Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja
08.mai 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-13-9600
Tsiviilasi
N. H. kaebus kohtutäitur I. K. 19.02.2013 otsuse peale
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: N. H. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post:)
esindajad
xxxxxxxxxxx;
elukoht
Puudutatud isikud: Kohtutäitur I. K. (asukoht xxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Sissenõudja I. T. M. I. O. xxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: ) Kirjalik menetlus
1.N. H. kaebus jätta rahuldamata. 2.Kõik menetluskulud jätta avaldaja N. H. kanda.
Avaldaja nõue ja põhjendused
N. H. esitas 28.02.2013 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur I. K. 19.02.2013 otsuse peale. Kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur I. K. 19.02.2013 otsusega rahuldamata N. H. taotluse vähendada kinnipidamisi tema sissetulekust. Avaldaja sissetulekuteks on töövõimetuspension 134,10 eurot ning töötasu. Avaldaja taotles jätta 50 % pensionist sissetuleku hulka arvestamata, kuid kohtutäitur on sellest keeldunud. TMS § 131 lg 1 p 1 kohaselt ei või sissenõuet riiklikule pensionile pöörata. Avaldaja vajab töövõimetuspensioni astma ravimiseks. Kaebaja leiab, et tema igakuiseks allesjäävaks/mittearestitavaks sissetulekuks peab jääma miinimumtasu + 134,10 eurot. Kaebaja palub tühistada kohtutäituri 19.02.2013 otsuse ning kohustada kohtutäiturit jätma talle igakuiselt alles miinimumtöötasu, mille lisandub tema töövõimetuspension. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik ( täitemenetluses sissenõudja) I. T. M. I. O. kohtu määratud tähtajaks so 14 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest oma seisukohta N. H. kaebuse suhtes kohtule esitanud. Kohtutäitur I. K. on 26.03.2013 esitanud kirjaliku seisukoha (tl 29), milles palub jätta N. H. kaebuse rahuldamata. N. H. on tagatud mittearestitav miinimumpalk. Tuginedes Riigikohtu 07.06.2007 määrusele asjas nr 3-2-1-68-07 kohtutäitur leiab, et kinnipidamiste teostamisel täitemenetluses tuleb arvestada kõik võlgniku sissetulekud kokku. Seda on kohtutäitur N. H. täitemenetluses ka teinud. N. H. soovil tehakse kinnipidamisi ainult tema töötasust. Kuna kaebaja töövõimetuspension on 134,10 eurot ning alampalk on 320 eurot, jääb kaebaja vabadeks vahenditeks 185,90 eurot kuus ja ülejäänud töötasust 1/3. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Täiteasjade registri väljavõttest täiteasja nr 047/2012/2037 kohta (tl 16-17) nähtub, et N. H. suhtes toimub täitemenetlus sissenõudja I. T. M. I. O. ja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.10.2012 maksekäsu alusel võlgnevuse 631,74 euro nõudes, millele lisanduvad täitemenetluse kulud so kokku 821,66 euro nõudes. Täiteasjade registri väljavõttest täiteasja nr 047/2012/2114 kohta (tl 18-19) nähtub, et N. H. suhtes toimub täitemenetlus sissenõudja I. T. M. I. O. ja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.10.2012 maksekäsu alusel võlgnevuse 1010,51 euro nõudes, millele lisanduvad täitemenetluse kulud so kokku 1338,55 euro nõudes. Täiteasjade registri väljatrükkidest ning kinnipidamise ja arestimise aktidest mõlemas täiteasjas nähtub, et kohtutäitur on täitemenetluse käigus esmalt pööranud sissenõude võlgniku pensionile ja krediidiasutustes asuvatele kontodele, kuid seejärel loobunud sissenõudest pensionile, pöörates sissenõude võlgniku töötasule. 11.12.2012 riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohaselt (tl 31) täiteasjas nr 047/2012/2037 kohtutäitur kohustas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonda kinni pidama Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse 631,74 euro ja täitekulude so kokku 820,58 euro sissenõudmiseks N. H. riiklikust pensionist 50% . Teatisest (tl 32) nähtub, et 04.01.2013 saatis kohtutäitur Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonnale teatise, mille palus tagastada riiklikust pensionist kinnipidamise akti edasiste kinnipidamisteta. 11.12.2012 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti kohaselt täiteasjas nr 047/2012/2037 (tl 38-39) kohtutäitur kohustas Swedbank AS-i Pärnu Maakohtu
2 (5)
maksekäsuosakonna 15.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude so kokku 820,58 euro sissenõudmiseks arestima N. H. hoiused või arvelduskontod 820,58 euro ulatuses, kusjuures arestimata tuli jätta 1 miinimumpalk. 04.01.2013 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti kohaselt ( tl 40-41) täiteasjas nr 047/2012/2037 kohtutäitur kohustas SEB Pank AS-ile vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti kohaselt kohtutäitur kohustas SEB Pank AS-i Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude so kokku 820,58 euro sissenõudmiseks arestima N. H. hoiused või arvelduskontod 820,58 euro ulatuses. 04.01.2013 sissetuleku (töötasu) arestimise akti kohaselt täiteasjas nr 047/2012/2037 (tl 3536) kohtutäitur kohustas G. S. E. -i Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude so kokku 821,66 euro sissenõudmiseks kinni pidama summasid N. H. makstavast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast kuni nõude rahuldamiseni, jättes arestimata 155,90 eurot ja ülejäänud palgast 1/3. 04.01.2013 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti kohaselt täiteasjas nr 047/2012/2114 (tl 44-45) kohtutäitur kohustas SEB Pank AS-i Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude so kokku 1338,55 euro sissenõudmiseks arestima N. H. hoiused või arvelduskontod 1338,55 euro ulatuses. 04.01.2013 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti kohaselt täiteasjas nr 047/2012/2114 (tl 42-43) kohtutäitur kohustas Swedbank AS-i Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse 1010,51 euro ja täitekulude so kokku 1338,55 euro sissenõudmiseks arestima N. H. hoiused või arvelduskontod 1338,55 euro ulatuses, kusjuures arestimata tuli jätta 1 miinimumpalk. 04.01.2013 sissetuleku (töötasu) arestimise akti kohaselt täiteasjas nr 047/2012/2114 (tl 3334) kohtutäitur kohustas G. S. E. -i Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude so kokku 1338,55 euro sissenõudmiseks kinni pidama summasid N. H. makstavast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast kuni nõude rahuldamiseni. Sissetuleku (töötasu) arestimise aktiga kohustati G. S. E. -i mitte maksma N. H. võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Kuna N. H. omab teisi sissetulekuid, ei kuulu arestimisele 155,90 eurot ja ülejäänud palgast 1/3. Kohtutäitur I. K. büroo töötaja 14.01.2013 e-kirjaga (tl 37) on võlgniku N. H. tööandjale G. S. E. -le teatatud, et 14.01.2013 jõustus seaduse muudatus, mille kohaselt on alampalk 320 eurot kuus ning seetõttu jääb edaspidi vabadeks vahenditeks 185,90 eurot kuus ja ülejäänud töötasust 1/3. Seega järeldub kohtutäituri tehtud arestimistoimingutest, et kohtutäitur on sissenõude pööramisel N. H. sissetulekutele jätnud arestimata sissetulekud ühe kuu palga alammäära ulatuses so käesoleval ajal 320 eurot ning arestinud seda ületavad sissetulekud 2/3 ulatuses, arvestades võlgniku sissetulekute hulka ka töövõimetuspensioni. Tartu tööpiirkonna kohtutäituri I. K. on oma 19.02.2013 otsuses (tl 9-10) asunud seisukohale, et võlgniku taotlus jätta 50 % pensionist sissetuleku hulka arvestamata ei ole põhjendatud.
3 (5)
Kohus leiab, et kohtutäituri 19.02.2012 otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alamäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Käesolevas asjas on kohtutäituri ja võlgniku vahel vaidlus selle üle, kas ja mil määral võib mittearestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel arvestada sissetulekute hulgas ka võlgnikule makstavat töövõimetuspensioni. TMS § 130 lg 4 kohaselt sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötukindlustuse makseid. Riigikohtu 07.06.2007 määruses asjas 3-2-1-68-07 on selgitatud, et võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) tuleb alati kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.03.2008 määruses asjas 3-2-1-3-08 on selgitatud, et täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. Arestimise piirang TMS §-de 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse nt teise tööandja poolt välja sularahas. Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (TMS § 132 lg 1). Seega on TMS §-ga 130 lg 4 ja kohtupraktikaga kooskõlas kohtutäituri seisukoht, et N. H. sissetulekutele sissenõude pööramisel mittearestitava osa kindlaksmääramisel võib arvesse võtta ka võlgnikule töövõimetuspensionina väljamakstava summa. Kuna N. H. sissetulekute arestimisel on talle tagatud rahalised vahendid vähemalt ühe kuu palga alammäära suuruses summas ning seda ületav osa on arestitud 2/3 ulatuses, on kohtutäituri tegevus kooskõlas ka TMS §-ga 132 lõigetega 1 ja 3. Kuna N. H. pensionist käesoleval ajal kinnipidamisi üldse ei teostatagi, pole kaebajal mingeid takistusi töövõimetuspansioni kasutamiseks enda ravimise eesmärgil, nagu kaebaja kohtule esitatud avalduses on soovinud. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §-s 172 lg 7 on sätestatud, et kui menetluse hagita menetluse asjas võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja
4 (5)
kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab N. H. kaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad puudutatud isikud nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.