Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetluse käik 30.03.2012 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 11.04.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega nimetas OÜ-le Paadikuur ajutise pankrotihalduri. 04.05.2012 ja 08.06.2012 vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil. 08.06.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega tegi võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 3100057277 OÜ Paadikuur pankrotimenetluse kulude katteks 2000 (kaks tuhat) eurot. Kohtumääruse väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.06.2012. 03.12.2012 võttis kohus tsiviilasja materjalide juurde prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. 04.12.2012 esitas kohus Lääne Prefektuurile kriminaalasja nr 12750000011 toimiku nõude. 11.12.2012 esitati kohtule kriminaalasja nr 12750000011 toimik. 19.12.2010 tegi kohus järelepärimise ajutisele haldurile. 07.01.2013 esitas ajutine haldur vastuse järelepärimisele ja 03.04.2013 täiendava vastuse järelepärimisele. Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus Äriühing asutati 19.08.2005. Põhitegevusalaks oli väikelaevade remont. Igapäevast majandustegevust teostati Tallinna mnt 83 Uuemõisa alevikus Ridala vallas Läänemaal. Ridala vallalt renditi ehitist, kuhu mahtus sisse 3-4 jahti või mootorpurjekat koos vajalike seadmete, tööriistade ja materjalidega. 21.02.2011 suri ootamatult äriühingu osanik, juhatuse liige ja põhiline tööde teostaja Valdo Viiluste. Peale Valdo Viiluste surma jätkas äriühingus väikelaevade remondi teostajana Vaido Viiluste.

25.02.2012 tekkis tulekahju rendihoones, mille tagajärjel hävis kolm jahti ja mootorpaat, samuti äriühingu raamatupidamisdokumentatsioon. Tulekahju tekkepõhjuste osas algatati kriminaalasi. Tulekahju tõttu hävisid ka tööriistad, seadmed ja materjal. Äriühingul puuduvad varad, mille abil taastada osaühingu osakapital. Äriühingu vastu on nõudeid vähemalt 44 782,66 euro ulatuses. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas, et äriühingus töötajaid ei olnud. Kinnitas, et sisuliselt ta ise äriühingut ei juhtinud. Äriühingu dokumentidega tegeles Kaire Viiluste. 2012 aasta märtsi lõpus võeti tööle üks isik, kuna raha advokaadi palkamiseks ei ole. Töötasu töötajale Kersti Kaasikule makstud ei ole. Juhatuse liige kinnitab, et tegemist on vastutustundetu käitumisega, kui maksejõuetu äriühing sõlmib töölepingu, teades, et sellega võetakse vaid kohustusi äriühingule. Vaido Viiluste kinnitas, et ta on nõus olema dokumentide hoidja. Ajutise halduri tasu taotlusele vastuväiteid ei ole, kuid äriühing ei suuda neid kulutusi maksta. V. Viiluste kinnitas, et ta ei ole ka ise ajutise halduri kulutusi nõus tasuma. Ajutise halduri aruande põhiseisukohad I.

HALDURI TOIMINGUD ARUANDE KOOSTAMISEKS

II.

esitanud järelpärimised krediidiasutustele: Tallinna Äripanga AS, AS Swedbank, AS SEB Pank, Nordea Bank Plc Eesti filiaal AS, Marfin Pank Eesti AS, Danske Pank A/S Eesti filiaal, DnB NORD Pank, Eesti Krediidipank AS, BIGBANK AS, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, LHV Pank (lisa 1); esitanud järelepärimise Maanteeametile (lisa 2); esitanud järelepärimise Maksu- ja Tolliametile (lisa nr 3) kogunud andmeid Äriregistrist (lisa 4); kogunud andmeid Kinnistusregistrist (lisa 5); esitanud järelpärimise Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (lisa 6); esitanud andmete kogumiseks järelepärimise võlgniku esindajale (lisa 7).

VÕLGNIKU ÜLDANDMED

Võlgniku üldiseloomustus:

Võlgniku osakapital on 80 000,00 krooni (5 113 eurot); Võlgniku põhitegevusalaks on laevade ja paatide remont ja hooldus, EMTAK kood: 33151 / EMTAK 2008, NACE kood: 33.15; Võlgniku majandusaasta kestab 01. Jaanuarist 31. Detsembrini. Võlgniku tegutsemise aeg

Võlgnik kanti äriregistrisse 12.09.2005. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus 25.02.2012 toimunud põlenguga, mille käigus hävines kogu võlgniku vara. Pärnu Maakohtu 11.04.2012 kohtumäärusega võeti menetlusse

võlgniku pankrotiavaldus ja nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgniku juhatuse liikmed

Võlgniku omanikud

III.

Alates 31.12.2008 kuni käesoleva ajani Vaido Viiluste, isikukood 38910244710; Alates 12.09.2005 kuni 15.09.2011 Valdo Viiluste, isikukood 35808134712; Alates 12.09.2005 kuni 31.12.2008 Tiit Võrklaev, isikukood 37703126512.

Alates 12.09.2005 kuni käesoleva ajani Valdo Viiluste (surnud 21.02.2011), pärimismenetlus ei ole käesolevaks hetkeks lõppenud; Alates 12.09.2005 kuni käesoleva ajani Tiit Võrklaev.

VÕLGNIKU

MAJANDUSTEGEVUSE

ISELOOMUSTUS

PANKROTIMENETLUSE ALGATAMISEL

JA

SEISUND

IV.

ÜLEVAADE

VÕLGNIKU

KORRALDUSE KOHTA

RAAMATUPIDAMISE

JA

ARUANDLUSE

aasta kohta ei ole õnnestunud ajutisel pankrotihalduril kontrollida, kuivõrd võlgniku väitel on kogu raamatupidamisdokumentatsioon koos elektrooniliste andmekandjatega 25.02.2012 tulekahjus muutunud kasutuskõlbmatuks.

V.

HINNANG JUHTORGANITE JA TEGEVUJUHI TEGEVUSE KOHTA

VIII.

VI.

ANDMED VARADE, KOHUSTUSTE JA PANDIÕIGUSTE KOHTA NING HINNANG, KAS VÕLGNIKU VARA KATAB PANKROTIMENETLUSE KULUD

FORD EXPLORER XLT, 08ZGS, võõrandatud 23.12.2011; VOLVO 460, 821AMN, maanteeameti andmetel võõrandatud ja 29.04.2011 kustutatud seoses lammutamisega.

-

oma nõude esitamise kavatsusest on ajutist pankrotihaldurit teavitanud ka Mart Liiv (lisa 9), kellele kuuluv mootorpaat tulekahjus hävines, summas 3 000,00 eurot.

-

Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad.

VII.

HINNANG

VÕLGNIKU

MAJANDUSTEGEVUSE

TERVENDAMISE VÕIMALUSTE KOHTA

JÄTKAMISE

JA

VIII.

AJUTISE

HALDURI

ARVAMUS

MAKSEJÕUETUSE

OLEMASOLU,

ISELOOMU JA PÕHJUSTE, SEALHULGAS KURITEO TUNNUSTEGA TEO

VÕI RASKE JUHTIMISVEA OLEMASOLU KOHTA

teoreetilised võimalused esitada kahjunõue hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu juhatuse liikme vastu.

IX.

ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE KOHTA

X.

LÕPPJÄRELDUSED

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.06.2012 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 30 päeva aega 2000 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 08.06.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 09.07.2012. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat Paadikuur OÜ pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul on kohustusi 47 782,66 euro eest. Suuremad võlausaldajad on K. M. 21 218,66 euro, J. R. 10 000 euro, T. T. 8 500 euro ja A. I. 5 000 euroga. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku ainuke teadaolev vara on arvelduskontol olev 8,71 eurot. Kohus nimetatud seisukohaga täies ulatuses ei nõustu. Kohus, olles tutvunud kriminaalasja nr 12750000011 materjalidega, leiab, et mitte kõik võlgniku ja ajutise halduri poolt ajutise halduri aruandes näidatud võlgniku kohustused ei ole tegelikkuses võlgniku kohustused. Kohtule on esitatud eksitavaid andmeid. Kohus on tutvunud kriminaalasja nr 12750000011 toimikuga PankrS § 3 lg 3 alusel, mis sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Eeltoodud sätte alusel on kohus käesoleva tsiviilasja materjalide juurde võtnud koopiatena osad kriminaalasjas tunnistajate ja kannatanute poolt antud ütlused ning dokumendid. Võlgniku pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandest tuleneb üheselt, et võlgnik kasutas oma majandustegevuseks Tallinna mnt 83 Uuemõisa alevikus Ridala vallas Läänemaal asuvat

Ridala vallalt renditud ehitist. Võlgnik ei ole kordagi kohtule avaldanud, et tegelikult oli hoones ka kaasüüriline K. M. Asjaolu, et kaasüüriliseks oli K. M., on tõendatud kriminaalasjas nr 12750000011 asjatundja arvamusega tulekahju tekkepõhjuste kohta /tl 118/, kus Kiur Mölder on menetlusbüroo juhtivinspektor V. I. avaldanud, et tema kui kaasüürilise kahjuks tulekahju tagajärjel on 21 218,66 €, seoses jaht „Dago“ kahjudega. K. M. poolt 28.02.2012 antud seletusega /tl 121122/ on tõendatud, et K. Mölder rentis Tallinna mnt 83 asuvat hoonet alates 01. septembrist 2005. Samast ajast teostas K. M. oma jahti „Dago“ remonti Tallinna mnt 83 hoones. Kriminaalasja materjalide hulgas on mitteeluruumi rendileping, mille osapoolteks on Ridala Vallavalitsus ja FIE K. M.. Rendilepingu objektiks on Tallinna mnt 83 asuva laohoone suletud netopindalaga 250 m 2 /tl 123-126/. Kannatanu K. M. ülekuulamisest nähtub, et ta kasutas kuuri oma jahi hoidmiseks, samuti puidutööde ja paadiremondi tegemiseks. Kuuri teist osa kasutas Vaido Viiluste. Kuur oli tinglikult jagatud pikki pooleks /tl 128/. Kannatanu A. T. ütluste kohaselt hoidis K. M. oma Jahti Dago kuuris umbes 2004 aastast alates. Jahti remontisid nad koos K. M.. Kuuri teist osa rentis Valdo Viiluste ja pärast tema surma kasutas seda tema poeg Vaido Viiluste /tl 132/. Kannatanu A. I. ütluste kohaselt ei viinud ta oma purjepaati FolkBoat purjetähisega EST-12 remonti firmasse, vaid eraisikule Vaido Viilustele. Kokkulepe paadi remontimiseks oli eraisikuga. Remondi eest tasus A. I. ettemaksuna 1500 eurot ja 500 eurot kandis Vaido Viiluste ema pangaarvele detsembris 2011. Kokku on tasunud Vaido Viilustele 2000 eurot. Kinnitab, et tal on Vaido Viilustega sõlmitud kirjalik leping aprillis 2012, et Vaido Viiluste tasub talle 5000 eurot /tl 134-136/. Kriminaalasja materjalide hulgas on kokkulepe hüvitise maksmiseks seoses Folkboat „Kati“ hävimisega põlengus /tl 137/. Kriminaalasja materjalide hulgas on kuriteoteade, milles J. R. on esitanud kahjunõude summas 14 025 eurot /tl 138-139/ ja jahi remondileping koos remonditingimustega ning maksekorraldus ja kindlustuspoliis /tl 141-155/. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et võlgniku ja J. R. vahel oli sõlmitud jahi remondileping. Kohus on seisukohal, et arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid ning asjaolu, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrust on jõustunud, ei ole põhjendatud arvata Paadikuur OÜ kohustuste hulka võlgniku ja ajutise halduri poolt märgitud võlgniku kohustusi K. M. ees summas 21 218,66 eurot ja A. I. ees summas 5000 eurot. FIE Kiur Mölder oli rendipinna kaasrentnik ja hoidis oma jahti Dago Tallinna mnt 83 vähemalt septembrist 2005. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit jaht Dago seotuse kohta OÜ-ga Paadikuur. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et OÜ Paadikuur on süüdi K.M. kahju tekkimises. A. I. ütluste kohaselt ei ole ta oma purjepaati toonud remonti Paadikuur OÜ-sse, kokkulepe oli tal eraisik Vaido Viilustega. Remonttööde eest raha maksmine Vaido Viilustele isiklikult ja Vaido Viiluste ema arveldusarvele kinnitab samuti, et OÜ Paadikuur ei olnud kohustusi A. I. ees. V. Viiluste ja A. I. vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe kinnitab, et tegemist oli kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ Paadikuur on süüdi A. I. kahju tekkimises. Kohus ei pea võimalikuks arvata eraisik Vaido Viiluste kohustusi võlausaldajate ees OÜ Paadikuur kohustusteks. Tõendatud on, et OÜ Paadikuur on kohustus Ridala valla ees summas 64 eurot. J. R. ees summas 14 025 eurot, M. L. ees summas 3000 eurot ning vaieldav kohustus T. T. ees summas 8500 eurot.

Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud selgelt vara tagasivõitmise ja vara tagasi nõudmise võimalusi. Samas on kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu M. L. väitnud, et tasus Vaido Viiluste kätte sularahas 1000 eurot ja Kaire Viiluste pangaarvele mootorpaadi remondi eest 1200 eurot. Mootorpaat viidi remonti OÜ-sse Paadikuur. M. L. on esitanud hagiavalduse 3000 euro nõudes kriminaalasjas nr 12750000011. Kannatanu ütlustest tuleneb, et tegemist on paadi hävimisel tekkinud kahjuga. 3200 eurot on Vaido Viiluste kinnitusel ta saanud eraisikuna materjalide ostmiseks /tl 181/. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgniku on kohustusi vähemalt summas 17 089 eurot ja kui arvestada ka vaieldava kohustusega T. T. ees, siis 25 589 euro eest. Võlgnikul on vara 8,71 eurot. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Rasket juhtimisviga ei ole tuvastatud, mis oleks põhjustanud võlgniku maksejõuetuse pankrotiseaduse § 28 lg 2 mõttes. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg 4. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul Paadikuur OÜ seaduslik esindaja Vaido Viiluste. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 12 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 70 eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on 840 eurot. Ajutise halduri kulud on 100,90 eurot. Tasule ja kuludele lisandub käibemaks summas 188,18 eurot. Tasu palub ajutine haldur välja mõista OÜ Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid OÜ arveldusarvele nr 221050996778.

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 4-6 sätestavad, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul on vara 8,71 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja 732,08 eurot välja mõista võlgnikult. Nimetatud taotlus tuleb rahuldada.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.