja ka töötaja üleminekuga seoses oleks võlausaldajal võimalik kaaluda hagi esitamist seoses ettevõtte üleminekuga. Sellisel juhul vastutaks uus äriühing tekkinud kohustuste eest solidaarselt võlgnikuga. Eeltoodut kokku võttes on ajutine haldur seisukohal, et praktikas ei ole edasise pankrotimenetluse jooksul tagasivõitmise hagi esitamine perspektiivikas. Võlgniku puhul on tegemist ettevõttega, mis alustas toitlustusteenuse osutamist 2007.aastal. Majandusraskused said võlgniku esindaja seletuse kohaselt alguse 2009.aastal. Suurimaks probleemiks kujunes suutmatus tasuda rendimakseid, mistõttu tuli 2011.a. oktoobri lõpul kogu tegevus lõpetada. Ajutine haldur lisab, et perioodil 2008 – 2010 lõpetasid tegevuse üldise majanduslanguse raames paljud toitlustusettevõtted. OÜ Lampros makesjõuetus kujunes lõplikult välja 2011.a. oktoobris ning selle põhjuseks oli tegevuse lõppemine seoses üürilepingu ülesütlemisega. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks koheselt pärast tegevuse lõpetamist. Juhatuse liikme selgitused tema lootusest isiklike vahendite arvelt maksuvõlgnevuse tasumiseks ning ettevõtluse taastamiseks samas ettevõttes, ei ole mõistlikud. Pankrotiavalduse kohesel esitamisel oleks saanud vältida maksuvõla suurust vähemalt 50% ulatuses. Seega on juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust. Samas ei ole ajutise halduri hinnangul mõistlik pankrotimenetlust pidada juhatuse liikmelt kahjuhüvitise saamist silmas pidades. Töötajast võlausaldaja nõude hüvitamist saab ajutine haldur nõuda Eesti Töötukassalt. Juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumist ei pea ajutine haldur kuriteoga tekitatud maksejõuetuse põhjuseks. Maksejõuetuse põhjusena tuleb siiski vaadelda tegevuse jooksul tekkinud põhjusi, milleks ilmselgelt oli likviidsete vahendite puudujääk ja ettevõtte müügitulemuste vähenemine seoses üleüldise majanduslangusega. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Reaalset rahavoogu tootev majandustegevus võlgnikul puudub. Antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga, kuna võlgnikul puudub igasugune vara ja tööjõuressurss tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ka pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Pankrotimenetluse läbiviimiseks oleks vajalik rahaliste vahendite olemasolu vähemalt 2000 euro

ulatuses. Samas oleks pankrotimenetluse läbiviimine otstarbekohane ainult siis, kui oleks reaalne võimalus pankrotivara suurendada nii palju, et selle arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri hinnangul käesoleval juhul need võimalused puuduvad. Kohtumääruse põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek OÜ Lampros (reg.-kood 11189928)) pankrotiavalduses menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Võlausaldaja on Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 2 sätestatule tuginedes põhistanud pankrotiavaldust, kuna võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei olnud kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu avaldaja nõuet saadud rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud võlausaldaja pankrotiavalduse ja sellele lisatud dokumentide, samuti võlgniku seadusliku esindaja poolt kohtus antud seletuse ning ajutise halduri ettekande alusel on kohus tuvastanud, et OÜ Lampros (reg.-kood 11189928) puudub vara võlgade katteks, samuti puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks. Äriühingu majandustegevus on lõppenud ning tema tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks võimalused puuduvad. Võlgnikul puudub igasugune vara ja ka vara tagasivõitmise läbi puudub reaalne võimalus pankrotivara suurendada nii palju, et selle arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri poolt tehtud analüüsi alusel on põhjust arvata, et sellised võimalused on pigem teoreetilised ning kohtuvaidluste alustamine perspektiivitu. OÜ-l Lampros (reg.-kood 11189928) maksejõuetus on kujunenud välja 2011.a lõpuks. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et kuigi juhatuse liige on õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmisega rikkunud hoolsuskohustust, ei ole mõistlik pidada pankrotimenetlust juhatuse liikmelt kahjuhüvitise saamist silmas pidades. Ilmse avaliku huvi puudumisel võib ka väita, et kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei ole tuvastatud. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 30 lg 1 tulenevalt ei lõpeta kohus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 19.04.2013 kohtumäärusega määras kohus PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasumisele kuuluvaks summaks 2000 eurot ja tasumise tähtpäevaks 06.05.2013 ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavasisulise teate. Võlgniku seaduslik esindaja ja ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse perspektiivituse tõttu nõustunud menetluskulude kandmisega, samuti ei ole kohtu määratud tähtpäevaks menetluskulude kandmisega nõustumusest teatanud ükski teine võlausaldaja ega ka kolmas isik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata OÜ Lampros (reg.-kood 11189928) väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub

pankrotiavalduse alusel toimuv menetlus lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: on selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu võlgniku maksejõulisusele, samuti pankrotimenetluse jätkamise võimalustele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg; tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2011 on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutine haldur esitas kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Taotletava tasu suuruseks on märgitud 333,40 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning ajutises pankrotimenetluses tehtud kulude suuruseks 81,60 eurot, mis kuuluks väljamõistmisele OÜ Civilex kasuks (summas sisaldub käibemaks). Taotlusele on lisatud ajutise halduri aruanne tehtud tööst ja tasu ning kulude arvestus. Haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku ajaliselt 9,2 tundi (tunnitasuga kuni 96 eurot) ja kasutanud oma töö tegemiseks OÜ Civilex ruume, tehnikat ja materjale. Kohus leiab, et ajutise halduri taotluses märgitud tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seoses pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata tuleb ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Golubev

Kohtumäärus jõustus 29. mail 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.