lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-57297/25

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 21.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-57297/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1055
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-11-57297

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2013, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Malle Seppik

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi A T vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 06.09.2012 otsus

Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

5021,68 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), esindaja Külli Reinfeld; Kostja A T (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja Kuldar Kirt.

Swedbank Liising Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 06.09.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda (TsMS § 171 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidluse asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.23.11.2012 esitas Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A T (kostja) vastu põhinõude ja viivise 5886,10 euro ja menetluskulude (riigilõiv) 176,58 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 08.02.2012 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.20.02.2012 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 5021,68 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 864,42 euro ja viivise 0,25% päevas põhinõudelt (s.o 5021,68 eurolt) väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu otsus
3.06.09.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi põhinõude 5021,68 euro osas, mõistis välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 864,42 eurot ning alates hagi esitamisest arvestatava viivise 715,30 eurot, piirates seda kostja kui käendaja vastutuse maksimaalmääraga, milleks on 6601,40 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hagi viivise osas osaliselt, jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kõik menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda ja 79% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.10.09.2012 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega kohus jättis menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda ja teha selles osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel seadust vääralt kohaldanud, mis on kohtu lõppkokkuvõttes viinud menetluskulude jaotuse osas vale järelduseni.
5.Maakohus mõistis kostjalt välja põhinõude 5886,10 eurot ja täiendava viivise hageja pakutud määras, kuid mitte enam kui kostja kui käendaja vastutuse maksimaalmääras. Maakohus on otsuses leidnud, et arvestades kostja vastutuse rahalist maksimummäära 6601,40 eurot ning kostja põhivõlga 5021,68 eurot, tuleb kostjalt välja mõista viivis 01.11.2009 seisuga 864,42 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivis 715,30 eurot, kokku seega 6601,40 eurot. Ülaltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja hinnangul ei tähenda sellises ulatuses viivisenõude rahuldamine hagi osalist rahuldamist, vaid tegu on siiski nõude täieliku rahuldamisega. Kohus luges hageja nõuded põhjendatuks ka kõrvalnõuete osas, kuid seadis lahendis väljamõistmisele kuuluvale viivisele piirmäära, s.o käendaja vastutuse maksimaalmäära. Seetõttu on maakohus vääralt kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1. Menetluskulude jaotamine selliselt, et hageja kanda jääb 21% ja kostja kanda 79%, on ebaõiglane ning maakohus ei ole ka kuidagi põhjendanud sellist menetluskulude jaotust. Isegi juhul, kui viivisenõude rahuldamine tähendaks osalist nõude rahuldamist, on menetluskulude jaotus maakohtu otsuses märgitud viisil hageja suhtes ebaõiglane ning ebaproportsionaalne. Hageja juhib tähelepanu ka Tartu Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-10-51398, milles ringkonnakohus leidis, et juhul kui kohus hagi rahuldab,

kuid piirab lõppsumma määramisega tulevikus väljamõistmisele kuuluvate viiviste suurust, on võimalik TsMS § 163 lg-t 1 kohaldada üksnes eeldusel, et selliseks otsustuseks on eriline põhjus. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastustaja seisukoht

6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 06.09.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning hageja on vaidlustanud otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas, ei kontrolli ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu lahendi paikapidavust muus osas.
8.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on tsiviilasjas esitatud nõude sisu silmas pidades lähtunud menetluskulude jaotamisel õigesti TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kaebaja seisukoht, et kõnealusel juhul on kohus hagi täies ulatuses rahuldanud, ei ole õige. Kolleegium leiab, et kuna hageja nõudis viivise väljamõistmist suuremas ulatuses, kui maakohus seda on teinud, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Hageja on palunud hagis mõista lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivisele välja ka viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seda silmas pidades oli maakohtu arvestuste kohaselt kohtuotsuse tegemise hetkeks hageja nõude järgi sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2501,84 eurot. Kuna nimetatud summas viivise liitmisel rahuldatava põhinõudega oleks väljamõistetav summa ületanud kostja kui tarbijast käendaja poolt võetud kohustuste maksimaalset ulatust, jättis kohus õigesti viivise nõude osaliselt rahuldamata. Sellises olukorras saaks hagi täies ulatuses rahuldamisega olla tegemist juhul, kui hageja oleks nõuet esitades ise märkinud, et soovib kohtu poolt küll viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid rahuldatava põhinõudega koos mitte rohkem, kui käenduslepingus märgitud käendaja vastutuse maksimaalne ulatus.
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Iko Nõmm

Ande Tänav

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja