1.Välja mõista AT (isikukood XXX) Swedbank Liising AS-i (registrikood 10434248) kasuks hageja menetluskulud 504,90 eurot (viissada neli eurot ja 90 eurosenti).
2.Välja mõista Swedbank Liising AS-lt AT kasuks kostja menetluskulud 230,45 eurot (kakssada kolmkümmend eurot ja 45 eurosenti).
3.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni AT tasuda Swedbank Liising AS-le hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
4.
Määrus kätte toimetada hageja ja kostja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohtumääruse asjaolud
1.Tsiviilasjas nr 2-11-57297 06.09.2012.a tehtud kohtuotsusega
Harju Maakohus rahuldas
2-11-57297 osaliselt Swedbank Liising AS-i hagi AT vastu ning jättis kõik menetluskulud 21 % ulatuses Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda ja 79 % ulatuses Andres Tormi kanda. Harju Maakohtu otsusele Swedbank Liising Aktsiaseltsi esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 21.01.2013.a tehtud ja 21.02.2013.a jõustunud kohtuotsusega rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda.
2.14.03.2013.a esitas hageja esindaja Harju Maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduses on menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 176,58 EUR ja hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv 462,53 EUR. Hageja palub kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.22.03.2013.a esitas kostja esindaja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduses on menetluskuluks õigusabikulud summas 589,50 EUR (käibemaksuga), millest kostja palub hüvitada 21% ehk 123,80 eurot. Avaldusele on lisatud Õigusbüroo VK ja Partnerid arve, millel on näidatud esindaja toimingud, ajakulu ja maksumus tunnitasuga 75 EUR järgnevalt:
02.04.12.- kliendiga kohtumine, hagiavaldusega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine 1,7 h -127,50 EUR;
21.05.12.- hageja 26.04.2012 seisukohaga tutvumine, istungiks valmistumine ja kohtus esindamine 0,90 h - 67,50 EUR;
10.07.12.- kliendiga kohtumine, nõupidamine ja seisukoha koostamine 2,20 h - 165 EUR;
09.07.12.- taotluse koostamine 0,25 h - 18,75 EUR;
03.10.12.- apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine 1,50 h – 112,50 EUR.
4.Kohus toimetas nii hageja kui kostja avalduse vastaspoolele kätte 15.04.2013.a ja andis vastuväidete esitamiseks 10-päevase tähtaja. Vastuväidete esitamise tähtpäev oli seega 25.04.2013.a. Kostja hageja avaldusele tähtpäevaks vastuväiteid ei esitanud. Hageja esitas kostja avaldusele 22.04.2013.a vastuväited, leides, et õigusabile kulutatud aeg ei ole vastavuses asja keerukuse ega materjalide mahuga. Samuti on esitamata menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Hageja ei nõustu 21.05.2012 ajakuluga 0,90 h, kuna tegemist on ilmselgelt liiga suure ajakuluga selleks, et tutvuda hageja 2,5 lehekülje pikkuse menetlusdokumendiga ning osaleda istungil, mis kestis kõigest 13 minutit. Seejuures kohtuistung lükkus edasi seetõttu, et kostja soovis pidada kompromissläbirääkimisi ning esitada täiendava tõendina sõiduki hindamisakti. Kuna enne istungit ei olnud kostja kordagi hagejaga kompromissläbirääkimisteks ühendust võtnud, siis oli istungi edasilükkamine ilmselgelt planeeritud ja seetõttu ei saa istungi ettevalmistamiseks väidetavalt kulutatud aega pidada põhjendatuks (suure tõenäosusega istungiks ettevalmistamist tegelikkuses ei toimunudki). Lisaks peab hageja vajalikuks märkida, et sõiduki hindamisakti kostja ei esitanudki, kuigi oli selleks kohtult täiendavat aega taotlenud. Samuti ei nõustu hageja 09.07.2013 taotluse koostamiseks väidetavalt kulutatud ajaga 0,25h. Hageja juhib tähelepanu sellele, et tegemist on neljarealise taotlusega kompromissläbirääkimisteks antud tähtaja pikendamise eesmärgil, mille koostamiseks ei saa kuluda sedavõrd kaua aega (0,25h). Hageja ei nõustu ka apellatsioonkaebusega tutvumiseks, seisukoha kujundamisele ja vastuse koostamisele kulutatud ajamahuga 1,5 h arvestades asjaolu, et kogu apellatsioonkaebus on üksnes 1 lehekülg pikk ning vastus apellatsioonkaebusele kõigest 7 lauset. Apellatsioonkaebusega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja vastuse koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 1 tund, arvestades seejuures asjaolu, et tegemist ei olnud õiguskeeruka ega mahuka vaidlusega. Eeltoodu alusel oleks hageja hinnangul kostja esindaja reaalsed töötunnid pidanud olema alljärgnevad:
2.hageja 26.04.2012 seisukohaga tutvumine, istungiks Valmistumine, kohtus esindamine 0,5 h
3.kliendiga kohtumine, nõupidamine ja seisukoha koostamine 2,2 h
4.taotluse koostamine 0,1 h
5.apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, 1,0 h vastuse koostamine
KOKKU
5,5 h Korrutades realistlikud töötunnid tunnitasuga (5,5 x 75 EUR/h), saame õigusabi teenuse hinnaks 412,50 EUR + käibemaks = 495 EUR.
5.Hageja vastuväite edastas kohus 23.04.2013.a kostjale ja andis talle võimaluse esitada 29. aprilliks 2013 vastuväitele oma seisukoht. Vastuväitele kostja vastust ei esitanud. Kohtunikuabi seisukoht Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on muuhulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Seega on hageja tasutud riigilõiv ja kostja õigusabikulud menetluskulud. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Seega on riigilõivu hüvitamine hagejale põhjendatud. Hageja tasus riigilõivu kokku 639,11 eurot. Kohus on kostja kanda jätnud 79% hageja menetluskuludest. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 504,90 eurot. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtunikuabi, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut ja hinnates kostja lepingulise esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning esindamise tulemuslikkust, leiab, et kostja esindaja tehtud toimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalik summas 589,50 eurot. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 5021,68 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 5021,68 euro kohta käiva piirmääraga 3200 eurot. Kostja esindaja kulud on alla kehtestatud piirmäära.
Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 230,45 eurot ( so 21 % I astme kulud 95,45 eurot ja II astme kulud 135 eurot).
2-11-57297 Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne